Ukrainas hakkab ääremaastuma ka Kiiev, sest elanikud lahkuvad.

http://politikus.ru/events/47274-kiev-opustel-ukraincy-pokidayut-rodinu.html

Mitte ainult meie, vaid kogu maailm on mõistust kaotamas. Kui 1988. aastal esimest korda pääsesin läbi "raudse eesriide" Stockholmi, ei jõudnud ära imestada, kui kesklinnas nägin mingit suurt kirjude hürpidega lõunamaalaste seltskonda punaseid plagusid lehvitamas ja läbi valjuhääldite sütitavaid arusaamatuid kõnesid pidamas. Minu võõrustaja vaid kehitas õlgu, et pidavat vist Rootsi riigilt asüüli taotlema, et alatiseks siia meie heaoluriiki elama jääda. Püüdsin vastu väita, et miks küll te nii talitate - teile peaks ju halva eeskujuna Eesti kogemus näha olema, kus meile okupatsiooni aastatel ligi kolmandik rahvast Venemaalt tuli ja nüüd oleme nendega raskustes, kusjuures venelased siiski on veel eestlastega sarnased eurooplased, ka läbi paljude segaabielude. Aga need lõunamaalased on ju teist nii erinevate elukommetega, et te mitte kunagi ei harju nendega, kui neid teie riiki nii palju tuleb - see ei aita, et neid praegu vähe on - nad sigivad teist kümme korda kiiremini ja varsti tuuakse ka kõik sugulased siia, mis te siis nendega peale hakkate?
Ja nüüd minu tookordne ennustus on täide läinud... 90 000 sisserändajat siis tuuakse veel juurde... millele küll loodavad rootslased? Et ka Eestimaad sarnane põgenikevool ei tabaks, oleks täna viimane aeg sellele mõelda... oma parimatel poegadel laseme hoolimatult Soome põgeneda paremat tööd ja leiba teenima, aga loodus ju tühja kohta ei salli - homme avastavad sõjakolletest põgenevad miljonid meie tühjaks jäänud maa siin peaaegu ideaalses parasvöötmes, isegi tühje maju on üle maa kõikjal ja maa meil ei värise ning Munamägi tuld ei purska... kurb on, et ise oma maa maha jätame... kellele küll?
Et nii nukrast tulevikust pääseda, peame suutma teha teisiti, et oma rahvas leiaks kodus tööd ja teenistust. Et üle maailma toimub linnastumine, see on paratamatu, kuid et see nii drastiliselt toimub, nagu meil, on liig mis liig! Kui vanasti õeldi, et maaelu tunnuseks on "kirik, kõrts ja koolimaja", siis täna võime õelda, et kui koolimajad paneme kinni, jäävad ka kirikud tühjaks ja ega siis kõrtsilgi enam mõtet pole.

Järjekordne loosung---paneme,teeme,tõstame,parandame---palun konkreetselt.Mida ja kuidas te seda teekste? Kuidas te looksite maakolkasse töökohti,mis säilitaks siis nii koolid,postkontorid,poed kui arstipunktid.Kui see oleks minu teha,siis riik peaks andma TASUTA maad noortele eesti peredele,kes tahaksid maatööd teha ja sellest elatuda,samuti peaks riik panema õla alla elamise soetamiseks.Neid tühje loosunklikke sõnu oleme lõpmatuseni kuulnud,ehk ometi aitab juba.

