www.jyrilina.com/index.php?page=taitmatu-uroboros

Jüri Linal uus dokfilm - TÄITMATU UROBOROS. Massoonide salakaval taktika

Juttu on Esimese maailmasõja tundmatust taustast (Sarajevo kohtuprotsessi protokollidest), Rasputini tapmisest Inglise salaluure abil (dokumendid Inglismaa riigiarhiivist avavad senitundmatuid tahke), Vene kodusõja intriigidest, Teise maailmasõja peadpööritavatest saladustest, Ungari ülestõusu telgitagustest sügisel 1956, Jugoslaavia kommunismi salajasest rahastamisest, kindral George Pattoni tapmise asjaoludest, millesse oli segatud NKVD, Jüri Lina raamatute mõjul vennastkonnast lahkunud rootsi massooni pihtimusest, Itaalia loozhi P2 kuritegevusest, ja paljust muust jahmatavast.

Esilinastused Eestis:

Tallinnas 2. juunil kell 19.00 kinos Sõprus.
Tallinnas enne filmi koostöös Raadio 2-ga loeng sellest, miks selle filmi väntamine oli hädatarviklik.

Tartus 3. juunil kell 19.00 Dorpati konverentsikeskuse Baeri kinosaalis, Turu 2, Tasku.

Pärnus 5. juunil kell 17.00, hotelli Strand kinosaalis, Tammsaare pst 35.

www.youtube.com/watch?v=xQU7gC9RMCs

1950. aasta 17. veebruaril esines USA Senatis pankur Paul Warburg, teatades, et maailmavalitsus luuakse kas sõja või kokkuleppe teel.

Henry kissinger on öelnud, et kui NWO kehtestatakse, on maailm hoopis teine. Inimesi on tunduvalt vähemaks jäänud ja nad elavad paremini. Kissinger on pooldanud ka elanikkonna kiibistamist, sest muidu ei suudeta neid kontrollida.
Kissinger ei sallinud antikommuniste.

President Clintoni riigisekretäri asetäitja Strode Talbot kirjutas "The Magazine's" 20.07.1992, et järgmisel sajandil on rahvused iganenud mõiste. Kõik riigid tunnustavad vaid üht globaalset valitsust. Rahvusliku iseseisvuse idee pole kõigest hoolimata hea. Rahvusriiklus kui pahe mõisti hukka ka 1945. aasta Potsdami konverentsil ja anti suund võõrtööliste sissetoomiseks Euroopasse.

Mihhail Gorbatšovi (Garber) sihtasutuse tegevjuht Jim Garrison teatas 1995. aasta 31. mai "San Francisco Weekly's", et inimarengu järgmise astmena saame lähima 20 - 30 aasta jooksul maailmavalitsuse.
Gorbatšov on USA Templiordu liige ja tal on Malta rüütli kraad.

Eesti Leegion, hilisem 20. SS - Diviis, loodi Krakowi piirkonnas Debicas Poolat okupeerinud väeosana. See loodi politseipataljon "Ostland" baasil, mis tegutses Lvivi getos, põletas maha Žitomiri sünagoogi, valvas Babie Jaris jne. "Ostlandi" baasil moodustati peale rindeväljaõppe saamist pataljon "Narwa", mis suunati Ukrainasse tagasi, siis juba SS - tankidiviis "Wiking" koosseisu. Olles Poolas, käisid leegionärid ka judeneinsatz’is ja küüditasid poolakaid Saksamaale.
http://www.ordnungspolizei.org/index.php?option=com_content&view=article&id=64%3Apolizei-bataillon-33&catid=35%3Abattaglioni&Itemid=55&lang=en
Rovno:
slaughter – 6-8 November 1941 – 15÷21.000 victims – Jews
Kostopol:
slaughter – July 1942 – about 5.000 victims – Jews
http://www.ask.com/wiki/Politsei_SS-pataljon_Ostland?qsrc=3044
Polizei-Bataillon 33 (also Polizei-Bataillon "Ostland") was a militarised unit of the German Ordnungspolizei in World War II. The battalion originated in Stahnsdorf, and was formed up at Frankfurt an der Oder in August 1941.[1] It arried out punitive duties.[2][verification needed] According to the researcher Rolf Michaelis who is referring to the SS-Hauptamt's document No. 8699/42, the Polizei-Bataillon 33 resided in the Reichskommissariat Ukraine in 1941-1942 and took part of the executions of the Jews. As reported in May, 1942, 1,000 Jews were executed in Minsk; as reported on July 15, 1942 another thousand Jews were executed in the same place; as reported on June 27, 1942, 4,000 Jews were executed near the town of Słonim; as reported on July 28, 1942, 6,000 Jews were executed in Minsk.

