Sepp kutsus ka üles inimesi, kes veel omavad infot väidetavate annetuste varjamise kohta, et nad võiks sellest teada anda.

Keskerakond „leidis” 112 010 krooni kirja panemata annetusi
19. mai 2012 00:30 epl.ee
Eksitus, vabandas peasekretär Priit Toobal rahastamise järele¬valve komisjoni ees. 16. mail saatis Keskerakonna peasekretär Priit Toobal erakondade rahastamise järelevalve komisjonile teate, et erakonnal on jäänud 2010. aasta kolmandas kvartalis registreerimata 112 010 krooni ulatuses tehtud annetusi.
Tagantjärele arvesse võetud annetuste seas oli ka väga suuri. Leonid Kotenko oli annetanud 25 000, Rita Makarova samuti 25 000 ja Viktor Vassiljev 50 000 krooni. Ülejäänud 12 010 krooni olid annetanud seitse inimest.
http://www.epl.ee/news/eesti/keskerakond-leidis-...

Kas kolmandik sulas on saabunud
Keskerakondlased õnnistavad erakonda suurannetustega
12. oktoober 2011 06:11 DELFI.ee
9 augustil juhtus midagi ootamatut. Nimelt hakkasid keskerakondlased järsku oma erakonnale suuri annetusi tegema.
Tavaliselt närb annetaja Edgar Savisaar annetas sel päeval 1500 eurot, selgub Keskerakonna kolmanda kvartali annetuste aruandest. Savisaar polnud sel kuul üldsegi kitsi, sest 23. augustil annetas ta erakonnale veel 3500 eurot.
9. augustil tabas heldusehoog teisigi keskerakondlasi.
Ester Tuiksoo annetas 2000 eurot,
Kalle Klandorf 10 000 eurot,
Lauri Laasi 2000 eurot,
Margo Tomingas 3800 eurot,
Arvo Sarapuu kandis kahes osas üle 9200 eurot ning
Stella Shaumyan annetas 2000 eurot.
Keskerakond sai kolmandas kvartalis annetusi 81 440 eurot, sellest tubli kolmandik tuli 9 augustil suurte ümmarguste summadena.

18. augustil annetas Priit Toobal 1400 eurot,
23. augustil annetas Edgar Savisaar 3500 eurot
24. augustil annetas Yana Toom samuti 1400 eurot,
12. septembril annetas Aadu Must samal päeval kahes osas 1544 eurot.
13. septembril annetas Mailis Reps 1500 eurot.
14. septembril annetas Aivar Riisalu 3600 eurot, samal päeval annetasid Urmas Jürgenson ja Aini Härm mõlemad 2000 eurot. Järgmisel päeval annetas Kalev Kallo 1900 eurot.
21. septembril annetas Kadri Simson 3800 eurot ning
28. septembril Maie Niit 1000 eurot.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti...

Keskerakond sai kolme kuuga üle 2,1 miljoni krooni ehk ligi 137 000 eurot annetusi
DELFI.ee
14. jaanuar 2011 18:17
Keskerakond kogus möödunud aasta viimases kvartalis peamiselt poliitikutelt ja ettevõtjatelt annetustena üle 2,1 miljoni krooni ehk ligi 137 000 eurot.
Suurima, poole miljoni krooni suuruse annetuse tegi Keskerakonnale Hillar Teder.
Hendrik Hansen ja Kostel Gerndorf annetasid parteile kumbki 100 000 ning
peasekretär Priit Toobal 86 000 krooni.
Riigikogu liikmetest olid heldeima käega Arvo Sarapuu ja Enn Eesmaa, kes andsid erakonnale vastavalt 108 000 ja 71 586 krooni.
Georg Pelisaar toetas parteid 63 732,
Mailis Reps 62 000, Toomas Varek 50 000,
Kadri Simson 48 164, Lauri Laasi 45 000,
Jüri Ratas 44 160,
Heimar Lenk 38 732,
Jaak Aab 36 586,
Olga Sõtnik 33 350,
Kalev Kallo 27 390 ja
Valeri Korb 26 000 krooniga.
Tallinna linnajuhtidest tegi suurima annetuse
Haabersti linnaosa vanem Viktor Vassiljev, kes andis erakonnale 29 875 krooni.
Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut annetas 23 075,
Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb 19 860 ja
abilinnapea Deniss Boroditš 17 475 krooni.
Suuri summasid annetasid Keskerakonnale veel ka Alevtina Titova, Meril Sarapuu ja Urmas Jürgenson, kes toetasid parteid kõik 50 000, ning
eurosaadikud Siiri Oviir ja Vilja Savisaar-Toomast, kes andsid erakonnale mõlemad 25 200 krooni.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti...

