ülttse ejj imesta mikks massimõrrvaritekõrval m'eeldivad kesskjõugule ka sellised sahkerdajad . kuj juhhtuks ime ning ka mejjl saakks 1 kesskjõugu liikkme äälä võrsustada 555' vastaliseomaga küll siis oleks kõjgil ää elu .

...Tõepoolest, vanaisa Fjodor (1779-1856) oli talupoeg, kes 1780. aastail viidi pärisorise poisikesena Moskvasse ning anti ketrus-kudumisvabrikusse tööliseks. ... Kas ainult aastavanusest poisikesest sai tööline?

Ootan sellist imet, et vaimselt ebaküpseid ei lastakski valimiskastide juurde. Siis väheneks RE ja IRLi poolt hääletajate arv tunduvalt.

Tsaristlikust Venemaast oleks tegelikult palju õppust võtta - tegelikult oli see enne otsasaamist päris kõrgesti arenenud riik.

Seltsimees pole nähtavasti lugenud Lenini teoseid kus korduvalt mainitakse kui mahajäänud riik oli tsaari Venemaa. Ja selles oli küll Leninil õigus --seda ta oli võrreldes teiste Euroopa riikidega .

Väga hea, et Kesknädal tuletab meelde neid Vene tegelasi, tänu kellele avanes Eesti ees arenguvõimalusi. Eesti väeosade loomine (läti kütiüksuste eeskujul) pidi suurendama Vene väe löögivõimsust Saksa väe vastu, kuid Vene vägi oli juba moraalselt nii ära laostatud, et kaotus oli ilmselge. Kui teatud välis- ja sisejõududel poleks õnnestunud Saksamaal 9. novembri revolutsiooni esile kutsuda, oleks ajalugu võinud kulgeda teistmoodi. Eesti oleks kuulunud Balti hertsogiriiki ja võib-olla oleksid saksemad eestlased koguni suutnud välja manguda aadlitiitleid.

Vikipeedia andmeil ei jäta "vabariiklaseks" ümber sündinud Gutškovi ministriks olemine küll eriti head muljet - 2. märtsist kuni 30. aprillini 1917 suutis ta Venemaa Ajutise Valitsuse sõja- ja mereministrina Vene väge nii kõvasti "uuendada", et päris kole - kõrvaldas armeede ja rinnete juhtimisest 8 kogemustega keisrlikku armeejuhti, 35 korpusekomandöri 68-st, 75 diviisiülemat 240-st. (Midagi samalaadset võttis sõjaväeladviku kallal hiljem ette Stalin.) Igatahes paistab Gutškov olevat olnud kõva "platsipuhastaja". Nõnda siis nõrgendas diletantlik minister märgatavalt Venemaa sõjalist potentsiaali. Kes peaks selle üle rõõmustama? Ja jamad jamatud - tegi ta vehkat. Väidetavalt protestimärgiks Petrogradi Nõukogu sekkumisele Ajutise Valitsuse tegevusse läks erru ning asutas «Venemaa Majandusliku Taassünni Ühingu», samuti osales aktiivselt Aleksandr Kerenski vastases sõjaväelises riigipöördekatses. Kas tuleks teda lugeda kaudseks oktoobripöördele tee sillutajaks?

Miskipärast tundub siin olevat võrdlusainest "meie kaitseministri" Hain Rebas'iga ja Pullapää "operatsiooniga".

Selle aja kohta on huvitavat lugemist leida ajakirja "Horisont" arhiivist. 2007. a. nr. 2 on Jüri Kotšinevi pikk artikkel "KRAHH. Seitse saatruslikku päeva".

http://www.horisont.ee/node/40

Tundub, et "Horisondi" arhiivi tasub päris kõvasti uurida - selles leidub nii mõndagi, mis maailmaasju selgemaks teeb.