1939. aasta 28. septembri Baaside leping oli see, mille abil anti Briti garantiid ka Eestile Nõukogude Liidu vahendusel. Briti garantii andis NL-le vabad käed tegutseda vastavalt oma äranägemise järgi sõltuvalt Saksa ohust. Kohalikega polnud vaja midagi kooskõlastada.
Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.

_1942. a. novembris alanud „tule ja terase laviin" jõudis 1944. a. septembriks Väike-Emajõe kallastele._

Eks tollal oli käimas Stalingradi lahing.
1942. aasta 19. novembril alustati Pauluse armee ümberpiiramist. Piiramisrõngas sulgus 23. novembril ja Stalingradi lahing lõppes 1943. aasta 2. veebruaril sakslaste kaotusega.
Hiljem jäid sakslased kaotajaks ka Kurski lahingus (4. juuli 1943 – 23. august 1943), sest liitlased tegid 10. juulil Sitsiilias dessandi ja lisavägesid ei saanud sakslased Kurski kaarele enam saata.

http://www.postimees.ee/240804/esileht/siseuudised/142525_1.php
Ühest tankilahingust Eestis Elva ligidal 1944. aasta 24. augustil.

Tommy ära aja jama ja vaata internetist "Baaside lepingut" seal on mustvalgel öeldud sõnad _"Nõukogude Liit kohustub viibima ainult temale eraldatud Baasi territoorjumil ja ei sekku riigi siseasjatesse . Mingid lubadust venelasel Eestis riigipööre teha ja alustada tapmiste ja küüditamistega EI OLEKS LUBANUD KUNAGI Rahvaste Liit ja ka Inglismaa. Sest mingit "Saksa ohtu" Eestis ei olnud .Lisaks veel olid Stalin ja Hitler eesti okupeerimise aeg veel suured sõbrad ja aitasid üksteist. Venelane saatis Saksamaale vilja,sakslane vastu tehnikat . Seepäras ära räägi siin lollusi .

Jah, Ameerika ja Inglismaa käitumine kasakate suhtes oli alatu ja jääb alatiseks häbiplekiks neile riikidele . Tooaeg suures "võidujoovastuses" tehti liigseid järeleandmisi Stalinile . Silmad läksid ameeriklastel lahti alles Berliini blokaadi ajal. Siis mõisteti alles milline alatu mõrtsukas oli Stalin . Kuid kogu see jutt ,et Eesti riigis nagu polekski olnud vene okupatsiooni --see jutt on veel Nõukogude ajast pärit . . Lugege parem mis kirjutatakse nüüd --- kõik riigid ka ÜRO tunnistavad oli vene okupatsioon Eestis ja teistes Balti riikides.

Jaanusele

Inglased, prantslased ja ameeriklased käitusid kaotajate suhtes sama vingelt nagu sovjetidki.

Mida nad tunnustavad, kui Eesti ise on allkirjastanud dokumendid, et nõukogude okupatsiooni polnud. Pööblile räägivad poliitikud mõistagi midagi muud.