Pool Keskerakonna valimiste rahast must
19. jaanuar 2007 13:09 DELFI.EE
Erakondade rahastamisskeeme uurides selgub, et nn musta raha osakaal valimiste rahastamistel on ikka veel väga suur, olles näiteks Keskerakonna puhul võrdne ametliku valimiseelarvega.
Aastaid on spekuleeritud teemal, et erakondade ametlike valimiseelarvete ning tegelike valimiskulude vahel on suured erinevused. Uurisime rahakanaleid Keskerakonna näitel, kelle valimiskampaaniaid jälgides on selge, et just temal on käsutada Eesti erakondadest enim raha.
Erakonna nn mustas kassas liigub sularaha
Eelolevatel Riigikogu valimistel on Keskerakond lubanud ametlikult hakkama saada 20,5 miljoni krooniga. Ametlikku parteikassasse tuleb raha liikmemaksudest, eraisikute annetustest ning Riigikogus esindatud erakonnale ka riigieelarvest, vastavalt esindatuse suurusele.

Teisalt räägitakse ka erakonna nn mustast kassast, kus liigub sularaha ning mis valimiste ajal on sama suure mahuga kui ametlik kassa. Abistavate kassadena, mis jäävad ametliku ning musta kassa vahele, kasutatakse Keskerakonnas reklaamibürood Idea AD ning viimasel ajal on avastatud sihtasutuste võimalused. Musta kassat haldab kaks-kolm inimest erakonna tipust, teised liikmed, kaasa arvatud erakonna peasekretär, asjast suurt ei tea.
Kuna teema on õrn ning midagi tõestada pea võimatu, olid mõned ettevõtjad küll nõus raha liikumisest rääkima, kuid seda tingimusel, et jutt nende nime all lehte ei jõua.
Räägitakse sellest, et on poliitikuid, kelle jaoks on musta kassa raha oluline lisasissetuleku allikas ning erakonnale lähedaste ettevõtjate toetuse taga on ikkagi konkreetsete asjade lunastamine.
Kui ikka erakonna suuremate annetajate hulgas on suurettevõtjate kõrval tavalised inimesed, viitab see tankistide kasutamisele,” märgib ta.
Siin peab Mõis silmas lugu, kus kaks Lõuna-Eesti meest, Veiko Võrk ning Mati Kopli annetasid kumbki Keskerakonnale 2005. aastal 100 000 krooni.
Keskerakonna peasekretär Kadri Must, kelle poole sama küsimusega pöördun, ütleb, et need mehed on Lõuna-Eestis lugupeetud ettevõtjad, kes pole üleriigiliselt tuntud. Paraku äriregistri otsing küll ei näita, et meestel oleks ettevõtlusega kunagi pistmist olnud. Teisena meenub Riigikogu liikme Lauri Laasi ennastohverdav tegevus enne eelmisi Riigikogu valimisi, mil toonane Kristiine linnaosa vanem enamiku oma sissetulekust erakonnale annetas. Keskerakonna suur saladus — kes ostis võlakirjad? Keskerakonnal on üks suur saladus, arvatakse, et kümmekond inimest võiks sellest teada. Investeerimispank LHV emiteeris 2003. aastal Keskerakonna võlakirju 10 miljoni krooni väärtuses. Tegemist oli suunatud emissiooniga. Ka toonased Keskerakonna juhtivpoliitikud Liina Tõnisson ning Harri Õunapuu tunnistavad praegu, et nad ei tea, kes võlakirju ostsid, kuna otsustamine oli ja on väikese ringi inimeste käes. “Erakonnas teab seda Edgar Savisaar ning kindlasti veel keegi”

http://majandus.delfi.ee/archive/pool-keskerakon...

alusetud rünnakud keskerakondlaste vastu riigi jõustruktuuri poolt on pigem reegel kui erand. Ja eksimisest siinkohal jurada on kohatu kui mitte öelda, et avalik valetamine. Toobal, Tuiksoo ja Tammemägi võiksid seljad kokku panna ja seekord Norman Aasa kohtusse kaevata. Kuidagi peab selle poliitiliseks tagakiusamiseks läinud jama lõpetama. Igaveseks.

