Huvitav, et neis linnades võeti Punaarmeed paari aasta pärast vastu kui vabastajat.
Sakslastega koostööd teinud põgenesid ja anti hiljem Jalta konverentsi otsuste põhjal sovjettidele välja, kokku 2,5 milj.
http://encyclopedia.thefreedictionary.com/Operation%20Keelhaul
http://web.zone.ee/mulk/Inglismaa%20reeturlikkus.pdf

Lembit meenutab mulle valget plantaatorit, kes mustade lintšimist peab täiesti normaalseks nähtuseks. Rein tõi pigem näite sakslaste tulekust Eestisse, kus kohalik rahvas neid rõõmu ja lilledega vastu võttis ja kohalikku omavalitsust tõeliseks rahvavalitsuseks pidas. Baasidesse tulnud punavägi oli siin suisa seaduslikult. Ilma Jossi tahteta poleks 40-ndat aastat olnud, isegi kui vanglatest välja lastud kommunistid oleks ka midagi üritanud. Mis muutis Jossi meelt, et Pätsi enam ei usaldatud? Ja isegi siis saab 40-nda aasta sündmusi nimetada annektsiooniks mitte okupatsiooniks.

Kui Saksa väed saabusid Pärnusse, siis kutsuti kohalikud ametnikud välja ja teatati, et vastavalt Genfi konventsioonile peab Wehrmacht tagama korra ja võim läheb seega üle Saksa sõjaväevõimudele.
Hjalmar Mäe & Co. saabusid Eestisse Saksa rindeväeosadele järgnenud politsipataljonide ja sonderkomandode koosseisus.

Papile.. Kas Baasitesse tuli tõesti punavägi "seaduslikult". Sa nagu poleks tõelist ajalugu kuulnud ,et ei tea Eestile esitati ultimaatum aega vastata 24 tundi-- kui ei lasta siise Punaarmeed algab sõda Venemaa ja Eesti vahel .Punaarmee juba seisis rünnakuvalmis piiril Eesti aga polnud mobilisatsioonigi välja kuulutanud . Tuli punatiblad sisselasta . Sama ultimaatum ka Lätile ja Leedule, kes siis siin on agressor ?? Ja võõra riigi vallutanud sõjavägi on igalpool okupandid nii ka venelased Eestis .

Kas Nümbergi sõjatribunaal oli mingi rahvusvaheline õiglane kohus või --ei siis oleks pidanud kohtunikud olema erapooletutest riikidest ,kuid kohtunikud olid venelased ,ameerika juudid ja ka inglased -- see oli võitjate kättemaksmine kaotajaile mitte mingi "kohus" .Ja siis politrukide ja kommunistide mahalaskmine oli sõjakuridegu-- samas saksa SD ja SS meeste kohtuta mahalaskmine õiglane või ??

NATO liikmelisuse üks tingimusi oli, et Eesti tunnistab holokausti toimumist ja viib sisse mälestuspäeva.
Astudes NATOsse, pidas Eesti riik USA, Inglismaa ja Kanada käitumist II maailmasõja eel, ajal ja Nürnbergi tribunalis õigeks. Kui NATOsse võeti vastu ka Prantsusmaa, siis Eesti ei protestinud Prantsusmaa tegevuse vastu eeltoodud perioodidel.
Praegu on Eesti rahul Iähis - Idas, Iraagis või Afganistanis toimunud sarnaste asjadega.

No jah, kui oleks pauku tehtud ja üle tuldud, siis oleks tegu okupatsiooniga. Aga kui löödi kulpi, siis on tegu annektsiooniga ja sedagi alles 40-ndast aastast. Kui Päts oleks suutnud võimul püsida 41-ni, siis üsna tõenäoliselt oleks ka EW tolleaegsel kujul säilinud. Muidugi kui Hitler poleks võitnud. Aga selle lootuse ajas sassi Soome üllatuslik edu Talvesõjas. Ja agressori kohta käib ju vaidlus siiamaani, et kumb on olulisem kas kavatsus või tegu? 39.ndaks aastaks oli Euroopa juba sõjas ja Eestil ei olnud vist eriti valikut, et sellest kõrvale jääda.

Keegi pole siin vaielnud ,et pole olnud saksa okupatsiooni- muidugi oli ja eesti riik okupeeriti kuid sakslased olid need kes venelastest põletajad, vägistajad tapjad välja Eestist kihutasid ja seepärast rahvas ka nii rõõmustas ja lilledega saksa sõdureid vastuvõttis .Võrreldes Vene okupatsiooniga oli Saksa okupatsioon väga leebe --kuid ikkagi võõras okupatsioon. Vene "vabastajad" 1944 aastal tulid ka meid jälle vabastama -- aga "unustasid " äraminna ja eesti rahvas pidi tervelt 50 aastat kannatama vene okupatsiooni all, enne kui vankad jälle kodupoole sörkisid .