Väga õigesti ütlete, hea Triin - riik peaks andma TASUTA maad noortele eesti peredele,kes tahaksid maatööd teha ja sellest elatuda,samuti peaks riik panema õla alla elamise soetamiseks. Ehk teisisõnu - paratamatult peame nullist alustama, ehk tegema restardi ja seda saab teha ainult riigi eestkostel - kõigepealt peame kummutama Laari alustatud loosungid: meile põhjamaale pole oma põllumajandust vaja, otsige põllumajandusele alternatiivi, ostame doteeritud odavtoidu lõunamaadest sisse... aga paraku jättis ütlemata, et mille eest me seda odavtoitu ostame. Seepärast peame kodus tootma ja kasvatama seda, mida eestlane on läbi igaviku tootnud ja oma maad ja rahvast ise suutnud toita - vili, karjakasvatus, kalakasvatus-kalapüük, kartul, aed- ja juurviljad jne. Selleks on vaja suurmaatootjate ja välismaiste uusmõisnike asemel hakata propageerima ja maale meelitama noori keskmiktalupidajaid, näiteks Leedu eeskujul, mis maaelu päästab - maaelu ja maaharimine on läbi aegade eestlase nogia olnud. Paljudele linnainimestele tegelikult samuti meeldib maaelu - tulebki ka kasvõi suvist suvilates suvitamist ja aiapidamist rohkem edendada - parem pool muna, kui tühi koor. Struktuurid peavad maal säilima, vastasel korral katkeb maaelu sootuks ja alles jäävas vaid mõned suuremad keskused, seda on vähe. Nn "kirik, kõrts ja koolimaja" peavad säilima, teisiti ei saa - toidupoed, koolimajad, lasteaiad, bussiliinid, pangakontorid, apteegid, arstiabi. Raskem on olukord sidekontoritega, sest sideteenuste maht langeb tõesti tugevasti elektroonika kaudu kõikjal. Maaturismi ja taluturismi tuleb ka muidugi edendada, kuid kogu maaelu edendamist ainult sellele rajada ei saa.

olen noor- annad mulle TASUTA maa, ehitad mulle tasuta maja- hoiad üleval maksumaksja kulul apteegi, postkontori (äkki aastas 1 korra läheb mul seda vaja) jne

MIDA MA SEAL MAAL TEEN ?? Ehitad mulle tasuta tehase, kus toodangut hakkan kütma- et äkki sina ostad, kui ei osta viskan prügimäele selle toodangu...

Väga jätkusuutlik programm tõesti.

Millal kesikul ajud tööle hakkavad ?

to eelmisele
Ei-ei, nii see päris kindlasti ei ole - kõigepealt peame üles leidma põhjused, miks me üldse nii sügavale sohu kukkusime - kõigist Euroopa riikidest pea kõige sügavamale - seni oli meil vabandus ettekäändena alati käepärast võtta - tulime totalitaarsest riigist - nüüdseks on see ettekääne aegunud - veerand sajandit juba möödas ja võime selgelt küsida - miks Soome, Rootsi, Poola, Saksamaa jt suudavad oma rahva eest seista, miks meie ei suuda? Miks meil on pea suurim lõhe Euroopas rikaste ja vaeste vahel? Miks enamikes Euroopa riikides rikaste kodanike poolt tunnustatakse solidaarselt vaeste järeleaitamist läbi astmelise tulumaksu? Meil vastupidi võetakse peamiselt ikka vastu neid seadusi, mis soosivad niigi jõukaid veel jõukamateks ja vaeseid veel vaesemateks - tulumaksu langetamine 26%-lt juba 20%-ni, kus 1% langetamine tühjendas riigikassat taas 70 milj. euro võrra, mis laekus nüüd päästjate, õpetajate, politsei palkade tõstmise asemel peamiselt niigi suurepalgaliste taskusse jne. Miks meie oleme kõige viletsamad oma maaelu päästmisel - soomlased, rootslased, poolakad suudavad, meie ei suuda?

Vaagija pole vist eriti kursis Soome ja Rootsi maaeluga. Samad trendid valitsevad sealg, mis meil. Väiketalud on oma aja ära elanud, tootmine koguneb suurettevõtetesse (ainus võimalus tööviljakust tõsta ja konkurentsivõimelist töötasu maksta) ning posti ja pangakontoreid on skandinaavias suletud juba viimased paarkümmend aastat. Inimesed kolivad linnadesse, sest maal pole vaja enam nii palju töökäsi.
See vaagija jutt tasuta maa jagamisest on suisa rumal. Kinnisvara saab soetada ikka ostmise või pärandamise teel. Võimalus on ka rentida. Huvitav, millistelt kulakutelt soovib vaagija maad natsionaliseerima hakata, et seda tänapäevastele uusmaasaajatele kinkida. Pealegi, neid noori polegi, kes sooviksid tasuta pakutavale maale potipõllumajandust arendama minna. Aeg on edasi läinud ja noortel teised prioriteedid.

