Muigaja ei saa olla nimisõna,sest see sõna väljendab konkreetset tegevust. See tähendab muigaja on muigamise (tegevuse) ajal muigaja. Kui töötaja, lüpsja võivad esineda nimisõnadena sellepärast, et nad on oma ameti poolest nimisõnalised, kas lüsiga tegelev või mingi töömees, siis muigaja ei ole mitte keegi muu, kui inimene, kes sellel momendil muigab. Ekslik on seda nimisõnaks pidada, sest see pole amet vaid konkreetne tegevus näoilmega. See on tegevuse moment, kus inimesel on muigel nägu, nimisõna on amet, mitte konkreetne tegevus härra Oja.

Lp. Enn Oja sinu eesti keele õpetaja amet kutsub minus esile mälestusi kuidas Saue gümnaasiumi õpetajate nimekirjas oli kodumaa reetur,kes samal 2008.a. arreteeriti. Tähelepanu väärib sinu puhul eesti keele oskus ja Simmi puhul see, et tema õppeained olid kodumaa armastus ja kaitsetahe. See ei ole anekdoot.

Veel Ennule. Keegi esineb vaagijana. Kas seda saab vaadelda nimisõnana või tegusõnana? Kuna vaagijaks saab nimetada ainult selle tegevuse ajal vaagimise ajal vaagijaks ja see pole mingi eriala ega amet vaid konkreetne tegevus, siis on see siiski arvatavasti tegusõna, ehk tegevusele nimetuse andmine. Sama mis mõtleja, naerja, vilistaja jne. Vilistaja on veel vaieldav, sest vilistamine võib mõne kultuuri muusikas ka amet olla. Siin võib vilistaja esineda ametina, seega nimisõnana.

et kõjkk ej saand aru sis v'eelgorrd täpsustan .
mujjgaja on tegiaNIMI ning k'äändub, mitte ej p'öördu .
tegusõnana ta mujjgab (ma mujgan, sa mujjgad, ...), nimisõnaga ON ta mujjgaja (mujjgaja:mujjgaja:mujjgajat:mujjgajale:...) .

'-ja' liide pole tegusõnaliide, vajd nimisõnaliide .

Mulle meeldivad ausate inimeste mõtete väljaütlemine, otse nii nagu nad neid näevad.Sellepärast Meedia Keskpunkti tegijad on asendamatud. Samamoodi on ausad Jaagu lugejakirjad ja kommentaarid. Loen neid alati ja kõrvutan enda mälestustega. Meie saatuses on palju ühiseid üleelamisi ja sellepärast on reageering igasugusele ülekohtule aktiivsem

et mõni tunnistab mõjsstuseasemel ametlikke keelegorraldajajd ehk ametnikke sis esitan just nende Eestigeele kramàtikast närimiseks välljavõtte:

Nimisõnaliited
Isiku- ja asjaliited
-ja tuletab verbidest tegijanimesid, nt sööja ‘keegi, kes sööb’, kaevaja ‘keegi/miski, kes/mis kaevab’. Tuletisi saab moodustada ainult neist verbidest, mis väljendavad alusest lähtuvat tegevust. Vaegpöördelised verbid (piisab, koidab, iiveldab), millel alus puudub, ning verbid, mille alus ei väljenda aktiivseimat osalist (nt meeldima-verbi puhul osutab viimasele pigem määrus kui alus: Sa meeldid mulle) ei anna tegijanimesid (*piisaja, *koitja, *iiveldaja, *meeldija).

siitt ette'ejde: oleks ikkagi mõne eestideele tunniajal võjjnd ka klassis kohal'olla .

eestideele - eestigeele

Kas siiski ei oleks õigem siis juba parandada eesti keele? Ja ikka kaks sõna. Aga ära pane mind tähele,oskan mida iganes, kuid eesti keele spetsialistiks ma küll ennast pidada ei saa.

se poleks kujdagi põhjendatud . se oleks sama mis kunagine euroliigitus lugeda porga.nd võj kaalikas p'uuviljaks (täppsält nejd villju enam ej mäläta) .

