Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Uuel aastal võiks olla uutmoodi

KURADI DEBIILIK  2013-01-19 17:57:49
Mis batja haigus see selline on? Kas sulle hullumajas diagnoos pandi? Lausa täiesti haiged selle batjaga. Minu batja viidi ära peale teist vene okupatsiooni ja rohkem minul batjasi pole olnud. Olen ise kuuekordne batja ja seitsmeteistkümne kordne vanabatja. Sinusugused tatninad nimetavad poliitikuid batjadeks. Eks nad sinusugustele seda ka ole. minu jaoks on kõik poliitikud parajad karjeristid,pätid ja omakasu peal väljas. Silmskirjalikud valetajad ja raisku läinud, nagu hiljaaegu kuulsime seda vanamammit Kirsipuud telekas oma poegi, pätistunud reformereid kaitsmas. Ära neid enda batjasid mulle kaela määri, olen elus nende pärast palju kannatanud ega tea ühtegi ausat nende seas. Mikser eriti jänkide koolituse järel Aneerikas, pööras ära.

eelmisele  2013-01-19 18:44:27
Sotsid ongi ainukesed, keda veel natukene usaldada saab. Teised on kõik pätid, eestotsas Keskerakonnaga. Vot nii keskdebiilid !

juku  2013-01-19 19:10:29
Muide kesikud ise nimetavad oma Savisaart Batjaks- miks kesik nii närvi läks siin ?

JÄRELIKULT  2013-01-20 09:07:43
kui kesikud S avisaart batjaks nimetavad, siis siin need kõige vaimuhaigemad ongi ise kesikud, kes oma erakonda ja selle juhti laimavad. Selliseid oma partei reetureid on teada ainult kaks: Ain Seppik ja Kalle Laanet, aga miks nad siin siis anonüünselt või Juku nime all esinevad? Neil pole enam midagi karta, sest nad ju visati erakonnast välja. Üks visati ja teine lahkus ise hirmuga, enne kui hilja.
Reformierakonna kuriteod reetis Silver Meikar ja, nagu kommunismi moraalikoodeksis, nii visati ka seal reetur oarteist välja. Kommunistid on alati ikka ausust teistelt nõudnud, kuiud ega tõe avaldamine pole siis aus, kui see käib nende endi sulitempude kohta. See suure derzava oärand ei kao kuhugile enne kui kaovad kommunistid ja nende järelkasv. Aga see võtab veel mitu inimpõlve.

  2013-01-20 10:54:56
Muideks Batjaks nimetavad Edgarit ka Seepik, Parbus jne, kes vangis olles endiselt kekserakonda kuuluvad.

Ants  2013-01-20 11:51:16
Huvitav kommentaar -- " kuradi debiilikult".Seal on lause-" MINU BATJA VIIDI ÄRA PEALE TEIST VENEMAA OKUPATSIOONi." Teine Venemaa okupatsioon algas 1944 aastal ja lõppes "laulva revolutsiooniga Eestis" kui Eesti Ülemnõukogu Eesti riigi iseseisvaks kuulutas . Eesti Vabariigis pole kedagi poliitiliste vaadete eest äraviidud-kinnipandud . Siis oli seltsimehe "Batja" küll kriminaal- kurjategija kui ta kodust "äraviidi"

OI ANTSUKENE, ULLIKENE  2013-01-20 13:21:36
1. märtsil 1983 arreteeriti Lagle Parek ning Ain Seppik või tema kolleegid mõistsid ta üle kohut ja saatsid Venemaale vangilaagrisse. Sinna läksid sama süüdistustega Enn Tarto, Mart Niklus, Jüri Kukk ja veel mitmed. Ants, mulkle tundub ammugi sinu kommentaare lugedes, et sa ei peaks neid kirjutama. Küsi nende kurjategijate käest, mille eest nad kinni pikaks ajaks mõisteti? Küsi ka siis juba meie armastatud Mart Laarilt, mille eest neid kõiki kohe taasiseseisvumisel nii agaralt riigi juhtimisel rakendati?
Teadmiseks sulle, et teine vene okupatsioon ehk riigi anastamine algas 1944.a. septembris. See kestis ainult nii kaua, kuniks suudeti Sinimägedest Narva lahingus läbi murda. See oli meie Eesti vaprate sõjameeste eneseohverdus, mis aitas väga paljudel põgenikel Läände emigreeruda. See aeg, mida sina ullike nimetad okupeerimiseks, oli siiski okupeeritud ENSV. Minu nn.batja areteeriti 195oa. jaanuaris, selle eest, et ta kaitseliitlasena kaitses oma Kodumaad Eestit, kus sinusugused tolgused nende järeltulijaid solvavad, nimetades neid vapse kriminaalkurjategijateks. Buskin kutsuks su tuellile, aga mina olen lolle alati mõistnud, sest nad ei tea, mida räägivad.