See polnud Eestile üllatus, sest Inglismaa, Prantsusmaa koos NLiiduga pakkusid teistele riikidele garantiisid Saksamaa agressiooni vastu. Baaside leping on Rahvaste Liidus registreeritud leping.
Inglased ja prantslased said aru, et kui Saksamaa okupeerib Balti riigid ja kogu Poola, siis hiljem ei suudaks NLiit sakslaste rünnakut enne Leningradi ja Moskvat peatada.

Siia jäädi rahvusvaheliste õigusaktide alusel nagu Austriasse või Saksamaalegi.
Aga lilledega võti vastu ka Laskurkorpuse mehi.
Leegionist ärakaranud eesti mehed andsid põõsatest lahkuvatele Saksa vägedele ka tina. Nurjati mitmed sakslaste plaanid objekte õhata või põlema panna.

Lembitul on probleeme õiguse ja õigluse mõistega. Hitler on rahvusvahelise õigusega süüdi mõistetud ja seda üritavad Kelam ja Laar muuta. Või õigupoolest esimese sammuna anda ka Stalinile selline samasugune rahvusvaheline õiguslik hinnang. Midagi on nad saavutanud, aga probleem on selles, et rahvusvaheliseks õiguseks muutub ta siiski alles siis, kui ka Venemaa seda Laari ja Kelami moodi tunnustab. Aga õiglusega võib igaüks ise maadelda ja loomulikult hitleristid peavad oma iidoli mahategemist ebaõiglaseks.

Okupatsioon Eestis ei alanud mitte sellest hetkest kui veneväed Eesti riigipiiri ületasid , vaid Juunis 1940 kui vene tankid väljusid Paldiskist ja Eesti pealinna okupeerisid seal oma võimu kehtestasid . Ja siis oli juba tõeline okupatsioon ,sest ilma vene tankiteta poleks midagi Tallinnas juhtunud --kas oledki Venemaa-eestlane ,et tõest midagi ei tea vaid nagu papagoi korrutad seda mis kästi rääkida vene okupatsioonivõimude poolt . ?

Aga mis ikkagi oleks juhtunud, kui üldmobilisatsioonile kutsumise asemel oleks kutsutud Hitleri vastu relvi haarama? 41-sel ju asuti relvastatud võitlusesse!

See Eesti okupeerimine meenutab kangesti värvilisi revolutsioone Ukrainas ja Gruusias. Lihtsalt tankide asemel olid rahasummad. Ja ikkagi pauku ei tehtud! Kas Eesti sõjavägi ei suutnud baase jälgida või?

Rahvusvahelise õiguse järgi ei ole tankide liikumune sõjaväebaasist pealinna okupatsiooni tunnus.
Arhiivide dokumendid näitavad sedagi, et president Päts tegi Nõukogudega koostööd, allkirjastades kõik vajalikud dokumendid.
Pole teada, et oleks pöördutud Inglise, Prantsuse või USA saatkondade poole abi saamiseks.

http://www.rus-sky.com/history/library/sutton1/
Kuidas tekitatakse sõdu, revolutsioone ja luuakse või likvideeritakse riike.
http://www.threeworldwars.com/albert-pike.htm
Maailmasõdade ja revolutsioonide teooria autorile Albert Pike´le, on Washingtonis püstitatud mälestusmärk. Oleks selline mälestusmärk Moskvas, küll siis teeks eestlane alles kisa!

Täiesti asjatu on vaidlus provogaatorite "Ambuja" ja Papi vastu --öeldakse "kelle leiba Sa sööd selle laulu laulad"nagu Arno õieti ütles nad peavad seda jaburdust rääkima ja õigustama balti riikide okupeerimist venelaste poolt . Seda ,et olid okupeeritud tunnistab terve maailm peale venelase muidugi. Milleks nendega vene tallalakkujatega vaielda iga vanem inimene kes veel elab mäletab kuidas käis see "riigipööre Tallinnas " ja tõeline "Pärl" oli idiootlik lause---- kui vene tankid hoolimata kokkuleppest riikide vahel väljusid Paldiskist oma baasist ja vallutasid võõra riigi pealinna-- SIIS SEE EI OLEVATKI OKUPATSIOON ?? huvitav mis siis see Papi meelest on ? .laseme neil parem omavahel "Ambujaga" suurt Stalinit kiita ja kõiki kes tõde räägivad fašistideks nimetada. Lase edasi Papi-- mina lähen parem õue .

