![]() Liikumine JAH Euroopa Liidule
lugeja Saksamaalt
2003-06-18 10:19:49
Lugedes seda kirjarida: "Pensionärid: Vastavalt Euroopa
Sotsiaalkindlustuskoodeksi nõuetele ei tohi pension olla
väiksem kui 50% keskmisest palgast." - on kahju nendest
eesti pensionäridest, kes on valesti aru saanud, vöi
kelledele tegelikult on teadlikult vigast infot ette
söödetud. Et pensioni suurus ei vöi olla väiksem kui 50%
keskmisest palgast (kelle keskmisest palgast loomulikkult
pole selles lause juttu!), on deklaratsiooon, mitte mingi
nöue. Köikides EL maades on pensionisüsteem ikka söltuv
isiku tööastatest,kogu elu saadud palga suurusest,ning
igakuuliste sissemaksete suuruset pensionikassadesse. Pole
olemas mingit ühtset "europensioni" ja sellist möistet
ei tulegi kunagi! Siin Saksamaal, kus elan juba mitu
aastakümmet, on paljude pension mitte 50% eelmisest
nettopalgast, vaid palju väiksem, eriti naistel, kel
puuduvad tööaastad ja on pisike palk kogu elu olnud.
Teoreetiliselt saab siin Saksamaal olla tööpension kuni 70%
teie enda nettopalgast ! juhul muidugi kui kogu aeg olete
saanud ühesugust palka 40 tööaasta jooksul (mis on
loomulikult utoopia), aga kahjuks on keskmine tööaaastate
arv 38,1 praegu pensionile minnes ja see kogu aeg langeb,
seoses töötuse töusuga. Pealegi on aga tavaline palk
peaaegu poole väiksem kui keskmine palk! Nii, et siis
arvutage! kui suur keskmise palgaga vörreldes on tavaline
paension. Lisa pensionile saadakse siis sotsiaalabi
ametist, kui pension on väiksem, kui sotsiaalabi! Mingi
"Euroopa Sotsiaalkindlustuse Koodeks" ei sunni kedagi
maksma mingit 50% pensioni keskmisest palgast! Siis oleks
siin ju lausa paradiis! On ju keskmine palk (brutto
loomulikult) siin Saksamaal ~ 2300 @ kuus! Aga vaeste
pensionäride pensionid on 300 - 400 kuus ja arvetades
üüri suurust(kahetoaline kommunaalkorter koos küttega nii
450 - 500 kuus) nagu ei jää midagi üle. Ainult Eesti oma
valitsus saab määrata pensionite arvestamise süsteemi ja
pensionite suuruse, see söltub aga kokkuleppest töötajate
ja tööandjate vahel. Kui suure osa oma palgast ja kasumist
on mölemad pooled nöus ära andma pensionitele. Siin
Saksamaal on see summa praegu 19,2% töötaja bruttopalgast,
millest poole maksab tööandja. Ainult sellise tohutu raha
abil on vöimalik pensionisüsteemi ülal pidada. Kui Eesti
ühiskond aga seda ei taha, st. töötajad ja tööandjad, siis
on kannatajateks pensinärid, abi aga ELiidust selles asjas
pole loota. Ei püüa kedagi ei EL vastu ega poolt hääletama
kallutad, lihtsalt järjekordselt püüan mönda segast asja
Kesknädala lugejatele selgitada.
Arve Jomm
2003-06-18 11:39:59
Tegemist pole mingi Kesknädala valeinfoga. Massitiraazhis
on levitatud seltskonna "Liikumine jah Euroopa Liidule"
poolt kihutusprospekte ehk ankeete.Nii teatabki Liikumine
Pensionärid Jah Euroopa Liidule seda 50% juttu prospektis,
mille esikülge ilustavad TALO juhatuse esimehe Toivo
Roosimaa ning Lääne-Viru Pensionäride Liidu esinaise Vireni
Haho ffffootod.
Massiliselt väljajagatud ankeedid tuli tagastada
Roosikrantsi 11 Tallinnas, meiliaadress on seal
pensionarid@jaheuroopaliidule.ee. Ilmselt sealt saabki
faksitelefonil (0) 6 935 202 küsida, mis udu on inimestele
aetud.
Kesknädal on vaid edastanud tublide jaatajate teavet
omapoolsete kommentaarideta. Muuseas! Kõigi pensionäride
jah ühiguga liitujaid meelitatakse väljaloositava arvutiga.
Vastaline
2003-06-20 12:02:22
Vapustav möla. 1. Arstid pakuvad juba rahaootuses üle.
Mitte mingit murrangut haigete ravis ei toimu. Kui võrrelda
tehnika arengut viimase 2000 aasta jooksul, siis
tervislikult elades pole inimese keskmine eluiga samas
elamispiirkonnas kuigi märgatavlt kasvanud. Pigem on
inimesed ise muutunud haigustele vastuvõtlikemaks. 2. Ka
praegu võib pensionäridele makstavat osa tõsta. Piisaks
vaid mõistliku tuludejaotamise kehtestamisest. 3.
Õpetajatele rahajagamine tuleb meie endi rahast, mida me
liikmemaksuna Brüsselisse kandime. Absoluutväärtuses palk
loomulikult tõuseb, kuid tema osakaal jääb ka 10 aasta
pärast ikka samasse suurusjärku. Ja ainult idioot võib
mõelda, et meid sellepärast liiduvabariigistatakse, et meid
armuandidega ülal pidada. Eesmärk on ikka vastupidine: et
me alamateks ka jääks. 4. Naised saavad ka praegu võrdse
töö eest võrdset palka. Saab mees detaili treimise eest
krooni, saab krooni ka samasuguse detaili treinud naine. 5.
Taas möga otsetoetustest. Kõigepealt kordan, et tegemist on
meie oma rahaga. Meie liikmemaks vaid saab euroraha sildi
ning nii meid lollitataksegi. Mingit topeltpalgatõusu aga
orjastatuna ei tule. Palk ise ei näita samuti midagi, seda
tuleb võrrelda elukallidusega. 6. Vapustavalt udune luul.
Vaba aega jääb meile endiselt samapalju ja keegi ei keela
ka praegu loodusesse jooksma minemast. 7. Noorte rahalise
toetuse kohta samad sõnad, mis eelnevalt. Ja muus mingit
trumpi välja käia polegi. 8. Taas meie oma raha. 9.
Loodusega saame ka ise hakkama. Eriti kui meie rahvaarv
väheneb ning tööstus hääbub niigi. 10. Kui me taas oma raha
välja jätame, on taas tegemist propamulliga. Kogu see
toetajate möla on nii mage, et selle võis kokku kirjutada
tõesti vaid mõni võimuahv.
|