ja loogilisuse alusel onn oldud tänase liigituseasjus samal meelel esimesest kirjeldisest alates . juhuslikult jäj käpaette 1923.a' Looritsa Osskari m'aageele kirjeldis . ka sääl loettakse '-ja' tegianimeks ning seda tuleb käänata, mitte pöörata .

ja kuj teha erand sis peakks sama soovitama ka põttradele sest nagu kiuste on ka nejjl tegianimeks liide '-ja'/'-jä' - kuolija - suria, näyttelijä - näjttläja . ja v'aesed põdrad kaa k'äänavad nejd kuradi nimisõnu, mitte ej p'ööra .

arrvan siisski et kuj kellelgi onn ajjguspuhang sis tuleks se välljaravida, mitte kihvtitada sellega kõjkki tejjsi .

Kui inimesest saab riigikogu liige, siis annab ta vande, nagu paljudes teistes riigiametites, kus inimesele pannakse eriti suur vastutus ja sellega kaasnev kohustus. Nii annab ta vastavalt Riigikogu töökorralduse seaduse § 16 lg. 2 järgmise vande: "Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale". Vande annavad ka ministrid, kahtlemata ka välisminister Paet. Vanne on väga pühalik ja selles tõotatakse surmani seista ainult oma riigi huvide eest. Mida peab mõtlema meie aus Eestimaa elanikkond sellest kui see piirivalve leping tõepoolest allkirjastatakse ja kui selle siis ratufitseerib riigikogu? Nad kõik on selle pühaliku vande andnud. Ka kõik valitsuse liikmed on sarnase vande andnud. Kuidas selline riik saab loota oma kodanike kaitsetahtele, kui ta ise käitub kodanike tahte vastaselt ja sülitab põhiseadusele ja meie esivanemate vere ja elude hinnaga kättevõidetud maa- ja veekogudele? Ustavaks jäämine Eesti Vabariigile, tähendab lahti mõtestatult, ustavaks jäämist selle riigi elanikkonnale- kodanikele. Kas me saame ustavusest rääkida, kui meie riigiametnikud tegutsevad selle kodanikkonna tahte vastaselt? Vanasõna ütleb: "Kuidas küla koerale, nii ka koer külale".

Antud vandes:... ustav Eesti vbariigile ja põhiseaduslikule korrale". Mida mõtleb valitsus ja president vandega antud ustavuse all, kui sõlmitakse selline kinkeleping, mida võiks ka Tartu Rahust loobumise lepinguks ehk kapitulatsioonilepinguks nimetada?

mitte midagi ej maksa põhis'ääduse ebamäärased sättäd . ej loe se 'kõjkkumatu ussk' ega 'vankkumatu tahe' koos paljude tejste sarnaste umbl''uu mõjstetga millel pole põrandat, katust ega sejjnu . nejjd tõlgendab klikk ja rinkkajtse (õjjguskanttsler, riigigohus) nagu nejjle ettkel kasulik .
kaa on juba t'eada'anttud et vanne on vajd vormigohane ilus asi millel pole minngit sisulist (ega kohhtulikku) väärttust .
kuj mejl oleks kusskilt võtta ettke võjmust tugevam erabooletu kohus sis oleks kõjkk ned 101 pätti koos enndamoodustatud valitsusega ammu sejnaääräs ning jagand Tsjaussèsku saattust .

et mitte ennast petta soovitangi mitte ejjetada minngejd loottusi et k'eegi peakks tegema seda võj toda võj mitte . lihhtsurelike tunnded ej liiguta siin liiduvabariigis midagi, te vajd petate ennd ja elate pidevas pinnges .
ej saa lootta ka eneseõhhkajatele sest mejjeseas sellisejd lihhtsalt pole . ollakse kül pettund aga kliki ävitamiseasemel tõmmbutakkse kusskile vajkks'esse kohhta ning kass lastakse enndale kuu.l pähä võj lastakse silmus k'innijoossta . sest me ejj osska end isegi tappa ! me anname õjjguse isegi ilma võjttlusetta klikile .
keda aga rahustab pidev alamine ja palumine las ta aliseb ja palub . kahh lahe.nd . mis sesst et rahvas elab kliki t'errori õhhkonnas, oma tegevusetusega ja omavahelise ärabanemisega on rahvas ise sellise saattuse ääkkskiitt .