VELLO  2013-01-20 16:08:46
Kommentaaris oli juttu, et pärast teist venelaste okupatsiooni.... See tähendab okupeerimist, mis teostus Otto Tiifi valitsuse kukutamisega ja Pika Hermani torni sinimustvalge lipu asemele punalipu heiskamisega. Edaspidist aega tuleb vaadelda mitte okupeerimisega vaid okupeerituks olemisega. Siin Ants ajab eesti keele segi ja märgib, et okupeerimine kestis 1944.a. kuni laulva revolutsioonini. Tegelikult kauem, kuni tankettide Tallina saabumiseni 1992.a., kui 20. augusti hilisõhtul Eesti taasiseseisvus välja kuulutati Vabariigina. Suured repressioonid kordusid okupeeritud Eestis, nagu kogu NSVLis kohe Juri Andropovi võimule tulekul. Aga kohe kui venelane teistkordselt Eesti okupeeris, algas tõepoolest nende arreteerimine, kelle peale naaber kaebas, lootes tema firmat või muud vara ümale saada või vihast või kadedusest. Ükshaaval arreteeriti ja 1949.a. toimus massiline küüditamine. Minu vanaisa viidi ka 1945.a. veebruaris ära, sest oli kaitseliitu kuulunud. Need viidi kõik ära, osa elas vangistuse ka üle.Täna leidub rumalaid ja häbematuid, kes ajalugu ei tunne ja oma esivanemaid ei austa.

anonüümus  2013-01-21 01:01:35
Tõeliselt vaimukas kirjatükk. Autor võiks end välja magada! Kas SAAREMAA MAAKOND kõlab siis kuidagi "juriidiliselt" kaunimalt. Seal on ju kaks kordust kõrvuti ning keeleasjatundja saaks ilmselt kreepsu kui sellist väärakat lahendust näeks!
Võiks ikka suuta asjadel vahet teha. Üks on saare nimi (või siis ajaloolise piirkonna nimi) ja teine administratiivüksus. Aga rahustuseks Jaak Laidlale, siis jalgratast polegi keegi leiutada plaaninud. Ka EW ajal olid ametlikud nimetused Saare maakond, Järva maakond, Viru maakond jne.
Vaevalt ka kunagi keegi Põltsamaa või Märjamaa või Setumaa või Mulgimaa ... maakondi moodustama hakkab, et see kodukootud keeleuuendaja Laidla unerahu häirida saaks!

  2013-01-21 09:42:52
Anonüümus ei ole kaunis nimi, et teda oma enda nime vastu kasutada. Muidugi ei täna ma solvangute ja soovituste eest, kuid oma soovitust "välja magada", pidanuks küll ise kasutama selleasemel, et kell üks öösel sellist totrust kirjutada.
Ei, Saaremee maakond ei kõla kaunimalt, kui Saare maakond, kuid kõlab juriidiliselt õigesti. Loe artiklit uuesti, seal kirjas, et Saare ei ole Saaremaa ja Hiiu ei ole Hiiumaa. Mis vanasti oli, seda enam ei ole ja kus on see tõde, et vanasti oli kõik õieti? Vanasyi kõndisid Eestis ringi eestlastest orjad, keda maamatsideks kutsuti jha kellele alles kaheksakümnendate keskpaiku hakati nimesid panema, ümberringi ja taevasse vaadates. Kuiu õues seisis vanker, siis tulidki nimed, Ais, Vanker, Kodar, Look, Ratas jne. Metsa poole vaadates puude nimed, siis Mesilane, Liblikas jne. Tundub, et sinagi armas anonüümik oled samal tasemel oma mõtlemisvõimega?
Põltsamaast ja Märjamaast ei saa tõepoolest maakondi teha, sest siin saad ise juba aru, et siin enam kohanimest poolt sõna maa, ära jätta kuidsagi ei saa. Ühiskond ja riik areneb edasi ja meie jalgratturitest, joonistajatest, kõrgushüppajatest, invaliididest karjeristide punt Toompeal annab aina välja kummalisi ja mustade aukudega seadusi, mida üha muudetakse, parandatakse ja täiendatakse. Sina veel puudud nende hulgast.

