Eestlaste ja lätlaste omariiklus lõhestas Liivimaa kaheks - "tänu" mõlemate kangele rahvusvaimule mõnikord lausa hullult kõvasti. Eks tuletage näiteks EW-aegseid meelde "salakaubavedusid" ja veel rohkem sel alal tegutsenud agaraid "konterbandikütte".

Praegugi tituleeritakse mõne viltumineku puhul isegi Jumal lätlaseks! Ja viltumineku puhul: "Läbi nagu läti raha!" Küllap lätlased panevad omaltpoolt vastu.

Ometi võiksime teha paljusid ettevõtmisi palju rohkem üheskoos - kaks väikest ja sarnase saatusega rahvast, kel paraku käivad peal luulud olla kangesti eredalt tähelepanuväärsused. Kui veidigi mõelda ajalukku tagasi, ei saa ümber ega üle näiteks Riia linna suurest tähtsusest Eesti riigi sünnis - mõelda vaid, kuipalju asjalikke mehi sai tuule purjedesse Riias. Ja vist ka meie tubli Kitzberg, see eesti Shakespeare, teenis leida raamatupidajana Liivimaa läti aladel. Ja saarlastel oli Riia kui leivaandja ja targemaks tegija ikka palju lähemal ja omasem kui Tallinn.

Aga kui mõelda siinsele loole - kumma oma see Heinaste merekool ikkagi oli? Kas eesti või läti? Või hoopis eesti-läti või läti-eesti?
Hea vaid, et see kool tehti ja oli ning hulk mehi seeläbi targaks ja oskajaks said!

on tekkinud liivlaste kalurikülana ja sai linnaks 1926. aastal. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul ehitati seal (nagu ka paljudes Eesti rannakülades) purjelaevu. 1864-1915 tegutses seal merekool, kus õppis ka palju eestlasi. 1969.a. avati koolihoones muuseum. Merekooli asutamises osales läti rahvusliku liikumise tegelane Krišjanis Valdemars, kelle tegevus mõjutas näiteks C.R.Jakobsoni ja J. Kölerit.

Kas ehk tuleks meelde tuletada, kui palju merekoole pandi käima Eestis ja mis neist on saanud? Nüüd püüab haridusministeerium igati teha lõppu isegi Mereakadeemiale. Sest Eesti pole ju enam mingi mereriik, vaid kõigest mereäärne maa.

Vaatasin, mida on Heinaste merekooli kohta leida Eesti Entsüklopeediast.

Selgus sedagi, et kui Liivi lahe rannatalupoegade algatusel avati 1864. a. Heinaste merekool, mis kujunes 19. saj. Vene riigis üheks suuremaks ja õpitulemustelt oli silmapaistvamaid, olid õppekeeled eesti ja läti keel; 1890-ndail sunniti õppekeeleks vene keel.

1879. a muudeti üheaastane kool kolmeaastaseks. Kes kooli läbiteinutest õiendasid ära rannasõidutüürimehe või -kapteni ning kaugsõidutüürimehe või -kapteni kutseeksami, võisid juhtida nii purje- kui ka aurulaevu.

1916. aastal, s.t Esimese maailmasõja ajal, mis kujunes katastroofiks mitmele hiilgava taseme saavutanud suurele riigile, kool suleti. (Tasuks meenutada, milliseid kaotusi kandsid selles sõjas Eesti koolid.) Õpilasi on Heinaste merekoolis olnud kokku umbes 3750 ning neist omandas laevajuhi kutse 1100-1200.

Väärt kool! Väärt mehed, kes selle asutasid! Väärt mehed, kes seal koolitust said!
Kas Eestis vääriliselt austatakse meie tublide merekoolide mälestust?