Eelviimases kommentaaris näpuviga piirivalve leping lugeda piirileping.

kuidas tühipaljas telesaate teade korjab kokku nõnda palju kommentaare - seejuures väga sisukaid! Tore, kasutage sõnavabadust - kuni seda saab kasutada ning keegi ei saa käsutada teid just nii mõtlema nagu ülemad tahavad.

Toepoolest, mitte midagi ei maksa sellised seadustesse kirjutatud umbluumõisted nagu "vankumatu tahe kaitsta oma ...",kõikumatu usk.....jne, millel pole nagu te ütlete "ei põrandat, seina ega katust...Sellega aga said ju kelamid ja muud sihukesed 90ndail eurorüppe soojale kohale.osa rahvast läks õnge ja laulis neile kaasa.mida nad seal liidus on nüüd selle liiduvabariigi heaks teinud, ei kippu ega kõppu ei kelamist ega tollest trivimijobust.
Ja sa ära minu Jaaku puutu!Ma muidu sulle veel näitan!

Siin keegi mainis muuhulgas, et lauldakse ikka igal pool (teiste hulgas ka too amoraalne mamsel oma papi kõrval ) kodumaa on nii hirmus kallis ja Isamaa mu arm jne, aga Lydia Koidula juubeli magati maha...Üheski konnatiigi meediatorus polnud sellest sõnakestki!Või oli see lihtsalt sihipärase poliitika elluviimise jätkuks, uuele ringile ülemineku alguseks....Kõik rahvuslik ja rahvale lähedane minimeerida?Milline häbi!Ja ka ajalehetibide ja poiskarite hordid, mitte keegi ei märganud!Millega küll meie meedia, meie suur sutropp jts äkitselt kraadid saanud dotsid tegelevad!

Enn sa oled veelgi kibestunum kui mina. Ka mina hakkan lootust kaotama, aga ma võitlen iseendaga oma laste ja lastelaste nimel. Ühes pole sul õigus, et me ei oska ennast tappa. Oleme suitsiitidega maailmas esikohal. Kui minul poleks järglasi, kelle nimel elan, oleksin kindlasti ammugi Herman Simmile kuuli pähe lasknud. Liiga palju tegi see pätt kurja nulle ja riigile riigi mafioosode soosingul. See tugeva kiiksuga pätt käis siis kui tal oli juba põhjust hirmu tunda, sest ta ju hästi teadis, mida ta oma alatutetegudega oli ära teeninud, tööl kahe püstoli ja kuulivestiga. See debiilik tundis mind hästi ja pidi teadma, et ma ta relvituna kahe käega mõne minutiga olen võimeline igaveseks vaikima sundima, Ta on ju tõeline äpu. Ja mida suurem on suli, seda suurem argpüks ta on. Herman Simmi õiglane karistus on surm.

Hr. Kaupo, just selles ongi probleem, et töölkäiv dotsent
või teadlane on Ansipi moodi kohustatud (sunnitud) valetama. Seda nägime ju hästi kahe teadlase näol. Pensionil teadlane rääkis vastupidi Kadrioru kantselei lõa otsas olevast ueadlasest. Sellest isegi julges minu lugejakirja hiljaaegu avaldada Kesknädal- Suured tänud toimetusele.

kibestumise asemel ma nendin tõjkka ehk tegelikkust .
ja loottagi saab ja võjjb kujj on loottust et misski väljaspol mejje rabelemist astub männgu . sest asjata lootta ajnult kahjustab su ennda terrvist ja vajjmu .
paljud asjad tojjmuvad ja juhhtuvad väljaspol mejje närväldamist ja täjjsj'oomist . ajnult mejje seda ej taba ning kuj midagi juhhtupki sis arrvame kohe et juu se tänu mejjle juhhtuski . valldavalt on mejje panus sellegtl vähäm mejje osadähhtsusest liiduvabariigi elanikonnda . aga mejje ej taha seda tunnistada . sest kujj oled korra pekksa saand sis mis tahes üvitis ej suuda olematuksteha pekksas'aamist ennast .