ÕIENDUS  2013-01-21 09:47:04
Eelmise kommentaari autor oli nimeks JAAK, mis on millegipärast kustunud?

anonüümus  2013-01-21 10:27:07
Lp. JAAK.
Kuidas nimetada maakondi ja kohanimesid on nüüd küll üks väiksemaid probleeme. Kas poleks arukam jätta need selliseks, nagu need on ajalooliselt kujunenud? Nimeta minu poolest Tallinnat kasvõi Kolõvaniks, Saare maakonda Kingissepa rajooniks või kasuta maakonna asemel kasvõi vojevoodkonda, kuid mis siin juriidikaga on pistmist?
Midagi siiski on! Eesti Vabariik taastati teadupärast õigusliku järjepidevuse alusel ning seoses sellega said ka vanad maakonnad tagasi oma endise nimekuju. Ning uued maakonnad (Hiiu-, Jõgeva-, Põlva- jt maakonnad) kohaldati vastavalt traditsioonile selliseks nagu nad on.
Saaremaa on kusjuures hea näide. Kas siis näiteks Muhu saar on ka Saaremaa, mitte üks saareke Saare maakonnas?
Aga head juriidilist peamurdmist ka edaspidiseks!

TEADJA  2013-01-21 10:31:57
Siin on huvitavaid seisukohti küll mõnel tagaotsitaval. Miks nad muidu oma nime niiväga varjavad? Võtame seda anonüümikut, no mida hullu jama ta küll ajab?
Saaremaa maakond kõlavat imelikult, sest kaks korda maa kõrvuti. aga Saaremaa maaomanik? Või nende puhul on ka Saare maaomanik? No see on ju siis Jõgeva maakonna Saare valla maaomanik. Kas siis selle loogika järgi Põltsamaa ja Märjamaa maaomanikke pole, sest ananüümiku sõnul kõlab maa kahel korral imelikult. Noh kuda siis maaalune, maaaarded kõlab? Ja üldse mis puutubsiia kõlamine või tundumine? 21. sajandil peaks ikka niipalju seadusandja pädev olema, et aru saada, et Saare ei ole Saaremaa ja Hiiu ei ole Hiiumaa. Mida siin ometi vaielda on ja Laidlat veel lollitada? Milles tema süüdi on? Et julges tõde öelda? Äkki on reetur, nagu Silver Meikar?

SULTS  2013-01-21 15:59:42
lja kui palju Saarevald või maakond, kuyi Saare, siis Saare, eks võta kinni kumb Saare see on? Ei no nalja peab ka saama.

JAAK  2013-01-21 18:24:23
... "mls siin juriidikaga (mis uus sõna see jälle on) pistmist on? No eks niipalju ole, et Ivan ei ole Petrov ja Kolja ei ole Sidorov. Saare ei ole juriidiliselt ja kui soovid, siis ka eesti keele gramatiliselt Saaremaa ega Hiiu ei ole Hiiumaa. Sinu Muhu saare näite alusel on kõik Eesti saared Saaremaad, ehk siiski saare maad, mis sugugi ei tähenda kohanime selles mõistes, nagu Saaremaa. Mis Eesti järjepidevuse teemasse sinu kontekstis puutub, siis oli Eestis mõisnikeks saksa parunid, mitte praegused äpud eestlased, kes lasevad mõisatel laguneda. Järjepidevuse teema riikide puhul on poliitilise maitsega sõu, kus teda on just nii palju, kui see valitsevale parteile kasulik on. Siis unustatakse isegi põhiseaduses sätteid, mis võivad segada. Järjepidevuse järgi on ka Venemaa vastutav juba Stalini aegsetes kuritegudes, aga...? Järjepidevuse alusel võiks Tallinn olla Taanilinn või Reval ja Tartu Jurjev jne.












