enne ei muutu midagi kui maakeele tähästikust ei
1) kõrvaldatta solk tähäd;
2) kuulutatta võõrsõnade leksikon ebasoovitatavate sõnade sõnastikuks .
maakeele tähästik peaks väljanägäma selline: a b d e g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü, millistest sõna ei saa alata tähtädega b d g h .

ja kui juba üleskutse tehtud sis kirjutagu siin iga üks võimalikult omakeelsete sõnadega, EI solksõnadele !

Mina arvan - enne ei muutu midagi kui ükskord ometi õpib Enn Oja tarvitama eesti keele gramatika reegleid . Sinu kirjutised on nii vigased ,et neid ei viitsi lahti desifreerida.

Huvitav jah, et selline keelesolkija nagu see oja esimesena oma arvamust avaldama tuleb.Häbi talle.Aga tundub, et ta ongi saanud käsu eesti keele üle irvitada neilt, kes talle KN kommimise eest maksavad.
Mis artiklisse endasse puutub, siis väga asjalik artikkel.

järgmisena peaks tulema komm Ookeani Ennult aga jõuan tast vist pisut ette .

viimasele vastuseks niipalju et mulle maksab Pevkuri Anno aga et just siin kommimiseeest seda sain alles nüütteada . aitähh valgustamiseeest !

Enn Oja "keelesolkimine" ajab meele ikka karvaseks küll. Kuna tema sirgeldustes ei puudu siiski sisu, ehkki see on vaevane kätte saada, on toimetus olnud meeletult kannatlik ja talunud sellist iseäratsemist. Muidugi oleks ühiskondlik kasu suurem, kui Enn Oja austaks kaaskodanikke ja kasutaks normeeritud keelt.

See Enn Oja provotseerib siin oma keelekasutusega. Õieti teeb. Miks tema ei võiks kasutada oma perekondlikku keelt kui nüüd tahetakse käibele võtta viru, võru, petseri, kihnu, mulgi, noarootsi, vändra ja lihula keel. Kuid noored on üle läinud hoopis inglise keelele. Eesti lauluvõistluselgi kõlas suurelt jaolt inglise keel. Ei austa noored oma emakeelt, lisaks on kasutusel hulk arusaamatuid võõrsõnu, mida ainult noored kasutavad ning nende keelest ei saa tihti aru. See on täielik lömitamine inglise keele ees. Paistab, et nii sureb õige eesti keel välja ja asemele tuleb inglise keel.

Inglis keel on rahvusvaheline keel ja seda tuleb osata. Hea kui noored on sellest arusaanud. Oja Enn kirjaviis on aga debiiliku oma.

Pole see inglise keel mingi rahvusvaheline, inglise okupandid on seda küll levitanud, kuid Lõuna-Ameerika on hispaaniakeelne, Hiina on hiinakeelne,Venemaal ja endistes NSVL riikides on vene keel. Ka USA-s hakkavad latiinod loobuma sellest jämedast usa keelest. Inglismaa on tagurlik riik oma vasakpoolse liiklusega ja mõõtühikute süsteemiga. On ju meetersüsteem lihtne ja loogiline, kuid inglased ja jänkid kasutavad oma arhailist süsteemi, mis teeb arvutused keeruliseks. Inglise keel on pealegi väga umbmäärane võrreldes konkreetse eesti keelega. Lugedes inglise ajalehti, pole võimalik neist aru saada isegi sõnaraamatuga, sest käibekeel on ära solgitud.

to: #Enn Jõgi 2012-03-14 09:30:14
Mina arvan - enne ei muutu midagi kui ükskord ometi õpib Enn Oja tarvitama eesti keele *gramatika* reegleid *. Sinu kirjutised on nii vigased ,et neid ei viitsi lahti *desifreerida*.#

Asja annaks ehk päästa, kui leiduks viisakaid keeleoskajaid korrektoreid.

Aeg on küps teha inglise keel teiseks riigikeeleks Eestis.
Head eeskuju saab võtta näiteks Maltast!

meeldib, et Enn Oja kasutab KÕNEKEELT. Ma ei oska küll öelda, milline murrak see on, kuid tean, et tuleb tuttav ette ja olen seda piisavalt kuulnud, et kõigest aru saada. Vahva!

