palun alandlikult kui võimalik, mulle ja laiale avalikkusele teada anda, keda Savisaar laimanud on nende 18 aasta jooksul? Ja kui vähegi kannatab, siis oleks palunud personaalselt.

to põssa;
//V.Väljas ka lihtsalt omal tahtel-soovil eestisse ei naasenud//
Eesti uuendusmeelsed komparteilased (Enn-Arno Sillari, Indrek Toome jt.) algatasid EKP juhi väljavahetamise, pakkudes Moskva keskvõimule Vaino Väljase kandidatuuri. (Soovitan lugeda raamatuid T.Made „Ükskord niikuinii“ ja M.Salum „Tagsiteel tulevikku“)

//Pealegi, ehk mäletad Väljase tervituskõnet Eesti rahvale
Ei mäleta..
//õnneks suutsid EKP KK tegelased talle ruttu selgeks teha mis tuuled Eestis puhuvad ja ükski ekplane (eestimeelne) avalikult rahvarinde vastu ei asunud, vastupidi toetati//
Mulle tundub, et sind polnud siis ilmselt veel olemas. Kui oleksid olnud, siis teaksid, et pärast Vaino Väljase ametissevalimist korraldas Rahvarinne Lauluväljakul EKP delegaatide saatmise Moskvasse NLKP 19-ndale konverentsile. 17.juunil 1988. See oli esimene laulva revolutsiooni stiilis kõne- ja laulukoosolek. Lauluväljak oli täis rahvast, kellel olid IMEt toetavad, eesti keelt riigikeeleks nõudvad jm. loosungid käes.

//Samas ehk mäletad kuidas peale viimase ÜN valimisi Rahva Hääles kiideldi kui suur osa valituist on on EKPlased, see, et nad valiti kui rahvarinde saadikud, see polnud enam oluline//
Ei mäleta, aga tean, et 20.augustil 1991.aastal hääletas Eesti iseseisvuse taastamise otsuse poolt 69 Ülemnõukogu saadikut, neist 64% (!) olid komparteilased&ekskomparteilased.

//Viibisin...//
Sellest sõnast alates kirjutad sellist jura, et ei viitsi isegi kommenteerida.

Tegelikult sa ei mäleta seda, mida sa kirjutad. Sa loed vanu lehti ja paned loetu alusel oma jutustuse kokku. On tunda, et sa pole tollases õhustikus olnud.

viimastel ÜN valimistel ei välistanud RR-s olemine EKP-sse kuulumist või vastupidi. Rahvas teadis niigi, kes on eestimeelne, kes mitte. Moskvameelsetele tehti üsna kähku 1:0 ära, ka EKP-s endas. (vt. EKP Tartu Rajoonikomitee pleenum AD nov.1988).

Õige, hiljem tehti ka venkudele 1:0 ära, kui nad oma ülesande juba täitnud olid.

seda tegi Põhiseaduslik Assamblee.

"Mina kui partei sõdur tulin sellel raskel ajal Eesti rahvale appi" - ehk on ETV arhiivides olemas V.väljase esimene teleesinemine kodumaale jõudes. Olgugi, et Väljse pere väitis, et nad jälgisid pingsalt eestis toimuvat, vähemalt mulle küll sellist muljet ei jäänud. Ennem tuli silme ette Poola Solidaarsuse saatus. Kuid au Väljasele, erinevalt Ansipist, talle jõudis olukord kiiresti kohale.
Parteilastest RR saadikukandidaadid viimase ÜL valimiste eel oli nii rahva seas kui ka valimiskonverentsil tõsine arutlusteema mille arutelu lihtsalt liiva jooksis.

osutajale
Tollel ajajärgul huvitusin tõsiselt poliitikast ja jälgisin lahtiste silmade/kõrvadega ümberringi toimuvat. EKP KK tegelaste tegemistest ja telgitagustest info pärineb V.Palmilt ja ekplaste "ümbersündi" oli suht lähedalt võimalik jälgida Valgamaa esikommunisti M. Kolossova baasil. Madalama taseme (majandite partorgid, EKP RK instruktorid) tegelasi, keda jälgida võimalus, oli mitu. Nii et jutt ajalehtedest või luuludest???

