Tallinna kesklinnas on ju kõik "ausalt" juutidele tagasi antud.
Nende püha omand on nüüd korterite kaupa miljonite hinnaga müügis.
Mis ebaseadusest siin veel rääkida.
Kõik on ju hästi. Saame ka kolmanda presidendi eriliselt hinnatute keskelt.

Kes need sundüürnikud veel on?

Ats esindab vist meie "kuldset noorust" - nood ei tea sellest probleemist mõhkugi.

Ats,võta sõnaraamat ja uuri,võid kasutada ka internetti.(Ohmu)

Ats 2016-09-07 17:50:26

Need on need kes on tavalistest üürnikest võrdsemad - üür oli neil soodsam ja õigusi omaniku vastu rohkem.

Leidsin netist sundüürniku kohta sellise definitsiooni:

"sundüürnik ongi selline tegelane, kes on sunnitud elama naeruväärse üüri eest kindlas kohas, tavaliselt veel Tallinna kesklinnas? Sundüürniku staatus on väga raske ja auväärne koorem kanda ja põhjustab nähtavasti pikemaajaliselt ka vaimseid häireid, mis hakkavad väljenduma selles, et isik kujutab ette, nagu oleks tal juba sünnimomendist õigus elada teistele kuuluvates korterites üüri maksmata"

Päris hea mõttevahetus "sundüürnike" teemal:

http://juura.ee/gw.php/board/topic/view/id/11650

Minu arust on need siiamaani halavad "sundüürnikud" lihtsalt ühed silmakirjalikud ja rahaahned kujud kes suuri kannatusi teeseldes loodavad riigilt meie maksuraha "kompensatsioonina" välja petta.

http://www.kodueest.ee/
Huvitavat lugemist.

Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse tekitamise eest (võrdse kohtlemise prinsiibi rikkumine) on vastutavad peaminister M.Laar, reformiminister L.Hänni, justiitsminister K. Kama, kes institutsiooniliselt kinnitasid korra, et omandireformi viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures õiguskantslerilt, kapolt ja riigikontrollilt võeti õigus kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi vastavust põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile!
Kuritegelikule teele suunas omandireformi Eluruumide erastamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 6.mail 1993.a. ja mille poolt hääletasid 22 “isamaalast”, 7 mõõdukat (sotsiaaldemokraadid), 6 ERSP-last jt. Keskfraktsioonist hääletas seaduse vastuvõtmise poolt vaid Ignar Fjuk.
Uusomanike ja pärijate ringi hakati 1992 aastal laiendama. Võeti vastu 30 seaduseparandust. Ilmavalgust nägid " Mati Pätsi parandus", "Betlemma tädi parandus" jne.
Julmima neist, nn Pärtelpoja paranduse, “…mis oleks tagastatud majade üürnikud praktiliselt põgenikelaagrisse või endistesse Nõukogude sõjaväekasarmutesse saatnud”, otsustas Riigikogu uus koosseis 27. juunil 1995 tühistada.
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kait­­se konventsiooni ja selle lisa­proto­kollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele!
Sellega seadustati Ees­tis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine oman­­direformi läbiviimisel.

Kui meil räägitakse 1940. a. varade tagastamisest, siis oleks loomulik, et peetakse silmas vara, mis omanikule pool sajandit tagasi kuulus. 1940-ndal maha jäetud varale on aga 50 aasta jooksul tekkinud uued seaduslikud omanikud.
??????????????????????????????????????????????????????????????????????
Ah et mahajäetud vara? Ja kährikud vaesekesed olid seaduslikult sunnitud saama peremeesteks väljaaetud mäkrade majades !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Ka tänapäeval võib riik sundriigistada mida iganes!

on varandusel, mis ära võeti (mingi seaduse alusel või ilma seadusliku aluseta) ja mis omaniku poolt maha jäeti. Viska rahakott metsa ja tule kunagi seda tagasi nõudma, pahandades selle üle, et kottijäänud rahale pole 50 aasta eest protsente lisatud.

1944. aasta hilissuvel põgenesid Eestist eelkõige natsidega koostööd teinud eestlased ja nende perekonnaliikmed.

2016-09-11 18:13:56

Kebi ahju otsa tagasi, iivan!

Tõsi, põgenesid ka need, keda ei lubatud juba peale 1934. aasta riigipööret Eestist välja!

§ 2. Omandireformi eesmärk
2) Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut.
§ 12.1. Üürilepingu kehtivus tagastatud elamus
(5)Üürniku väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 2, 3 ja 4 sätestatud alustel peab kohalik omavalitsusüksus andma üürniku kasutusse eluruumi, mis asub samas asulas, ei ole vähem heakorrastatud varem kasutatud eluruumist ja elamispinna suurus ning ruumide arv vastab sotsiaalselt põhjendatud normile. Kohalik omavalitsusüksus kasutab seejuures eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28) ja erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses (RT I 1996, 26, 529) sätestatud.

Kui Eesti iseseisvus, tuli ette võtta rida majandusreforme, mis pidid baseeruma Lääne demokraatia printsiipidel ja olema kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste koguga.
Nagu nüüd on selgunud, oli omandireformi sisuline eesmärk poliitiliste otsuste alusel õigusjärgseteks omanikeks tunnistatud isikutele kompenseerida väidetavaid anneksioonikahjusid siinsete eestlaste vahendite arvel, et vältida mistahes nõudmisi Venemaa ja tema tollaste liitlaste USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vastu.

Kohalikud omavalitsused on jõuetuna üritanud lahendada tuhandete sundüürnike põhjendatud nõuet uuele elamispinnale, mida võimaldavad nii omandireformiseadus (1991), erastamise seadus (1993) kui ka elamuseadus (199…). Kuid seaduste täitmiseks pole riigikogu kohalikele omavalitsustele seni raha eraldanud. Peab kahjuks ütlema, et kohalikud omavalitsused pole täie otsustavusega seda raha riigilt ka nõudnud. Viimati näiteks eraldas Mart Siimanni valitsus 1998. aastal 1999. riigieelarvesse 130 miljonit krooni munitsipaalelamute ehituse käivitamiseks.
1999. aastal võimule tulnud Mõõdukate (Sotsiaaldemokraadid), Isamaaliidu (IRL) ja Reformierakonna koalitsioon aga kõrvaldas selle raha lisaeelarvega, kuigi see on vastuolus seadusest tulenevate nõuetega.
Omavalitsustel tuli munitsipaalelamute ehitamiseks pöörduda abi saamiseks erasektori poole, mis on tunduvalt kallim variant maksumaksja jaoks, ereettevõtja jaoks aga parim lahendus.
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3634/uud_uudidx_363404
Nn munitsipaalkorterid kuuluvad tegelikult eraettevõttele, kellelt siis Tallinna linn neid rendib. Munitsipaalomandiks ei muutu nad kunagi.
http://www.kinnisvaraturg.ee/?c=uudised&a_id=13565&agr=1

Hüvitusfondi ajalugu on kriminaalasjadest kirju nagu rosinasai.
Sundüürnikele korterite ehitamiseks mõeldud Hüvitusfondi rahaga kaeti börsisullerdaja Ühispanga hiigelkahjud.
http://vaher.blogspot.com/2005/11/meedia-silmakirjalik-hukkamist.html
http://www.kodueest.ee/cms/eesti/info/meedia
Arvo Kuddo artikkel " Omandireformi okkaline rada"
Hüvitusfondi rahade haihtumisest.