klikk onn alati kartt otsustavajd s'ammeasstu . ikka peab k'eegi rahhvaseasst eesskujunäjttama .

aga miss on sellest sinimusstvallgest saand tänaseks ? sinine kassigulttsete v'iisnurkkadega kaltts .

Peale "Suveräänsusdeklaratsiooni" vastuvõtmist Vaino Väljase juhtimisel oli rahval selge, et meie kommunistid on Moskvale selja pööranud ja lähevad oma rahvaga. Nii suurenes toetus Rahvarindele ja rahvas läks Toompeale vaatama kuidas taastatakse Eesti riiki. Kuid tulevased sundüürnike väljaajajad pidasid tollal plaani kuidas ise võimule pürgida. Ning nii Muinsuskaitse selts kui ERSP näitasid oma vastikut palet eirates sini-must-valget rahvuslippu. Neile olid tähtsad ainult omad kinnisvarad, ega sini-must-valge neid ei huvitanud nagu hiljem selgus. Peale iseseisvuse taastamist sööstsid nad raisakullidena kinnisvara jahile ja sundüürnikke kuuse alla saatma. Läksid neil meelest lubadused vabastada Eesti siia tulnud "okupantidest". Ise nad kinnitasid, et Genfi konventsiooni põhjal nad nõuavad "okupantide" lahkumist. Kuid iseseisvuse taastamine toimus ikkagi eesti kommunistide juhtimisel. Neid võib ju pidada kameeleonideks aga see oli kasulik eesti rahvale. Rahvas tunnetas, et sellised inimesed toovad neile vabaduse. Väliseestlaste toel need kinnisvara jahtijad said küll organiseritud Eesti Kongressi kuid siis oli ummik. Eesti Kongress ei olnud võimeline tooma vabadust. Ei tunnustanud Eesti Komiteed ükski välisriik ja Moskvat nad kartsid. Vastupidi, kõik välisriigid tunnustasid Savisaare valitsust kui iseseisvus oli taastatud.

Mustad telgitagused jõud ei anna Savisaarele tänaseni andeks? Koostööd tuleb teha nendega ja niikaua kui see on kasulik. Ilma EKP toetuse ja kaasabita ei saavutanuks me midagi. Et see nii kiresti läks olid suured teened Jeltsinil. Kavala poliitikuna lammutas ta Gorbatšovi Krimmi "aresti" ajal NSVL-i, tõmmates niimoodi Gorbal vaiba alt ära. Nii tuli NSVL president koju, aga seda riiki polnudki enam. Kodusõja vältimiseks astus Gorba ametlikult tagasi. Kui Jeltsin oleks oma jõulistes poliitilistes manööverdamistes kaotanud...? Oleks meie teletorn vallutatud, oleks ilmselt sõjalisi jõude juurde tulnud ja kgb-l oleks palju tööd olnud küüditamistega. Tal oli kindralleitnandiks edutatud, end kgb-le mahamüünud siseminister siis ilmselt hea abiline, nagu ta seda Jürka Adropovi aegu oli.

Mäletan neid veerandsajandi taguseid sinimustvalge taastamise kemplemisi - milleks meile sinimustvalge, kui nõukogude kord kehtib ja vene väed on sees; milleks meile sinimustvalge, kui kõikidel vabrikukorstnatel ja veetornidel lehvivad punalipud (oli intrite võimunäitamise kampaania), retooritsesid toonased ultraparempoolsed isamaalased!?
Aga Rahvarinne valis ainuõige taktika ja toetas eestimeelset komparteid, kes keeras Moskvale selja eesotsas Rüütli-Titma-Väljase-Toomega ja toetasid suunda, et nii tulebki punalippude vastu võitlema hakata, heisates ikka rohkem ja rohkem sinimustvalgeid.
Tundub, et alles nüüd on hakanud jää sulama selles tollases Savisaare Rahvarinde-vastases kampaanias, tänagi jutustas Vikerraadio kenasti, kuidas tookord hangiti sinimustvalgete tegemiseks defitsiitset sinist värvi Moskvast Vana-Tallinna abiga...

mina mälätan tollestajast ooppis midagi muud . ned paljud täna pildileupitatud punased tegel''insskid ojttsid t'oona tegelikest tegudest 'eemale . nad tegutsesid AJNULT siis kujj olid juba kinndlad et karistada ej saa !
tavalised inimesed tegutsesid aga oma südameajel ega 'oolind võjmalikest karistustest . p'äälägi polld ka nejjl enam midagi kartta sest tarvitses vajd valitsevat õhhkonndadajuda .
n'oaderabääl olid vajd üksikud vällja'asstumised, näjttäks Tiidu ja k'aaslastegorraldatud Irvebarkk (23.08.1987.) ja sinimusstvallge välljad'oomine Võros Ajjn Saare ja vabasõlttumatu noortegolonnibooltt 21.10.1987.
need sünndmused ja muu SSSR's tojjmuv annid juba märkku et võjb üsna karistamatult tegutseda .
selles suhhteliselt ohutus õhhkonnas juleti sinimusstvallge avalikult välljad'uua ka Tarttu mujjnsuskajttse p'äävadel 17.04.1988. tõjjd selle vällja TPruuli, MKasterbalu ja ENKro.ss .
alles p'ooldejsst aasstat iljem(!) jullges ka tollane ebas'ääduslik punaglikk lipuejsata Toomppäl .

24.02.1989. oli ligi p'ooldejsst aasstat iljem Ajjn Saare lipu välljad'oomisest 21.10.1987. .
p'äävades oli vahe 492 .