Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Õigust mõistavad Eestis ebapädevad

Enn Oja  2002-07-24 09:02:01
Üdini võhiklik ning loogikavastane arvamus. Isegi arvustamist pole väärt.

Ants  2002-07-24 09:38:53
Selliseid arvamusi ei saagi mujal avaldaad kui ainult kesknadalas või delfis.

Buljatbek Busumanov  2002-07-24 13:44:54
Kes küll on see Feja Räim, et ta on pädev otsustama Riigikohtu ja õiguskantsleri pädevuse üle.

Petteri  2002-07-24 16:32:46
Kas pr Feja oleks nii kena ja tooks mõne näite Eestis realiseerunud poliitilisest vastutusest?

A. Ström  2002-07-24 17:41:57
Siis, kui õiguskantslerit valiti, olid kõik pädevad inimesed juba Kesknädalasse tööle võetud.

Feja Räim  2002-07-24 18:01:40
Vasts hr Petterile: viimane näide on, kuidas Isamaaliit ja Mõõdukad pidid järjekordselt, peale Eesti riigi ja demokraatia vastu suunatud poliitilisi aktsioone, tagasi astuma. Eelmise näitena nimetaksin selle, et Isamaaliidu ja Mõõdukate presidendikandidaate ei valitud kohalike omavalitsuste esindajate poolt ja valiti hoopis Rüütel. Poliitiline vastutus avaldub ka selles, et Isamaaliit ja Mõõdukad on saanud valimistel vaid 12 - 14 % häältest. Nüüd pole ka enam karvast kätt, kes neid Toompeal võimule upitaks. Seegi on näide poliitilisest vastutusest.

Enn Oja  2002-07-24 19:02:11
Emand Räim (ehkki komm polnud mõeldud mulle), 1. Poliitiline vastutus valituse või valimatuse põhimõttel on puhas luul ning on pärit ennekõike Mart Laarilt, kes kohtlaselt irvitades juba aastaid on lausunud, et "eks valijad otsusta". 2. Demokraatia tähendab VÕIMU KUULUMIST RAHVALE, mida Eestis kindlasti pole. On rahvavõimu mängimine, mille kohta kasutatakse läänes levinud võltsmõistet, sest lihtsameelseid ja kergeusklikke on piisavalt ning nende arvel on nii lihtsam ning kasulikum elada ning elatuda. Mõõdukatel ja isamaalastel pole siin mingit eripära ning nende eristamine teistest samasugustest on teadlikult propagandistlik E.Sepa avaldatud juhiste põhjal. 3. Eesistujavalimine on meil sama totter nagu Suurbritannias ja valijameeste valimine USA-s. Ei saa võrdsustada Ruhnut ja Piirissaaart Jüri ja Viimsiga nagu kärbse kaalu elevandi omaga. Soovitan Teil tutvuda vähemalt mõne riigi valimissüsteemigagi, siis taolisi poliitilis-õiguslikke prohmakaid rahva ette ei tooks. 4. Ehk ütleb emand Räim siin kõigile, kes on Toompea upitav karvane käsi praegu? Või on ka see äkki "demokraatia" musternäide või on tegemist koguni sellise müstilise nähtusega nagu seda on poliitiline vastutus?

Siiri  2002-07-24 21:23:10
Seekord oli õiguskantsleril õigus ja jumal tänatud, et ka Riigikohus sai sellest aru, mida siiani pole alati juhtunud.

Feja Räim  2002-07-24 22:12:07
Aga see ongi poliitilise vastutuse üksolulisemaid aspekte, et kaotatakse usaldus valijate silmis. Valimisliit ei kaota aga sisuliselt midagi - kamp moodustatkse järgmisteks valimisteks lihtsalt teise nime all (nagu ahel raemaffia-wabariiklased-koonderakond või RSP-Isamaa-Parempoolsed-Mõõdukad-ResPublica), aga selle erinevusega, et parteide skeemid on rahvale teatud-tuntud, samas aga valimisliidud Meiemeel-Murumütsid-Kapsaliblikad-Hiireviud ei ole kindla koostisega. Mustad hobused, kelle õnge lähevad ühelt poolt riigi juhtkonnas pettunud kodanikud ja teiselt poolt teevad panuse teadlikud aferistid. Partei jääb aga varem või hiljem oma mainega kimpu. Oled mees, julge ka oma nime kanda!