Mõni aasta tagasi rahastasid Aadu ja Kadri Must keskerakonda 250 000 krooniga nn. oma rahast. samal ajal pidi Kadri võtma õpimiseks õppelaenu.
Mis summadest selliseid toetusi maksti? MTA saaks seda lihtsalt kontrollida kui palju oli neil kummalgi sissetulekuid üldse deklareeritud...
Ise olete mustad (ka nime poolest!) ja ajate juttu nagu oleksite süütud!

Eelpooltsiteeritud ajalooürikutele annetuste kohta tuleb lisaks nentida, et päris naljakas on olnud juba teist päeva kuulda ja lugeda, kuidas rahadega vahele jäänud (või võetud või ise end heitnud?) Reformierakond tõstis haledat häält: "Teised teevad kaaaa!" Muidu süüdistati sellises ütlemises Keskerakonda, nüüd on aga sedasorti eneseõigustus OK!

Lõpuks jõudis rahvas ära oodata!Suur, puhas ja eksimatu Reformipartei teeb sulitempe, must raha voolab ojadena ning vedeleb kilekottides kontori laual(Postimees).KE kontoris vedelev tolmunud makulatuurihunnik tekitas sellise julgeolekuohu, et Reformi-Kapo kõrilõikajate jõuk ründas jõhkralt kontorit ja kodusid, ime et veel kedagi maha ei lastud.
Siin aga esitavad paadunud reformiklaköörid ikka veel KE väidetavaid pahategusid.Kas juba küllalt ei saa?KE on niigi pidevalt materdatud, kotitud, vintsutatud.Liivakastimängud: kui ise süüdi oled, näidatakse kohe näpuga teise peale:tema ju tegi ka!KE liikmeid on ju küll üle kuulatud, kinni pandud, kohtu alla antud ja lõpuks vabastatud.Esitage siis, klaköörid, oma süüdistused Kapole, mis tee siin kargate.
Kui nüüd Reformijuhid tagasi ei astu või neid ei sunnita selleks, tuleb selle riigi eetiline pale unustada ja riik ise maha kanda.Aga Ansip ja Michal ei tea midagi, teised valetavad, nemad olid puu otsas(ämma juures).

Nii et Eesti rahva tahtel ning läbi vabade valimiste võimule saanud partei ning vastuluurega tegelev institutsioon on Liivakasti arust kõrilõikajate jõuk? Ehk oleks tal ka välja pakkuda mõni konkreetne läbilõigatud kõri?

Kiin ära tule oma lolli juraga siin kemplema,Liivakasti kommentaar on kümnesse!just täpselt selline olukord on praegu ansipistlikus riigimoodustises.

Keskerakonna rahastamises olek ainuski komakoha viga, oleksid nii Toobal kui Savisaar juba kambris riigi leival. Mitte ainsatki närust punase sendi viga poleks neile andestatud. Kogu Keskerakonna arvutipark oli Kapo käes lahti lammutamisel ja ei olnud seal valskuse varjugi, muidu poleks Kapo ja proks uurimist tühistanud.

PM-e kommentaator:

teata ebasobivast kommentaarist -178 -1 +1 +27
Ülikõrged maksud Eestis

26.05.2012 11:43

Eestis on palgatulule tohutud maksud, ja inimesed valivad odavamad kohad elamiseks, nagu Soome.
Arvutusel abiks oli: kalkulaator.ee
sealt saate näha täpsemalt.