anonüümus  2013-01-21 19:09:25
Mille üle sa JAAK nüüd täpsemalt porised. Kas kirjutad Saaremaa või Saare maakond, eeldatavasti on need mõistetavad kõigile, kellel Eesti geograafiast aimu on. Riiklikku järjepidevust sa ei tunnista, eestlasi nimetad „äpudeks”, kuid millest siis selline arusaamatu virin selle „matsikeele” puhtuse pärast????
Oma kirjutises väidad: „...Taasiseseisvunud Eesti seadusandjad moonutavad ajaloolisi kohanimesid. Ametlikult on Saaremaad hakatud nimetama Saare maakonnaks ...Juriidiliselt ei võrdu Saare Saaremaaga...” See väide on ju kummaline. 1990. aastal võttis Kingissepa maakond (oli lühikest aega ka selline) tagasi kuni 1950. aastani kehtinud ametliku maakonna nimetuse, milleks on „Saare maakond”. Mis asi siin „juriidiliselt ei võrdu”? Tunnistati seda nimekuju sõjaeelses Eesti Vabariigis sellisena, Saksa okupatsiooni ajal (eestikeelses asjaajamises) ning ka nõukaaja alguses. Mis asi see õige „ajalooline kohanimi” siis on? Kas Ösel? Kas see vähe võõrapärane pole?

Enn Oja  2013-01-22 11:10:54
raj''oonidest m'aakonndade nimedega on sihuke lugu et püüttakse vältti 'maa' liikkset ning vääritimõjstetavat korrdumist . ej kõla ju kenasti 'Saarema konnast' nagu ka 'Saarema m'aakonnast' .
nimede enndiga on lugu kahetine . osal nejsst onn minngi asula aluseks, osal mitte . näjttäks onn ilma asula toettusetta Saarema, Iiuma, Läänäma, Järvama, Arjuma, Viruma (ni muukkate ida kujga eesstlaste läänä) . asulatega on seottud aga Pärnuma - Pärnu, Rapplama - Rappla, Viljandima - Viljandi, Jõgevama - Jõgeva, Tarttuma - Tarttu, Põllvama - Põllva, Võroma - Võro, Pettserima - Pettseri .
nejst viimaseaja tottrused on Rapplama, Jõgevama ja Põllvama, milest esipaaril on vel ajal'ooline m'uunimeline tausst - Kõrvema ja Voorema, Põllvamal aga pole sedagi .

õjje.nd  2013-01-22 11:12:33
milest - millest

setumiis küssa  2013-01-22 14:15:44
Ets lugeda pakse huvi no kuda siis Muhu saitse Saaremaa olla.Jaagul õkva siin õigus Muhu saatse olla saare peal olev maa ja ju sedamuudu saartel maid ju Eestis ümberringi hulgimas. Kuule ummamuudu imelik kõne anonüümikul. No kuda see Jaak poriseb kirjas, kuda sii kostab? Ennu kiri om ummamuudu pooleniste eesti keele muudu jut õkva jumalst õige või kuda seda nüid selgesti kosta?

SAARE vallavaene  2013-01-22 15:58:36
Meile tuli kord suur KAMAZ 12m. järelkäruga. Juht ja kaks kaassõitjat olid venelased, Ainult juht oli kaine. Eks nad pidasid Orissaare kanti minema ja küsisid kus see linn siin asub. Eks nalja kui palju, mehed juua täis ja raiuvad, et pidi Saaremaakonnas asuma. No näidati paberit ka, aga mehed ei jaganud valla ja maakonna vahel. Eks siis kukkusid omavahel röuskama, et GPS ei tööta ja neile juhatati Saare valda. No venkud ei saanud aru, et üks asi on vald ja teine asi on maakond. Nõudsid selgitust, aga noh mis selgitust siin veel kui üks saar asub keset merd ja teine kuival maismaa pinnal Jõgevamaal. Ega see nüüd peris õige ka ei ole, et mõlemad saared on. Saar on ikka veega ümbritsetud, aga kui nii on kujunenud ju siis nii peab olema.

Eelmine | 1 | 2 | 3 | Järgmine

Nimi 
E-mail