Feja Räim  2002-07-24 22:21:00
Õiguskantsleri kohustus on oma riiki ja rahvast teenida. Eesti õiguskantslerid ei ole sellest aru saanud. Õigusfilosoofia-alaste kirjutiste koht on juuraajakirjades. Korralik professorgi nimetab sellist materjali tutvustade üliõpilastele, et see teadlane arvab nii ja too teadlane on väljendanud sellist sisukohta, mitte ei raiu et "see on nii" või "see on naa". Õigusteadus pole siiski füüsika, kus saab ütelda, et " ... nagu teoreetikud on oletanud ja empiirilised katsed on näidanud... ."

Enn Oja  2002-07-25 01:09:01
1. Millisest poliitilisest vastutusest saab juttu olla erakonnas, kus propagandist paneb tallalakkuja kõrgele kohale ning sokutab ta paarisaja häälega ikkagi riigikokku kintsu kaapima. Ükskõik millisest küljest ka valimisseadusi ei vaataks, ikka lööb läbi nendse sobimatus ja kõlbmatus. 2. Need näited valimisliitudest on vabalt laiendatavad ka erakondadele ja lõpplahenduseks saab ikkagi olla vaid isikuvalimised, kuid tegeliku paremusjärjestuse selgitamiseks peab valijale andma hääli vastavalt valitavate arvule, et oleks võimalik läbi mängida nn turniirisüsteem üks ühe vastu. Sellist universaalset valimist-hääletamist segab aga inimpsühholoogia, mis lubab inimesel tajutavalt haarata vaid 7-8 objekti, ülejäänute suhtes on hääletaja juba ükskõikne. Pakkusin vastavat valimismehhanismi selgitavat kirjutist ka Kesknädalale ja Päevalehele aga tsensuur ei lasknud läbi - ju oleks lugeja liiga harituks saanud ja ajuselginemine on viimane, mida meie erakonnad ja nende salatoetajad sooviksid.

Feja Räim  2002-07-25 07:37:33
Just väikestes valdades on aga isikuvalimiste mõistes kõige ebaõiglasemad nimelt valimisliidud, sest üks kandidaat, kes saab võib-olla mitu korda suurema häälte arvu kõigist teistest, ei suuda võistelda näiteks valimisliiduga. Seega on absoluutselt loogikavastane rääkida valimisliitude õigustatusest väikestes valdades.