Kui neto on 1000€ (500€)
Palgafond on 1733€ (840€)
Maksud on: 733€ (340€)

Poes on kaubal käibed peal 20%, seega sinu 1000 neto tulust läheb maksudeks veel: 200€ (100€)
Kätte jääb tegeliku hüve: 800€ (400€)

Nüüd liidame maksud:
733+200= 933€ (340+100=440€)

Küsimus, kui suur on Eestis maksukoormus netotulu suhtes protsentidena?
(Siin ma lähtun vaatenurgast, et ei ole vahet mis tasandil maks makstakse, kas poes või tööandja poolt, või mis on masku nimi. Töötajaga seotud maskud peab töötaja firmale kõigepealt teenima)
Teeme põhikooli ristkorrutise:

800€ - 100% Siin 800€ on siis tegelik saadud hüve.
933€ - x %

x=(933*100)/800=116% (110%)


Seega maksukoormus on meie riigis on suurem kui 110% netotulust.
Tegelik koormus on veelgi suurem, sest mootorikütusel on suur aktsiis, ja importkaupadel on toll, lisaks igasugu riigilõivud, mis on kohustuslikud, nagu tasu passi eest.

Siin on üks vastus, miks on noortel nii suur tung lahkumiseks siit riigist - kui siin elamise hind maskudena on tohutult kõrge, kuid pakutav riigi-teenus on pea olematu, siis kümned tuhanded on juba ränga otsuse teinud, ja läinud.
Eesti ongi maailma rikkaim riik, kui ta pillab ainust vara mis meil on, inimesi...
Meie iive on kaugelt alla rahva püsimajäämise taseme, ja kui lahkujad juurde arvata, siis on pilt nukker.

Teine külg maksude kõrval on tootlikus, me toodame vähe, ja toodame odavaid ning lihtsaid asju. Noori insenere koolitatakse palju vähem, kui sotsiaal- ja kultuuriala inimesi.
Kahjuks valitsuses pole üldse insenere, ja ajaloolased ning muud ametnikud valitsuses ei mõista kuidas eksporditav kaup tekkib - s.t. inseneride loomingust, ja ansipid ei saa aru insenerikoolituse ja majandusedu otsesest seosest.

Kui minister ütleb "majanduskasv", siis lause teises pooles olgu juttu uuest tehnilisest rakenduskõrgkoolist!

Me vajame kunstikoolide kõrvale lisaks paar head tehnilist rakenduskõrgkooli. Tekkib noori juurde, kes on võimelised sellist väärtust looma, mida saab müüa, ja siis on ka maksuraha ja palgatulu meie kultuuri jaoks!

Selline röövmaksustamine peab iga eestlase teadvusse jõudma, ja järgmistel valimistel arvesse võetama! Palun näidake seda arvutust oma tutavatele.
teata ebasobivast kommentaarist -11 -1 +1 +209

Rahvaloendajale avanes Eesti elu masendav pale
(110)

26.05.2012 09:24

Urmas Hännile, reporter

Kommenteeri | Prindi

Ehkki internetis ja trükimeediaski on lugeda rahvaloendajate töös ette tulnud arvukatest lõbusatest juhtumistest, nägid loendajad Eesti elu tegelikku palet.

„Okei, kui ma üksi seda räägiksin, võib mõni seda mitte uskuda, aga meid oli piirkonnas 14 loendajat, me saime iga päev kokku ja keegi ei öelnud, et meil on kõik nii ilus, kõik on nii kaunis, nagu riigijuhid räägivad,” tõdes Sirje Soovik, Sindis rahvast kokku lugenud nüüd töötu spordijuht. „Kõik olid hämmastuses, kuidas tänapäeval elatakse. Kui nad poleks oma silmaga näinud, ei usuks nad, et 21. sajandil võib niimoodi elada.”

Elada nii, et pole süüa, tuba on kütmata ja riie seljas pikast kandmisest viledaks kulunud. Mitte et inimene tahakski vaesuses elada või see oleks tema elustiil, vaid seepärast, et ühiskond on temalt võtnud kõik, mis tal veel tööjõulise inimesena anda oli, ja siis nagu kasutu nartsu kõrvale visanud.

Aga kõik see jätab inimesesse jälje. Mis kõnelda sellest, kui vaesuses elama on tõrjutute kõrval sunnitud nende lapsed või lapselapsed. Neid mõjutab see kogemus läbi elu, juhul kui virelemine neid kohe ei murra või kõverale teele ei painuta.