Saksa orientatsioon tekkis EW sõjaväes 1935. aasta teisel poolel, kui grupp saksameelseid ohvitsere eesotsas sõjaväeluure juhi kolonel Maasinguga said juhtivatele ametikohtadele. (Eks see orientatsioon jõudis sõja ajal mitu korda muutuda ja tihti sõditi nö alati võitja poole peal.)
Saksa Abwehr paigaldas piki Nõukogude - EW riigipiiri raadioluure - ja kaugvaatlusseadmeid. Lisaks varustasid saksa spetsialistid majakad laevaliiklust jälgivate seadmetega jne. Aastatel 1939 - 40 saadeti EW kaudu Nõukogude Liitu mitu Abwehri luuregruppi. Eestit külastasid nii Abwehri ülem admiral Canaris kui ka Wehrmachti kindralstaabi ülem Halder. Eesti kindralstaabi ülem Nikolai Reek (Bazõkov) kutsusti kahel korral ka Hitleri sünnipäevale. Hitlerjugend demonstreeris oma marsisammu skautide Rannapungerja laagris.
Mõistagi tegid Inglismaa ja Prantsusmaa kõik, et vähendada Saksamaa mõjuvõimu Baltikumis oma liitlase Nõukogude Liidu kasuks, tagades seda ka juriidiliselt rahvusvaheliste õigusaktidega. Saksa - Nõukogude mittekallaletungipakti sõlmimine tekitas EW poliitikutes arusaamatust ja paanikat, sest arvati, et Saksamaa tungib peagi Nõukogude Liidule kallale ja selle nimel oldi aastaid tegutsetud.
Admiral Canarise hea tuttav kolonel Maasing saadeti Berliini (mitte aga Londoni või Pariisi) asja uurima. Canaris aga teatas, et ei saa MRP kohta midagi öelda.
Eestis viibinud kontserni "IG Farbenindustrie" direktor Fritz Ter- Meer teatas, et ka peale MRP sõlmimist jätkab Saksamaa endist poliitikat Nõukogude Liidu suhtes. Tema arvates levib Saksamaal arusaam, et Nõukogude Liidu loodusvarad peavad olema kättesaadavad üksnes Saksamaale ja kuna neid vabatahtlikult kätte ei anta, siis tuleb selle nimel võidelda ja selleks valmistuvat Saksamaa juba pikka aega.
Seoses baaside lepinguga saadeti kolonel Maasing koos kaitsepolitsei agendi parun Uexkülliga uuesti Berliini (mitte Londoni!). Saadi teada, et Saksamaa vaatab Punaarmee baasidele Baltikumis kui ajutisele nähtusele.
Nagu von Ribbentropi hilisemast avaldusest selgus, kulgesid MRP läbirääkimised Kemlis üldiselt sujuvalt.
Poola suhtes olevat kiiresti kokku lepitud, sest taastati piir, mida juba 1919. aasta 8. detsembril Pariisis Antanti poolt määratud nn. lord Curzoni liin ette nägi ning seda aktsepteerisid mõistagi ka Prantsusmaa ja Inglismaa.
Probleeme tekkis piiri tõmbamisega Balti riikide piirkonnas, mis Inglismaa ja Prantsusmaa poolt oli juba müüdud NLiidule ja nii ka jäi.

Aastatel 1939 - 40 lahkus EW sõjaväeluure praktiliselt täies koosseisus koos salajase dokumentatsiooniga Saksamaale Abwehri teenistusse. Maasing, Saarsen, Kurgvel jt olid ka ERNA grupi loomise eestvedajad.
1940. aasta märtsi alguses saabus Politseitalituse direktor Johan Soomani juurde ta endine alluv ümberasuja parun Uexküll, kes vahendas Saksa sõjaväeluuret Abwehr. Abwehri ohvitserid Klee ja Remmelmeijer saabusid aprillis, kohtusid siseminister Jürima’ga, informeerides eestlasi ka sellest, et peale sõja lõppu läänes alustab Saksamaa sõda NL-i vastu.
1940. aasta mais anti Saksamaal välja maakaardid, kus Baltikum kuulus Saksamaa koosseisu.
1940. aasta 12. juunil kehtestas NLiit Baltikumis õhu - ja mereblokaadi, sest 15. juunile oli planeeritud Saksa luure riigipöörded Balti riikides, mille tulemusena võimule tulnud jõud pöördunuks Saksamaa poole abi saamiseks. 17. juunil toodi Baltikumi täiendavad Nõukogude maavägede üksused.
Pärast sellist skandaali astus Uluotsa valitsus protestimata ametist tagasi, välisriikide saatkondadelt ja Rahvasteliidult abi palumata. President Päts nimetas ametisse Varese valitsuse. Siseminister Jürima tuli vastu nõudele tühistada koosolekute keeld. Riigikassat ei evakueeritud, kulladeposiitidele valitsejat ei määratud. Eesti esindajateks Moskvas said kultuuriselts “Licht” liiikmed dr.Gens ja Leo Aisenstadt, polpol’i (kapo) juhiks määrati Hans Grabbe (Hasa Hoff).
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/ajalugu/kui-sona-ei-kuula-loome-suu-lukku.d?id=36285455
Võimupoliitikute valimispettuste “solvav” paljastamine ja Hitleri pilamine lõpetasid märtsis 1938 Eesti ühe mõjukama ajalehe Vaba Maa ilmumise.