Enn Oja  2002-07-25 08:37:50
1. Valimisliidud oleks vastuvõetavad vaid siis kui vastava valimisseaduse kiidaks heaks valijaskond ise. Meil seda pole ega saagi olla, sest rahvahääletusel "ei" saamise kartuses pole riigikogu huvitatudki rahvahääletusi korraldada. Mida rahvas tervikuna tegelikult tahab, ei tea meist keegi, me vaid oletame ning valdavalt just seda, mis meile endale meeldib. On ju võimalik, et Ruhnus soovitakse üht valimissüsteemi, Narvas teist ja Tartus kolmandat. Seni aga oleme sunnitud olukorras, kus võimalus kasutada võrdseid õigusi võrdub nulliga. ----- 2. Isiklikult eelistan ma esindamisele klikkide kaudu rahva enda tahte väljendust, nt aluste määramisel ja otsustamisel. Valimisliidud nagu erakonnadki on ajuvaba läänelik väljamõeldis, et rahvast kergem raharingkondadele allutada. ----- 3. Näen, et tegemist on tundelise naisterahvaga. Seda lubavad eeldada väljendid "kõige ebaõiglasemad", "absoluutselt loogikavastane" ja arutelu loogikavaba stiil. Midagi KAS ON õiglane või POLE. Jah-ei e binaarsete vastuste korral pole vahepealseid võimalusi, seega ka võrdlusastmeid ega astmelisust väljendavaid mõisteid. Samuti kas midagi ON loogiline või POLE seda. Pole võimalik olla loogikavastane PISUT, NATUKE, 27%, SUHTELISELT, ABSOLUUTSELT (mis juba iseenesest on 100% e välistab vahepealsed võimalused). Valdu ei saa liigitada väikesteks ja suurteks ISEENESEST, tegemist on inimlikult vigase tundelise liigitamisega ning rikub võrdõiguslikkuse põhimõtet. ja ei küsita selleks samuti rahva enda e omavalitsusüksuste elanike otsust. ----- 4. "riik ja rahvas". "riik" on kogumõiste, mis tähistab mingit (teatud alusel määratletud) inimeste rühma mingil asualal (samuti määratletud alusel) e rahvapärasemalt MAAD ja RAHVAST. Öelda "maa ja rahvas ja rahvas" kõlab vähemalt maakeeles veidralt, ehkki hea tahtmise korral ning valestiõpetatuse tulemusel võib sellest ka rahuldavalt oletades aru saada. Kui RIIK midagi TEEB, KINDLUSTAB, HOOLITSEB, MAKSAB, HÜVITAB jne, siis mõeldakse selle all ikkagi kas riigikogu (kes võtab vastu elu korraldavaid õigusürikuid) ja valitsust (kes nende õigusürikute alusel elu praktiliselt korraldab). Ja "riigi" rahakott pole midagi muud kui RAHVA enda tengelpung, mille kasutamisel pole tal endal mingit põhiseaduslikku õigust. Ebamäärase mõiste vigane kasutamine teenib taas rahva allutamist klikkidele, sest psühholoogiliselt ei võta tavakodaniku mõistus vastu, et ka mingit poliitilist altkäemaksu saades on tegemist tema enda rahaga e täpsemalt osa tema raha ümberjagamisega kõigi või osa kodanike vahel. Pigem saadakse tema arvates anonüümne raha marslastelt või rahatrükikojast. Majandusseadustest pole aga tädi Maalil õrna aimugi.

teadlik valija  2002-07-25 12:55:06
Mina tahan oma väikses vallas valida Keskerakonna poolt. Ma ei saa seda teha, sest erakonda meil pole. Meil pole küll ühtegi erakonda. Kas ma pean ennast välja kirjutama ja sinna kolima, kus ma saan hääletada vastavalt oma meelsusele? Väidan, et neid valijaid, keda õiguskantsleri seisukoht ja Riigikohtu ebamäärane seisukoht ei lase hääletada oma erakodnade poolt, neid valijaid represseeritakse. Kes kaitseb meiesuguste õigusi? Mind tõesti ei huvita need Töömesilased ja Puukohtlased. Kui Eesti riiklust realiseeritakse erakondade kaudu, siis tuleb need erakonnad kõigis valimisüksustes ka moodustada. Kui ei, tõuseb küsimus riigi vajalikkusest üldse. Vene ajal ju probleemi ei olnud.

Andres  2002-07-25 16:28:32
Feja Räim süüdistab oma kommentaarides nii Isamaaliitu, Parempoolseid, Mõõdukaid, ResPublicat, aga ei maini nende pikaaegset liitlast Reformierakonda. Kahepalgeline selline...

