looduskaitse on ülioluline teema.

kuj puhas k'eemia ja kütused välljajätta sis pujsstlastiga l'oodusereosstus on tavaline lugu . sääl ej p'iisa isegi oolikast p'iiramisest, tuul ja vihhm teevad omadöö . tsem''enttil'aadides ja l'ossides katime küll alati ka öhenduskohad ent ikka se imebeenike tollm kattis laeva teki ja m'uuümmbruse . palju ullem oli lugu kuj laaditi ja lossiti lahhtise luugiga, vahel ka kolmest trümmist korraga . kaol''iin, mang''aan, alum''iinium, süsi lasid end kerrgesti ärabessta, vosv''aattidega jäjd ikka pärast kujjvamist lajgud näha .
palju ullem oli mujdugi sadamates . paljusid reosstuskohhti võjb tänagi k'uugli k'aardilt k'aeda .
mejje l'ooderanniku sadamate äda aga on selles et tuul on valldavalt läänäst ja edelast, nii kanndub pujssteunnikute tollm juba l'ooduslikult lähirannikule . et mejl ka paljud külad onn ehitatud 'enne sadamajd sis tänane tulemus on paratamatu . rahaga võjb kül k'innimakksta aga ega olugorrda se paranda .
Ninasel olen samuti käjjnd . et kajj on väjkä ja ümmbrus õredalt asustatud sis erilist ohhtu küll ej nää . ja mida sellist lennduvat säl Saaremal ikka lejjda ? minngi müra mujdugi on k'uulda aga see onn igabäävaelu lahutamatu osa . nagu autotki kuj majast m'öödasõjdavad . ej saa sis nejd 'eemal sejjsmajätta ning obustega läbi külavedada . kipuvad obusetki kappjadega klõbistama ja vahel ka irrnuma . kuss selle müra otts !

igatahes ma ejj arrva et iniemsed oleks nõus oma s'issedulekutest iga kuu mitugümmend eurot loovutama . tahad jõukkalt elada tuleb ka ebamugavusidaluda . Majjdla valas kadus põlevgivigaevandamine ära, kohe valla 'eelarve lanngeb, see omagorrda annab tunnda ka elanikenahal .
sadamatega on see äda et nejjd ej raja kuhu iganes, ikka otsitakkse selleks odavajm ning mugavajm võjmalus . Muugalahht selleks sobib, tuleb äragasutada . sama käjjb ka Paldiski ja Sillamägohhta . paljudes kohhtades seab piirangu sügavus, n'iiet eriti õuttset tulevikku kaa pole ettenäha . samuti vähäneb Rass`iias elanike arrv ning ajajooksul ka mejltt kauppade läbivedu . paljud tänased s'uurehitised jäävad lihhtsalt kasutamatta .

MIs looduskaiotse meil olla saab.
Jahimehed juba isegi hirmsad mehed,nüid tuleb vällä sedasi,et eesti talupoja tahtmise järele nemadki ei jaksa niipalju loomi tappa kui talumees tahab.Küll taimetoidulisi loomi küll kiskjaid,küll vee-alajaid,Igaspool kus loomakene oma kommete ja vajaduste pärast elama läheb ikka ta ahnusele jalgu jääb.Taob Euroopa küll kinni looduskahjud,aga ikka vähe.Ikka vähe kuigi Eesti tooted kõige kallimad.Aina raiuks,pügaks,lõksutaks,laseks,pussitaks,sandistaks,õgiks,müüks.Euroopal pole miskit mõtet seia looduskaitse raha anda-ei nad oska sellega miskit teha.Teevad lollust või kurja hoopis.

Lp. Enn Oja!

Palun kirjutage nii nagu õigekiri ette näeb.

Ärge moonutage siin meie armast emakeelt.

Ka teised kommenteerijad on öelnud, et Enn Oja moonutab Eesti keelt nii, et paha lugeda.

Ma soovitan sõbralikult:

Kirjutage nii, nagu õigekiri ette näeb või ärge kirjutage üldse.