"Rahvarinne Lauluväljakul EKP delegaatide saatmise Moskvasse NLKP 19-ndale konverentsile. 17.juunil 1988"- viibisin ise, seisin suht tribüüni juures ja võiks ka veel praegu mõne tolleaegse hüüdlause meenutada. Kahjuks on mälusopis väike tühjus/eksitus. Lauluväljakul oli kaks RR suurüritust, esimene siis NLKP konverentsisaadikute seotud üritus ja teine massiüritus (kuni 300 000 kohalolijat), minu mälunatukeses ilmus Väljas sellele teisele üritusele. Sellele järgnesid ka öölaulupeod. Üks suur erinevus oli vist nagu veel, ekplaste Moskvasse saatmisel veel sinimustvalgeid ei lehvitatud aga Väljas ilmus Lauluväljakule kus oli juba hulgim sinimustvalgeid lippe.

sul on valikuline mälu. 17. juunil olid lauluväljakul ka sinimustvalged, muidugi mitte nii massiliselt kui sügisel.
Üks loosung 17. juuni miitingul oli: "Hurraa, Vaino Väljas!".
Ja kõik see rahvas, kes sinna kokku tulnud oli, (peale põssa) rõõmustasid selle üle.
Mõnedele parteilastele skandeeriti nende esinemise ajal: "Räägi Moskvas sama juttu!"
Urgitsejad-irisejad võiksid vaadata inimeste nägusid tollastel piltidel. Kas see oli partei poolt kokku aetud miiting?

Veel kord miski segadus (Lauluväljaku üritustega) mälus. Mäluaugust meenus, et seal tribüüni juures, laulukaare all, oli nii kitsas, et naabrimees ei saanud kuidagi maast üles võtta lippu, otse loomulikult sinimustvalget.

Selge, segadus siis 1988. aasta 11. septembri sündmustega. Tähendab, et lipu teemal panin mööda ja ... 16. juunil sai Väljasest EKP juht, siis seega oli ta ikka juba esimesel üritusel.

"Räägi Moskvas sama juttu!" jah oli ja vastus Toomelt " kas ma julgeks siis Eestisse naased" või vähemalt midagi sarnast.

to põssa;
//teine massiüritus (kuni 300 000 kohalolijat). Sellele järgnesid ka öölaulupeod//
Öölaulupeod olid enne 17.juunit 1988. Need said alguse sellest, et Tallinna Vanalinna päevade ajal Raekoja platsile kontserdile kogunenud muusikategijad&publik tahtsid pärast kontserti rahvuslikke laule edasi laulda. Tollane Lauluväljaku juhataja tegi lauluhimulistele ettepaneku minna Lauluväljakule. Ja nii need öölaulupeod seal käima lükatigi.
Eestimaa Laul (umbes 300 000 inimest) toimus 11.septembril 1988.

On olemas pilt 17.juuni tribüünist, mille ees on tribüünilaiune loosung „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga!“

Kesknädal, 06. august 2008: „Rahvarinne ja Laulev revolutsioon. Autor Mati Hint.
Rahvarinde Lauluväljaku suurmiitingule (nn parteikonverentsi delegaatide teelesaatmisele) reedel, 17. juunil (1988) sattusin juhuslikult. Mul poleks pähegi tulnud, et mina lähen kommuniste Moskva komandeeringusse saatma. Aga läks teisiti.
Me läksime naisega oma teed läbi Tammsaare pargi, kui sealt parajasti üks Rahvarinde kolonn läbi marssis. Need olid kirjastuste inimesed, seal oli tuttavaid. MV võttis meil kohe käest kinni. Ta ütles midagi sellist, et kas te olete hullud, et kaasa ei tule. Läksime, ja seisime seal laulukaare all, pea kohal sinimustvalge lipp. Ütlesin lippu hoidvale võõrale naisele: “Hea on seista selle lipu all.”“