P.Vabi to Enn Oja  2002-07-26 21:55:28
mida ütlete väitele "Eesti oludes ebaseaduslike kohtuotsuste abil riigi- ja demokraatiavastaste kuritegude legaliseerimine"? Seda enam et Eestis kodaniku jaoks puuduvad demokraatlikud institutsioonid näit.järelvalve asutused ja selle asemel töötavad komisjonid mis töötavad umbes samal pöhimöttel kui valimisliidud sama kamp omavalitsuses ,kes tegi vale otsuse ,istub nüüd maha ja arutab eelmisel päeval enda tehtud "öiget otsust"...ja kuna puuduvad kodaniku algatuse korrale pöhinevad asutused,ombudsmani süsteem on farss! ja siis tuleb minna kohtusse,kus kui ei önnestu kohe leida "öiget kohtunikku",siis saab ju venitada ja löpuks ta leitaks ja siis on "legaliseeritud see ebaseaduslik "öigesti" tehtud otsus. Vöi kui kurjategija tuleb juba oma kohtunikuga ja sealt edasi mineva "vöimuametnikuga" kuidas saab Euroopa peatada seda kurjategijat ma küsisin ajakirjanikult,sest praegu Stokholmi Kriminaalpolitsei otsustas peatada juba piiril kurjategija nn.registri allusel vöi minna kaugemale,et "kui on alust eeldada kuritegevuslikke plaane siis saata juba tagasi".Aga mida teha sel esimesel variandil`?

Enn Oja  2002-07-28 17:13:08
P.Vabi, Eesti praegune kohtusüsteem on sedavõrd nihu juba ülesehituselt, et ta ei saagi rahvast rahuldavalt toimida. Vigased ja laialivalguvad on õigusürikud, kohtunikud ei vastuta oma otsuste eest, lubatud on ühe ja sama asja vastupidine otsustamine, mõistus ja loogika on allutatud õigusametniku "arvamisele" lähtudes oma võimuastmest jne jne. Midagi parandada pole siin mõtet, kõik tuleks uuesti üles ehitada põhimõtteliselt uuel alusel. Demokraatiaga pole meil aga mingit pistmist, võim kuulub ju ikkagi erakondade klikkidele.

P.Vabi toEnn Oja  2002-07-29 22:22:39
täpselt nii vöi natuke hullem ,kui ise sinna sisse satud.Kui lubate,siis tooksin siia möned sellised eriti väiksed värvikad: Demokraatiat ja kodaniku öigusi kaitsvad institutsioonid on Eestis loomata ja nende asemel on loodud komisjonid: Kui näit.Lääne (Haapsalus)maavalitsuse otsuse peale tahan kaevata ,kus on järelvalveinstitutsioon,ombudsman !farss!,siis selgub,et ei olegi Eestis järelvalve institutsiooni aga on komisjon !maavalitsuse juures .Vale otsuse minu suhtes teeb ja otsustab maavalitsuse jurist N.Sild (kirjutab alla küll maavanem aga teda esindab alati N.Sild) Komisjoni esimesl kohal istub jälle N.Sild,kes arutab nüüd eile tehtud otsust Ma küsin justiitministrilt ,et kas see komisjon töötab nagu pihitool? muud moodi ei ole vöimalik Vastuses P.Kama (ministri eest): justiitsministeerium ei saa sekkuda öigussüsteemi ja öiguse möistmisse.ah? kui ei saa,siis ainult seepärast ,et ringkäendus ei luba.(ma ei oodanud muud vastust,sest osa valitsuse liikmeid on nagu pantvangid) Ombudsmani süsteem on Eestis ütleb justiitministeerium (on ju EL juures ombudsman,kuhu just trügib soomlase vahetumisel iirlanna M.Robinson,seega Eestis ju peab ka olema)aga meil on selleks ühes isikus ja samaaegselt on ta ka öiguskantsler A.Jöks.Püant tuleb nüüd:See sama auväärne mees kui tal on seljas ombudsmani kostüüm,siis oma ametijuhendi järgi ei tohi sekkuda kohtusse ega alustada seal midagi,nii aga kui tal on öiguskantsleri kostüüm,siis anna asjale ja kohtule ainult valu.Kus kuradi moodi,mina kui kodanik eristan neid erinevaid kostüüme,sest isik on üks ja sama. Aitab,aga et Eestis on kahesuguseid seadusi : seadusest rahvale ja EL ja sama seaduse muudetud variant Esimesele Eestile kuid sellest tuleb kirjutada eraldi artikkel ja ma proovin teha seda. Aga kogu seda "öigus(etus)süsteemi ei tea veel Euroopa ja ka ise isiklikult ei uskunud,et nii pöhjas on.

Nimi 
E-mail