Prantsuse ajaloolased on märkinud, et Saksa sõjavangilaagrites hukkus kolm miljonit nõukogude sõdurit, mis on ka täiesti usutav. Sakslased ei osanud uneski ette näha sellist tohutut vangide hulka. Nii suure hulga sõdurite isoleerimine ja toitlustamine osutus ületamatuks. Paljud neist anti nii Saksamaal kui Baltimaades taludesse tööle.
Kuidas käidi ümber saksa rahvaga sõja lõppedes (nii sõdurite kui tsivilistidega), sellest pole kusagil räägitud ega kirjutatud. Sakslased ise ei tohi sellest iitsatadagi (nemad olid ju kõiges süüdi) ja teised ei taha sellest rääkida, sest sakslasi kaitsta pole poliitiliselt korrektne. Me teame, kuidas sovjetid saksa sõjavangidega käitusid ja kui palju neid sealsetes vangilaagrites hukkus. Teame ka, kui jõhkrad olid tšehhid, kelle meelevalla all palju eestlasi hukkus ja kannatada said. Kuidas aga käitusid saksa sõjavangidega ameeriklased ja prantslased, sellest on kirjutanud nüüd Kanada sõjaajaloolane James Bacque. Bacque on avaldanud fakte, mis tunduvad laua uskumatuina.
Bacque'i uurimused näitavad, et palju rohkem kui nõukogude sunnitöölaagreis, hukkus sakslasi ameeriklaste sõjavangidena Saksamaa enda pinnal. Miljonid inimesed näljutati surnuks, kuigi Euroopas oli tollal toitu ülikülluses. Punase Risti rongid toiduvarudega saadeti tagasi, neid ei lastud vangidele ligi. Tsivilistidele oli surmanuhtlusega keelatud vangidele toitu tuua. Bacque tsiteerib juhust, kus saksa naine tuli pudeli veiniga oma vangis olevat meest kostitama. Vahisõdur võttis naiselt pudeli, jõi tühjaks ning lasi naise maha.
Hoopis jubedam on aga lugu saksa vangidest, keda peeti lageda taeva all laskurpesade taolistes aukudes. Kellelgil sadistil tuli tore mõte bulldooseriga sellest "lahinguväljast" läbi sõita. Saha ette jäänud vangid kaotasid elu, kusjuures paljud maeti elusalt. Viimane näide kajastab ehk üksiku jõhkardi omavolilist toorutsemist, kuid vangide teadlik surnuksnäljutamine oli ametlik programm.
Sõjavangide kohtlemise kohta olid Genfi konverentsil pandud paika kindlad ja selged humaansed reeglid, kuid sellest said lääneliitlased üle väga lihtsal viisil: vangivõetud sakslaste kohta ei kasutatud nimetust "sõjavangid", vaid "desarmeeritud vaenuväed". Neid polnud Genfi konverentsil mainitud.
http://en.wikipedia.org/wiki/Other_Losses
http://en.wikipedia.org/wiki/Morgenthau_plan
http://en.wikipedia.org/wiki/Germany_Must_Perish

http://ia700109.us.archive.org/0/items/Other_Losses/Other_Losses.pdf
James Bacque raamat - "Other Losses".
http://www.whale.to/b/starvation_of_germans.html
Mass Starvation of Germans, 1945-1950 (Eisenhower's Death Camps).
http://newsland.ru/News/Detail/id/500492/cat/42/
Ameeriklaste ja kanadalaste poolt korraldatud holodomor Saksamaal.

Saksamaal tähistati 1. maid alates aastast 1933 kui Müncheni 1919. aasta punasest režiimist (Baieri NSV) vabanemise päeva.
Aga 1919. aasta aprillis oli Hitler Baieri NSV punaarmee pataljoni nõukogus tähtsuselt teine mees. Baieri NSV eksisteeris 6.04.1919 - 2.05.1919, juhtideks olid Kurt Eisner ja Eugen Levine.
Sama aasta 12. septembril oli Hitler juba Münchenis väikese Saksa Tööpartei juhatuse liige, kuhu kuulusid ka Röhm, Hess jt. 1921. aastal sai Hitlerist selle partei juht. Partei juhina muutis ta partei nime, milleks sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP).
1922. aasta 20. novembril kohtus Hitler Münchenis USA saatkonna sõjaväeatašee abi kapten Truman Smith’iga. Ühismemorandumisse pandi kirja, et USA-d ja NSDAP-i seob ühine võitlus bolševismi vastu, parlamentarism tuleb Saksamaal likvideerida, sest see ei suuda Saksamaad valitseda, samuti on ajaloo edaspidise käigu jaoks parem, kui otsustav võitlus bolševismi ja Lääne tsivilisatsiooni vahel toimuks Euroopas, mitte aga Ameerika pinnal. Ameeriklased jätsid aga mainimata, et finantseeritakse ka bolševikke, et suurest sõjast kui heast finantsprojektist ikka asja saaks…
1940. aasta suvel teatas president Roosevelt, et kui Balti riikide elanikele kommunism ei meeldi, siis võivad nad ju oma kodumaalt lahkuda.
NY Times 23.06.1941 toob ära senator Harry Trumani avalduse, milles teatatakse, et abistame mõlemat sõdivat poolt, et sõda kauem kestaks ja et nad teineteist rohkem tapaks.

http://www.rense.com/general83/dett.htm
The Brutish Empire
"Germany is too strong. We must destroy her."
http://uncyclopedia.org/wiki/Image:Churchillfinger.jpg
- Winston Churchill, Nov. 1936.