siis õiguskantsleri ametikohta pole üldse vaja.

Presidenti ei ole ka vaja. Puuk rahva seljal.

No ega siis Reformierakond teda niisama pukki ei upitanud.

Järelikult Õiguskantsler oma tegevusega kinnitab Eesti, kui õigusriigi, halba mainet ja ka seda tänulikust, kes teda ametisse aitasid

Õiguskantsler on Reformierakonna tagatoa diktatuuri mõjusfääris nagu ka paljud teised õigustegelased ja loomulikult ka president, kes valiti selleks, et ta ei sekkuks Reformi valede otsuste tegemisse. Olukord on karm, kui ei allu Reformile, pead loobuma oma kohast.

Eestis pole tingimusi selleks loodud, et õiguskantsler saaks olla oma tegevuses sõltumatu. Üks tingimus on, et meedia lõputu valetamine tuleb muuta ühiskonnavastaseks kuriteoks ja kõvasti karistada. Praeguses olukorras - proovitagu vaid piiksatada, kohe on meedia oma väljamõeldud solgiämbritega platsis. Seda võiks nimetada isegi laimamiseks riigi egiidi all. Sellises olukorras pole õigusemõistjatel mõtet piiksatadagi, lihtsalt sõnaõigus on kaudsete meetoditega ära võetud.

kopin siia oma vana kommi:

Kalluta aga 2015-12-11 15:54:01
tundub, et Leps pole kursis ka Riigikohtu lahendiga e-valimiste Põhiseadusele vastavuse teemal. Seal nimelt seletatakse lahti ilmselt Lepsile tundmatute mõistete nagu "valimiste ühetaolisus" või "hääletamise salajasus" tähendus.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-13-05

Feja Räim 2016-02-03 10:43:16

"meedia lõputu valetamine tuleb muuta ühiskonnavastaseks kuriteoks ja kõvasti karistada"

Siis pandaks ju Kesknädal kinni ja selle tegijad vangi, Fejakene!

President Ilvese ametiaeg 09.10.2006 ja kuuldavasti kavatseb ta selle lõpetada 10.10.2016. Ma arvan, et ta peaks ametist lahkuma 09.10.2016, sest Põhiseaduse järgi on tema ametiaeg 5 aastat, aga mitte 5 aastat pluss veel mingi päev.

solgikallutaja politsei kolonelleitnant Tõnn on ennemgi nimetanud Ando Lepsi idiodiks ja vanaduse seniilsust põdevaks, Servige tagasi ja vaadake Kalluta aga komentaare. nagu Tõnn teatab, on riigikohus põhjendanud, et e valimised on salajased ja ühetaolised! See on juba tuttav Tõnu sakalik arusaamine.


Mida mina varem olen kommenteerinud kui tõin hulgaliselt näiteid meie Ansipi õigusriigi kohta ja küsisin õigusteadlase arvamust, mis riik see on? Sain ebaleva vastuse, et tavaline kapitalism! Tõin hulgaliselt maffia tunnuseid ja kas seegi õigusteadlase tänane artikkel ei viita minu kahtlusele?Kui õigusteadlane hindas uut riigikohtu esimeest, et kogenud,vilunud ja aus mees, lootis et toob uusi tuuli õiguskaitse süsteemi! Seda pole ju küll märgata(eriti ku meenutada Hundisilama julmusi ja jõhkrusi) Kas meil polegi ausaid riiguimehi, kes annaks hinnangu Ansipi loosungile õigusriigist?

Kalarappija haridusega politseinik solgikallutaja ehk tõnn on näide sellest et maffiariigi õiguskaitseorganites töötavad erihariduseta tolgused kellel puuduvad igasugused teadmised juriidilistest küsimustest. Maffia riik vajab sellised sileajusid mis normaalses riigis oleks ennekuulmatu. Rahvavaenlane kalarappija solgikallutaja on ohuks ausatele inimestele, kes ohustab ühiskonda ja kes peaks juba ammu oma kuritegude eest vanglamppride taga istuma. Kaua peab ausad inimene taluma seda rahvavaenlasest saasta?

