Leedu ja Läti ja üldse kogu vana NLi riikide põllumajandus varsises kokku. Ei ole leedus ega ka lätis see põllumajandus paremal järjel. Nii, et Laari vast vaevalt süüdistada selles saab ? Või Laar oli tõesti kõikvõimas ja põrmustas kogu NLi riikide põllumajanduse ?

Äkki on süüdlane ikka kuskil mujal ?

Jah, selles mõttes oli Laar tõesti kõikvõimas, et suutis Eesti põllumajanduse ja majandusturu miljonite preemiakroonide eest lääne ultraliberaalsetele vabaturumajandajatele kinkida. Ainult ilusa näolapi eest miljoneid ei kingita.

Missugused olnuksid meie toidukaupade hinnad kui poleks olnud väljast sisse toodud nn. rämpskaupa?
Üheksakümnendatel kisati võidurõõmsalt: taastame sada tuhat talu. See tähendab et kolmandik rahvast oleks kaasatud põllumajanduslikku tootmisse. Kolmkümnendate aastate Euroopasse oleks säherdune loosung ehk sobinud aga sajandi lõpuaastatesse enam mitte. See tähendanuks Eesti paiskamist kuus-seitsekümmend aastat tagasi - mahajäänud agraarmaa tasemele.
Ning veel: kust oleks leitud turg nende toiduainete jaoks, mida kolmandik eestlastest oleks palehigis tootnud?
Kes oleks finantseerinud masinapargi soetamist jne?

Hea küsimus kiinilt. Võiks ju vastata samas stiilis umbes nii, et kui kerjused tänavale kerjama ei läheks, siis elaksid nad ju veel vaesemalt?!?
Aga asjast: kui kõige raskematel üleminekuaastatel ei oleks meie noort optimistlikku algavat talumeest aetud massiliselt sisseveetava doteeritud odava rämpstoiduga pankrotti, siis ju kogu maarahvas tootnuks endale toidu ja lisaks ülejäägid läinuks kõik turule, kus müüdava koguse suurenedes hakanuks ka hinnad langema - meie suurim viga oli tol hetkel piiride tollivaba avamine suurelt doteeritud rämpstoidule, kusjuures meie põllumees ei saanud sentigi dotatsiooni - selline ebavõrdne kohtlemine kestab tänaseni. Täna alustame suure hilinemisega aktsiooni Peipsi sibula ja kurgi päästmiseks Peterburi põhjatu turu toel - Laari ajal oli selle asemel vaja vaid Israelist praakrelvi kulla hinna eest osta ja suhteid naabritega kunstlikult pingestada.

vaagija 2012-10-16 11:16:02 avab siin ühe nendest kibedatest elutõdedest, mille otsa oleme "vabadusajal" mitte ainult oma põlved, vaid ka silmnäo veriseks kukkunud. Mitu korda peavad eestlased ühe ja sama reha otsa astuma, ennekui neil valijaina tarkus ajju jõuab ja teod adekvaatseks muutuvad? Arenenud põllumajandusega ja tööka ning vastutustundliku maarahvaga Eesti on jõudnud (või õnneks veel alles jõudmas?) taandarengujärku, kus terendab suisa näljaoht - Eesti pole võimeline tootma enam omaenda rahva elushoidmiseks vajalikku toitu ja on teokast peremehest muutumas Euroopa vallasandiks, kes peab lootma kusagilt (taevastest kõrgustest?) tulevale toiduabile. Ja seda seisundit tuleb tal kui "ustaval eurooplasel" pidada õnnetipuks... Mis juhtub aga siis, kui toiduabi sissevedu lakkab? Kurje põhjusi on tänapäevases maailmas küll ja veel ning Eesti ei asu muu maailma suhtes seitsme mäe ja mere taga.


i

Ja siis saabki tõeks see, mis siin pealkirjaks - tumedast tulevikust päästaks solidaarsus.
Küsimused: Kellega tuleks olla solidaarne? Kas oleme veel üldse solidaarsuseks suutelised?

Mõtlemiskoht... Eks mõelgemgi!

Kiin on teinud kolossaalse avastuse, et talumajanduse taastamisega oleks paisanud Eesti 60-70 aastat tagasi ajaloos. Aga mida meie ERSP-lased eesotsas Kelamiga siis taotlesid ja nõudsid-RESTITUTSIOON, kõik talud uuesti üles ehitada, eestiaegne tööstus taastada ja kinnisvara endiste omanike lellepoegadele kinkida. Miks lõhuti siis ära Tselluloosi-ja Paberivabrik ning teised suured tööstusettevõtted, millised tegutsesid juba Esimese Vabariigi ajal. Ei taastatud esimest Vabariiki, ERSP-laste jutt oli võlts vale, see oli vajalik ainult suureks varandustejahiks kus igasugused sulid omandasid võltsdokumentide abil odavalt kinnisvara. Kiin tunnistab, et see restitutsiooni jutt oli vaid selge mula, sest keegi ei tahtnud majandust 70 aastat tagasi pöörata. Kõik tahtsid ratsa rikkaks saada kuid vähestel see õnnestus. Aga võibolla tõesti oleks pidanud teostama restitutsiooni ja suunama kõik jõud talumajanduse taastamisele. Siis õitseks elu jälle maal ja koolid oleks lapsi täis. Eeskujuks võiks võtta Saksamaal asuva väikelinna Vaubani, kus on asutud arendama kohalikku põllumajandust ja on loobutud banaanide sisseveost. Meie esiisad elasid sajandeid sellel maal ja see maa toitis kogu rahva, toiduaineid veeti isegi välja. Kas meie oleme siis kehvemad? Meie rikkus on meie põllumaa ja metsad ning rabad, siis põlevkivi ja fosforiit ning savi. Rohkem meil rikkusi ei ole. Ainult neile saame rajada oma majanduse põhialuse. Sisseveetaval toorainel tehtav toodang on sõltuv välismaast.