Mis puutub äraleiertatud astmelisse tulumaksu, siis selle kehtestamine hävitaks Eesti riigi. Eelarve auk oleks meeletu, meil lihtsalt pole piisavalt neid rikkaid inimesi, keda keskerakondlased sooviksid röövida.

Vaagija on õige mees rääkima vara ümberjagamisest. Kogemused täitsa olemas. Töötades bussijuhina VARASTAS vaagija tööandja tagant ja pistis kassarahad enda tasku. Selline VARAS julgeb siin veel sõna võtta.

Laine, selles külas, kus mina elan, kaotati kool ja kauplus juba sügaval vene ajal. Kuskil kuuekümnendatel, kui on õigesti meelde jäänud. EW ajal oli külas nii kool, kauplus kui meierei. Nüüd pole ühtegi neist. Isegi kommud said aru, et ei saa peale maksta. Mälestus okupatsiooniajast on üks kahekordne korterelamu, mis ehitati tollase kolhoosi osakonna keskusse. Selle on asukad on enamuses alkohoolikud, üks soome naine ja üks nö korralik pere (kõik töötavad, ei joo ega laaberda).
Tahan öelda, ei ei ole päris nii, et ainult tänapäeval pannakse koole ja poode kinni, pandi ka vene ajal. Mis ikka nõuab suurt peale maksmist, see ka kinni pandi ja pannakse praegu ja pannakse tulevikuski.
Selle vastu aitab maarahva kasv. Aga ega väga ei viitsi isegi maal kortermajades elavad inimesed tööd teha....

to ära...
Vaidleme kõvasti, aga samas oleme ju samal arvamusel - ka siinkirjutaja on kursis Soome ja Rootsi maaeluga, ka siinkirjutaja arvab, et väiketalud on oma aja ära elanud - jätkusuutlikumad on kindlasti keskmiktalupidajad - maa suurus võimaldab suhteliselt palju toota, nii et jatkub oma pere toidulauale ja võib ka turule viia, et tulu saada. Suurtalunik-uusmõisnikel on küll tööviljakus tõhusam, kuid peamiseks kaotuseks on elujõuliste perede hääbumine maal, mis on kõige suurem kaotus. Postkontorite kohta räägime ju taas sama juttu ja pangakontoreid võidakse ju kõikjal sulgeda, ometi on vaja tagada maarahvale võimalus panka külastada. Taaskord oleme ühel meelel - ülemaailmne trend on, et maainimesed kolivad linnadesse, kuid taaskord ei tohi see meie linnadesse kolimine muutuda nii drastiliselt radikaalseks, et maa päris tühjaks jääb. See oht tekib just siis, kui maalt kõik struktuurid kaovad. siis kaovad ka viimased inimesed maalt - kes hauda, kes linna, kellel jalad veel kannavad, Soome (koos peredega).
Edasi jätkad juba demagoogiaga - kui oled lõpetanud, siis anna märku, siis vaidleme edasi. Küsin vaid: kuidas ei ole astmeline tulumaks seni meeletut auku tekitanud Soome, Rootsi, Norra, Taani, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Inglismaa, Iirimaa, Belgia, Hollandi, Horvaatia, Sloveenia, Austria, Saksamaa jt riikide eelarvetele?!?

1930-ndate aastate lõpus elasid pooled tulumaksu maksjaist Tallinnas ja Harjumaal ning maksid 2/3 laekunud EW tulumaksust. 1970.aastal oli Eestis üle 7000 küla ja aleviku, pärast 1977.aasta reformi jäi neid alles 3442. Juba õitsval nõuka-ajal ei suudetud hääbuvaid külasid elus hoida.

Rootsi käesoleva aasta sisserändenumbriks pole siiski mitte üheksakümmend tuhat, vaid hoopis kuussada tuhat inimest. Mis aga Eestisse puutub siis meie sisserännukvoodiks on niisugune number nagu 1322. Miks Rootsis sedasi ja meil todasi? Vastus sellele küsimusele peitub Euroopa Sotsiaalhartas, mille mõningaid punkte pole meie ratifitseerinud. Selles samas sotsiaalhartas mille täielikku vastuvõtmist siin mõningad nõudmas.

Iisraelil on Rootsiga leping, et Iisraeli saabunud põgenikud saadetakse edasi Rootsi.