See Papi jutt ,et Eestit ei okupeeritud ja "rahvas tegi Stalini heakskiidul riigipöörde" näitab, et Papil endal on midagi peas ärapööranud . Ei ole eestlast kes ei tea kuidas tookord seda "riigipööret" tehti .Loe Papi Laari poolt koolidele kirjutatud ajalugu saad ka targemaks .

Dienstelle Reval , eesti sektor "B".

Juht (Gruppenleiter B) Ain-Ervin Mere
Abteilung B I- hauptmann Vladimir Tiit
B I A Referentuur - Referent - hptm Eduard Kongas; SS-Obersturmführer Manivald Randla (Inspektsion),
B I B Referentuur - Referent - major Aleksander Reinhold (Grenzpolitzei), SS-Untersturmführer Paul Kompus,
B I C Referentuur - Referent - major Jüri Valge Koonduslaagrid; (Konzentrazionlager),

B I D Referentuur - Referent - dr. Georg Kull, Boris Trelin (Gesundheitswesen).
Abteilung B II-Personal und Ausbildung- hauptmann Johannes Unt,
B II A Referentuur - Referent - hptm. Udo Parrest (Erziehung und Ausbildung),
B II B Referentuur - Referent - major Peeter Juhalain (Personal),
B II C Referentuur - Referent - major Nikolai Piigert (Disziplinar und strafsachen),

Abteilung B III Werwaltung Recht - Eduard Raig,
B III A Referentuur - Referent - Oberltn. Richard Niineste (Rechnung und geld); Evald Piirisild
B III B Referentuur - Referent - hptm. Rudolf Mägi; Arnold Hinnom (16.1.1944-); August Tomberg(Verplfenung und Ausbüstung),
B III C Referentuur - Referent - hptm. Voldemar Saarni (Waffen); Lembit Karjel
B III D Referentuur - Referent - Alfred Raudava (Recht); Enno Limvere

Abteilung B IV - Politiche politzei - Poliitiline Politsei-Julius Ennok; SS-Obersturmführer Ervin Viks,
B IV A Referentuur - Referent - hptm. Hugo Okasmaa (Kommunismus und feindpropaganda); Eduard Uduste
B IV B Referentuur - Referent - Avo Lohuaru (Reaktion, emigranten); Ernst Pärnsoo,
B IV C Referentuur - Referent -August Peetso (Spionagen); Ernst Pärnsoo,
B IV D Referentuur - Referent - Herbert Ploom (Überwahtung); Ernst Pärnsoo,
B IV E Referentuur - Referent - Jaan Pert (Presse); Edmund Vabaoja,
B IV F Referentuur - Referent - (vakantne) (Gegnerforschung);
B IV G Referentuur - Referent - major Nikolai Valge (Postkontrolle),

Abteilung B V Kriminalpolitzei - kriminalrat. Ernst Hansar,
B V A Referentuur - Referent - Voldemar Jaakli; Robert Linde üldküsimused- (Allgem. Fraden),
B V B Referentuur - Referent -Robert Linde; Priit Toone Rasked kuriteod - (Kapitalvelbrechen),
B V C Referentuur - Referent -Ralf Ibrus kelmused - (Betrug),
B V D Referentuur - Referent - (vakantne) seksuaalkuriteod -(Sittlichkeitsverb),
B V E Referentuur - Referent -(vakantne) (Sonstigedelikte),
B V F Referentuur - Referent - dr. Hans Laur (Krim.Techn.Institut);

Abteilung B VI Auskunft -hptm. Tiit,
B VI A Referentuur - Gemeinschaftsleben
B VI B Referentuur - Referent -Volkstum
B VI C Referentuur - Referent -Kultur
B VI D Referentuur - Referent -Wirtschaft
B VI F Referentuur - Referent -Auskunft

Abteilung B VII Volkstum - oltn.(kolonelleitnant) August Sinka,
B VII A Referentuur - Referent - Herbert Rebasso (Esten),
B VII B Referentuur - Referent - ltn. Leonid Yllo(Finnen und Ingern),
B VII C Referentuur - Referent - (vakantne) Russen, Schweden un sonstige - ?
Julgeolekupolitsei kool-ülem Johannes Unt; Arnold Viiding

Okupatsioon oleks olnud siis, kui Eesti sõjavägi oleks avaldanud relvastatud vastupanu.
Samas saab võõrriigi okupeerida ka rahvusvaheliste õigusaktida abil nagu seda ka Afganistanis või Iraagis tehakse.