Taasiseseisvunud/jälleiseseisvustatud Eesti majanduses toimunut võib võrrelda sellega, mis sai Eestis osaks mõisamajandusele 1905. aastal ja hiljem.

Ühed mõisad pandi ärahullutatud metsistunud eesti talupoegade poolt põlema ja rüüstati, varad tassiti laiali. Marodöörid teenisid selle eest ülikarmi karistuse. Ässitajad sageli plagasid minema ja kordasid 1917-18 samasuguseid tegusid.

Teised mõisad võeti rahvavõimu poolt üle, neid kaitsti ja arendati, ning praegugi võib nende üle uhkust tunda. Isegi kolhoosikord ja sovhoosisüsteem oskasid mõisu säilitada ja arendada. (Nüüd on vabal Eestil võimalik neid kunagiste mõisnike sohipoegadele "tagasi anda"!)

Taasvabanenud Eestis aga käituti üldjuhul mõisapõletajate närusel eeskujul. Nüüd tulebki rahval seepärast nutta verepisaraid (ilma kadaliputagi!). Kõik ärastati, tassiti laiali, lasti laguneda. Või kingiti võõrsilt tulnud "investoritele", kes käitusid eestlastega nagu kunagi oli kolonisaatorid kohelnud vaeseid musti või muid värvilisi - tänapäevaste "klaashelmete" eest loovutati rahvuslikud varad ja nüüd müüakse oma rahvast võõrastele peremeestele orjadeks. Sisuliselt on Eestist saanud samasugune "orjaturu varustaja värske kaubaga" nagu oli seda kunagi Aafrika, mille hõimupealikud omaenda rahvast orjadeks müüsid, tolleaegsete "klaashelmete" (tõeliste!) eest. Mis on saanud Eesti tööstusettevõtetest? Osalt pandi kinni - Lääs ei vajanud võistlejaid, osalt lammutati lausa maha. Aga loll eestlane rõõmustas, ta oli joobunud "vabadusest", mis osutus vabaduseks teha suuri rumalusi.

Vaagija- kes olid siis "Laarid" Lätis ja Leedus, kes nende põllumajandusele otsa peale tegid ? Äkki aitaks süüdistustest- äkki see oligi paratamatus, kuna 1 süsteem lagunes täiega ?

Vaagija- muideks mida me teeks sibulatega, mida keegi ei osta- et riik peaks kinni maksma tootmise ja suva et see mädaneb ? Sa ikka Vaagija tead, et see üle tootmine on kogu Euroopas ??

Ja miks sa Vaagija keelad vaesemal inimesel ostamst odavamat kurki- miks peaks ta ostam 3 korda kallimat kurki ?? Riigi dotatsioon kaudselt on ju see, et me kõik maksame selle kinni- aga näiliselt justkui oleks me saanud oma kaupa odavamalt ? Ma ei saa aru Vaagija sinust- 1 artikli all sa mölised, et toidukaup on kallis ja lapsed näljas ja teise artikli alt kirud, et miks me laseme odavama kaupa sisse importida ?

Sul ikka puudub tervikpilt- kui sa teema üles võtad, siis vaatad vaid mündi 1 külge- sa isegi ei suvatse mõelda ka laiemalt, et miks see nii on.

Äkki see ongi sulle kasulik, nii üritad sa rumalat inimest veenda, et justkui KE on see kes meid päästab ? Aga miks sa arvad et eestlaste seas nii palju rumalaid on ?

Leedu president ja peaminister Algirdas Brazauskas oma vabariiki üles ehitades talitas tuhat korda targemini meie Mart Laarist - ta kutsus palju leedulasi enda ümber komparteisse ja katkestas suhted Moskva komparteiga ning kuulutasid välja Leedu Vabariigi ilma igasuguste Komiteede ja Kongressideta, nagu see Eestis toimus, sest meie lugupeetud Arnold Rüütel üksinda ei suutnud sellele vastu seista. Leedu suurim pluss oli, et nad säilitasid maal keskmik- ja väiketalupidamise, mis oli küll majanduslikult vähem efektiivne, kuid vilka maaelu säilimine riigis kaalus selle kõik kuhjkaga üle. Meie läksime aga suurmaaomanike (paljud välismaised ja nagu mõisate aegu) teed ja nüüd oleme lõhkise küna ees - maa tühjeneb.
Sibulaid keegi ei osta?!? Meie kõrval naabrite juures Peterburis on põhjatu turg, kuhu võiks kümme Eestit oma kauba müüa, aga meie oskasime juba 20 aastat naabritega suhteid kunstlikult pinge all hoida - vaadake, kui palju targemad on meist soomlased! Nüüd hakkame üles soojendama Peipsi sibulat ja kurki - miks me 20 aastat maha magasime? Igavesest ajast igavesti on eestlane suutnud oma rahva ära toita, ja nüüd?!? Eks ostame siis edasi ja toitume ebavõrdselt ja ebaõiglaselt meist suuremate põllumajandustoetustega kasvatatud odavat Hispaania sibulat, mida meie poed endiselt täis on??...