Jaagu epiloogist proloog saand?

jaagul jäi epiloogi kokku käkerdamisel viinast ja süütevedelikust väheseks - ei osutunudki ta üllitis epiloogiks

kommentaariumis viidatud Riigikohtu lahend ei uuri elektroonilise hääletamise üldist kooskõla Põhiseadusega. Vaatluse all vaid küsimus, kas valijale antud võimalus juba elektrooniliselt antud häält muuta hääletades uuesti on kooskõlas valimiste ühetaolisuse põhimõttega, samal ajal kui teisi hääletamise liike kasutavatel valijatel üle- ja ümberhääletamise võimalus puudub;
kuna elektroonilise hääletamise üldise kooskõla puudumist kohtule esitatud taotlus ei käsitle, kohus seda ka ei uuri, lähtudes vaidlustuse puudumise tõttu eeldusest, et vastuolu ei esine;

samas kasutab kohus oma otsuses sellist fraseoloogiat nagu: elektrooniline hääletamine kontrollimata keskkonnast ehk Interneti keskkonnast; välistest mõjutustest vaba hääletamist väljaspool valimisjaoskonda on raske riiklikult tagada; teiste sõnadega viidatakse siin väga ühemõtteliselt võimalustele isikut elektroonilise hääletamise käigus sebaseaduslikult mõjutada või jälgida;

Riigikohtu lahendi järgi on kordushääletus üksnes võimalus taastada rikutud valimiste vabadus ja hääletamise salajasus, hääletades mõjutustest vabanenult uuesti; lahend ei ütle midagi selle kohta, kui paljudel selline võimalus kasutamata jääbki ja kas kordushääletus ei ava hoopis võimalust häältega manipuleerimiseks

ehmatasin praegult ära, kui loo pealkirja lugesin - kes see praegult õiguskantsler ongi?tuli küll ka meelde, enne kui lugema asusin, aga siiski, kas meil on nüüd tõesti kõik nii ordnungis,et niisugune amae on vaateväljalt kadunud...

Artiklis „Teaduse ja seaduse autoriteedist“ (PM 04.12.15), kirjutab õiguskantsler Ülle Madise järgmist: „Õiguskantsleri põhitöö on kaitsta ühiskonda mulje eest, nagu poleks tõde olemas.“ Kuid miks siis õiguskantsler seda tõde ei kaitse? Võimalusi on siin mitu: a) mingisuguste poliitiliste jõudude poolt kallutatus ( töötas ajavahemikus 30.märts 2009 - 19. jaanuar 2015 president Toomast Hendrik Ilvese õigusnõunikuna); b) vähesed teadmised õigusteadusest; c) õigusvastane, kui mitte öelda kuritegelik edvistamine Euroopa Liidu ees nn e-valimistega.
Ü. Madise võtab sõna teaduse teemal, samal ajal arusaamata, mida see teadus endast üldse kujutab. Kuidas on ta võimeline kirjutama teadusest, kui ta ei ole võimeline lugema ja arusaama põhiseaduses kirjutatut. Miks seni ei ole õiguskantsler jt kõrged riigiametnikud (istuv vabariigi president, riigikogu esimees, peaminister, riigikohtu esimees, vabariigi valimiskomisjoni esimees) vastutanud põhiseaduses kirjapandu räige rikkumise eest? Paratamatult tekib küsimus - millega tegeleb meie justiitssüsteem?.

Küsin uuesti soliidses eas ja suuurte kogemustega õigusteadlaselt, mis riik see on?

Prokuratuur ön seadusega jäetud oma põhiülesannetest kõrvale. Samas mitte ükski institutsioon seda tähtsat rolli ei täida, nagu riiklik järelevalve seadustest kinnipidamise ja nende täitmise üle. On loodud seadusadjaga maffialikud seadused, näiteks kuritedude meneteniseks kaotati seaduses kindlad tähtajad jne.jne,Näiteid on palju.
A

Riigikogu erakorralised valimised? Poliitiliste jõudude vahekorrad on kardinaalselt muutunud!

see on.Tänane õiguskantsler on ainult üks võimuinimeste käepikendus ja ei midagi enamat,koos teiste organite nagu prokuratuur ja kapo.Ega midagi pole teha kui ainult tunnistada vanasõna:kelle võim,selle õigus!See on ka siililegi selge,et e-valimis mänge kasutab ref selleks,et oma võimu põlistada kuigi sellega kaasneb Põhiseaduse jäme rikkumine.

Kurb kuid tõsi et meie õiguskantslerid on poliitilised mängukannid mitte õigusteaduse korüfeed Härra Jõks astus ämbrisse pensioniseaduse par 28 lg3 tõlgendamisel Madise pole aga vist põhiseadust kättegi võtnud ja nuusutab reformierakonna tuult