See sell on N ajal puhta lolliks läinud.

VASTAJA! Olen Teie diagnoosiga 100% nöus.

V2liseestlased on Eesti jaoks v2ga palju teinud. Kyll kulisside taga, seep2rast see eriti v2lja ei paistagi ning rahvas ei oska hinnata.

Mis näitab et vasakul ja paremal äärmusel ei ole suurt vahet - ühisosa on ikke peris tugev. Autori ajalooteadmised ja analüüsivõime on ikka ka peris nigel. Kuid kallid kodanikud TA EI OLE SELLES SÜÜDI - KEKERAKONNALIKU AJULOPUTUSE TAGAJÄRJEL VÕIB KA TARK INIMENE ÄRA KEERATA. Seega avaldan autorile kaastunnet.

Kutsun üles külastama ka EDGARI sõprade klubi http://www.hot.ee/vaiksekene/

Väliseestlased, või vähemalt suur osa neist, ON reeturid, ja praegusest Eestist ei huvita neid muu, kui oma ja rohkema varanduse kättesaamine.

Ja-jah ja see SIGA, kes kogemata tapja käest pääses - mitte vapruse läbi vaid puht juhusest - on ikka kõige vapram PÕSSA - EKS JU! Väike Vemmal

Huvitav kui kaugele vihkamine ulatub. Juba järgmisel päeval peale lehe ilmumist anti mulle Kanadas Toronto Eesti Majas koopia sellest vihkamise artiklist. Olen 1987.aastast "väliseestlane". Meie seas näen tavalist pilti, nagu Eestiski, on häid ja igasuguseid inimesi. Kui minu abikaasal oli sapikivide operatsioon, siis olid kirurg ja anestesioloog väliseestlased. Operatsioon oli "eestikeelne". Aga ega ei puudu ka "kodueestlaste" seas halvad inimesed. Kui 1980 aastal ENSV Ülemkohus saatis mind selle riigi "õõnestamise ja nõrgestamise" pärast neljaks aastaks Uurali vangilaagrisse, siis kõik kümmekond tegelast, kes selle korraldasid, olid eestlased. Riigikeelt, milleks siis oli vene keel, ei olnud kuulda selle juures. Korraldused tulid EKP KK Büroolt, kuhu kuulus ka EV president sm. Arnold Rüütel.

Kuri mees ütleb et eestlased säilitasid reeturite majad ja "kuurilobudikud". Ma elasin Eestis ja nägin väga lähedalt seda "säilitamist". Töötasin Pärnu KEK'is insenerina, s.t. palgaga 190-220 rbl/kuus sel ajal kui töölise palk oli selles ettevõttes kaks korda kõrgem. Tuli aeg mil Pärnu KEK sai raieõiguse minu Suurekivi kodutalus, mis võeti uuele korrala 1946 aastal. Selles metsas olin karjas käinud ja maasikaid söönud. KEK'i ajal oli mul õigus seal raiesmikus vaarikal käia, ei rohkem ega vähem. Samal ajal sündis minu peresse kolmas laps. Juhtus nii, et samal päeval võeti minult mingi "karistuse" pärast kvartalipreemia mis oleks olnud umbes kuupalk. Samal ajal saeti KEK'i saeveskis minu kodumetsa palke. Eks see oli saatuse märk. Sama poiss kellest KEK/ENSV ei hoolinud, töötab nüüd Vancouveris ja ootab mil Eestis eestlaste vahel arenevad sõbralikumad ja heatahtlikumad suhtumised.

To.Veljo Kalep Just seda ma kurjale mehele öelda üritangi. Kõige põlastusväärsem on siga kes vastu ei hakanud kui teda tapale veeti, siis kogemata ellu jäi ja nüüd kisab kõlava ja kõva häälega kui vapper ja tubli ta oli ja kuda kõik talle liiga teevad. Muide Väike Vemmal on ka Pärnu poiss.

Tänased väliseestlased lahkusid kodumaalt vabatahtlikult oma elu päästes. Maise vara jätsid nad siia, mida ei suudetud kullaks vahetada. Vanad vanemad jäeti siia punaste kaela. Need kellele olid kallid kodumaa muld, oma kodu ja esivanemate hauad, ei läinud, olles valmis nende väärtuste eest surema. Aga see selleks. Täna on kõige hullem see, et need "kadunud pojad" õpetavad ja tänitavad, kuidas meie siin, kodu alles pidanud inimesed, oleksime pidanud elama ja mida peame täna tegema, et neile meeldida. Nad on ilgelt südametud, piiratud ja rumalad inimesed võrreldes kodueestastega. Ja mis puutub sellesse, et kodus hoiti nende "peremeheta vara" nii või teisiti, siis ärgu nüüd enam õiendagu. Hoidsime kuidas hoidsime, nagu olekord nõudis, aga väliseestlasel oli, mida käsi väristades ja oma seeklitega Isamaaliidu nina ees vehkides tagasi nõuda. Alatud kerjused, muud ma nende kohta ei ütleks (ma ei räägi samuti KÕIGIST väliseestlastest, on ka üksikuid kultuurseid isendeid.) Saite oma maad ja varad tagasi, aga selle "õilsa protseduuri" õnnestumise tulemusena peate nüüd surmani vihkamisega leppima.

Ei saa pidada vabatahtlikuks lahkumist kindla surma või vangistuse eest põgenedes. Vastasel juhul võib KrK-st röövimise paragrahvi ära kaotada, sest raha antakse ju vabatahtlikult üle. Samuti on eelmine kommentaar vastuolus tänapäevaste rahvusvahelise õiguse põhimõtetega põgenike valdkonnas.

Riiki ei saa üles ehitada põgenikele, vaid püsikodanikele. Kui eesti tahab seda teha, siis ei ole selgi riiginatukesel pikka pidu. Mis puudutab rahvusvahelist õigust, siis on see riigiti vabalt tõlgendatav - Ida Euroopa ei läinud 100protsendiliselt seda lolli teed, et andis varad väliskodanikele tagasi. Näiteks Ungari, Saksa, Poola, vist ka Läti - seadustes on klausel, et vara saavad ainult need, kes elasid kohapeal üle nõukogue võimu. Nad olid ka seda vara väärt. Ainult meie laarlased mängisid maha kodurahva elu ja ei tea nüüd, mis selle näljaste armeega siin peale hakata. Tegelikult peaksid väliseestlased hakkama nüüd eestlasi ülal pidama, vähemalt need, kes siit midagi said.

Umbes viis aastat peale vabanemist oli Toronto Eesti majas külas Tallinna Sadama peamees. Mina pool-väliseestlasena tundsin olukorda natuke rohke. Kuni selle ajani olid väliseestlased abistanud mitte ainult oma sugulasi kingituspakkidega, vaid koole, haiglaid, kirikuid, vanadekodusi, lastekodusi. Ma hakkasin märkama, et rohkem läheb abi Eestisse kui oma laste suvelaagrite arendamiseks. Teadsin kui häid pioneerilaagreid (ja Kääriku Spordibaas) Eestis on. Seda ei teadnud väliseestlased kes oma raha saatsid Eesti arendamiseks. Sel koosolekul ütlesin Tallinna Sadama tegelasele, et on aeg mil kingituste saatmine peaks muutuma vastassuunaliseks. Aga selle asemel müüdi Eesti majandus ja need kes aktsiad oma tasku panid, olid ikka need vaprad "kodueestlased" kes ei põgenenud, vaid aitasid sovhoosikorda üles ehitada. Vaat sellest vaatenurgast on ka võimalik seda asja vaadata.