Mina sõitsin teisest Eesti otsast küll teadlikult kohale aga kas ma ikka teadsin mis tahan??? Tegelikult tahtsin osaleda, näha ja kuulda kõigest mis toimub. Majanduslik ja tervislik põrmustumine on võtnud ka mälu. Nagu ei mäletanud Väljase saabumise aega, nii ei suuda meenutada mõnegi poliitiku esilekerkimise hetke. Kahjuks vähemalt netiavarustes sellel teemal matrejal on pea olematu.
IRW. See loosung, millest kirjutad, võttis mult ära võimaluse jääda ajaloolistele piltidele või filmikaadritele.

to põssa,
Võta abiks "Rahvarinne" va.1998.a. autorid Vilja Laanaru ja Küllo Arjakas. Seal on kõik,alustades kevadest 1988.a. Samuti on kõikidest üritustest pildid. Head lugemist.

to megike

Lugesin su paari päeva tagust kommi, et pead jõulupausi. Tegelikult tuleb välja, et oled hoopis valvekesik.
Viljakese kaasautorlus näitab seda, et ta on Suure Juhi naine, mitte aga tõeline autor.
Sa Meegike oled kinnisideede küüsis vaevlev naiivitar.

to seewald; kus sa lugesid,et pean jõulupausi? Mainisin vaid,et teised ehk ei ole kommentaariumis ja soovisin neile kauneid jõule.Loe hoolega seal seewaldis.

To Meg
Paberkandjal materjal nõuab ka raha, millega invapenskaril suht kitsas. Narr tunnistada, googeldades õnnestus mul oma mäluauke täita Eesti Rahvusliku Liikumise saitil. Veel narrim, et mõnigi pildike ajaloost nii selgelt silme ees ja samas nii palju asju segi nagu pudru ja kapsad.
Mälulünkade tõttu ehk ei ole adekvaatne tõestama aga minu arusaamiste järgi: EKP soov Savisaar kõrvale lükata oli pea võrdväärne ERSP samasuguste plaanidega, erinevuseks ehk see, et ersplased oleks võimalusel ka relvastatud riigipöördeni asja viinud, samas ekplased olid ise valitsuses. Minu arusaama õigsust tõestab kõige lihtsamalt enamlaste-kelamlaste kokkulepe Savisaare valitsuse kukutamiseks.

to põssa:
Olen minagi invapenskar,seega sarnases olukorras. vaevalt,et seda raamatut enam müügil ongi. vast raamatukogudes saab näha.Üldiselt olen Sinu seisukohaga nõus nende enamlaste -kelamlaste suhtes ja tõesti ime ,et nad relvastatud riigipöördeni ei jõudnud.Aga kes teab,kui Venemaa poleks meid iseseisva riigina tunnistanud,siis oleks kõik võimalik olnud. Ega Savisaare kukutamiseks vahendeid ei valitud,seda ju tead.

Rein Ruutsoo arutlus on kõigile 50. a üpris hästi teada ja siin osavasti lahti kirjutatud .
Minu meelest on kõige olulisem just Ruutsoo viimase lõigu ettekuulutav sõnum uuest ajaloo murrangust 2008.a . Just see määrab Eesti riigi ja eestluse lõpliku huku või kestvuse põhiprobleemi . Ainult juhm ei märka seda , et 1988 - 1989 a murrang maailmas on kodumas ja NSVLi rollis on üks teine suurriik ,kelle Pax Universum kui põie pauguga lõhki lõi. Seesama pauk lõi A. Ansipi nokdauni tuigerdama ja ajuti toetab otsib ta käega põrandalt abi. Ootame veidi veel ...