Pea paarikümne avaldatud raamatu autorina näib mulle Enn Oja eksperiment igatahes põneva.

Küsimus ju ses et mis millest lähtub: kas kirjakeel kõnekeelest või vastupidi?

Vastuse leiab tõenäoliselt järgnevast küsimusest: mäherdune on meie mõttemaailm: kuidas me tunnetame esmalt oma teadvuses tekkivaid mõtteid - kas kirja või kõnekeelsetena?

Selle artikli sisu on väga asjalik tänapäevase EEsti keele solgimeres.Mis peaks meil olema tegemist inglise keelega,meil on Eesti ja keeleks eesti keel.Keeleinspektor ründas rämedalt Rakveret,kus oli veel üks silt kakskeelne,samal ajal ei tehta väljagi kui terve Eesti,eriti Tallinn on keelesolki äärest ääreni täis.Kes tahab õppigu ja osaku inglist,minagi ei lase end ära müüa ,oskan veidi,aga ärge toppige seda tänavapilti ja meediasse ja,üldse,igalepoole.Jube nõme!

mõnele eelmisele
keelesträäkides unustame sageli ära et eksikombel samastatakse keel ise ja sedaväljändav vahend ehk kirjaviis .
keeleküsimustes ei saa mulle etteeita mitte midagi . ma räägin pääaegu puhast EESTI keelt, solksõnu kasutan kordi vähäm kui minukallal aukujad . ültse ei kasuta ma solk tähti mis teistejuures on lausa ravimatu eputamisaigus .
kirjaviisist niipalju et ajajooksul on meil neidold kümneid, lisaks vel isikulised vead . et keeltväljändataks võimalikult ühtlaselt ehk kõigile talutavalt arusaadavalt sis selleks ongi vastuvõetud nn õigekirja reeglid . neid sunnitakkse meid pähätuupima koolides . õigekirja kehtestab meil keeleklikk (mina nimetan seda muutustvaenulikku kogu just nii) . kui midagi keelekasutuses muutub sis se keeleklikk akkab ennast liigutama alles mitmekümne aastapärast ja alles siis kui õpilased kalduvad midagi kirjutama omamoodi äälduspärasemalt . sest vigu tuleb nii palju et näitajate ilustamiseuvides tuleb 'lollile' rahvale lõpuks järäleanda . mitte mingil juhul aga ei soovita seda armsakskuulutatud eesti keelt tegelikult kaitsta . solktähäd ja solksõnad võimutsevad endiselt omakeelseteüle ning iga puhta keele kasutaja tahetakkse lömastada nagu tehti teisitimõtlejatega kunagi nõukogudeajal ja täna keskerakonnas .
lolle on kerge juhti, sellepärast neid peapki olema võimalikult palju, siis jääb iga isemõtleja ja puhta keele austaja sellele allile massile alla juba toore jõu võimutsemise reeglikohaselt .

Lgp. Enn Oja.Te võite ju kodus kasutada sellist pudikeelt kui see teile meeldib, aga siiski peaksite siin arvestama, et kui te tahate, et teie kommentaare loetakse, siis kirjutage siin ikka õigekeeles. Võrukesed ja setud võivad ju omakeski oma keelt viljeleda, aga üldkasutatav keel olgu ikka kõigile arusaadav.

minulpole võrokestekeelega siin mingit pistmist . kui aga siin mejje enda kirju võrrelda sis pean oopis mina sinu vigadest ehk sitast sajjategema .
toon ka näitäd, vead toon esile suurte tähtädega:
muigaja: Võrukesed ja setud võIvad ju omaKESKI oma keelT viljeleda(,) aga ÜLDkasutatav keel olgu ikka kõIgile arusAadav.
vigu seega kokku tervelt 8 sest loen öheks ka veaöhendi tervikuna .
sama lause minukääläbi:
võrokesed ja setod võIvad ju omakeskis oma keelT viljeleda aga ülTkasutatav keel olgu ikka kõIgile arusAadav .
seega on minukirjas vigu 5 . neetki teadlikult sest veelrohkemaga polda vel arjund .
õige oleks aga selline kiri:
võrokesed ja setod võjvad ju omakeskis oma keeltt viljeleda aga ülttkasutatav keel olgu ikka kõjgile arus'aadav .