Ülbe naiivsus on seegi, kui öelda et 15.septembrist tõusevad poes kaupade hinnad. Loogiline, et hinnad ja palgad tõusevad koos. Ei saa tõusta ainult kaupade hinnad, muidu ei ole ju ostjaid (kauba hinna paneb paika nõudlus).

Nõudluse ja pakkumise vahekord on vaid 1 teguritest, mis mõjutab kaupade ja teenuste hinda. Tihtipeale moodustavad maksud müügihinnast küllaltki suure osa. Kui tänu maksudele pole müüjal võimalik müüa kaupa sellise hinnaga, et see oleks kättesaadav kõikidele seda kaupa soovivatele isikutele, siis ettevõtja peab hakkama otsima uusi turge. Eestlastest ettevõtjad on aga ekspordi arendamisel piisavalt kohmakad, et sellega ka mitte siis hakkama saada, kui hakkab kehtima nn. kaupade ja isikute vaba liikumine. Igatahes ei ole võimalik nii, et kui kauba müügihind tõuseb tänu tollimaksudele, siis ettevõtja lisab veel ühe portsu hinnale, et ka oma töötajate palku tõsta. Viimane liigutus ei ole esimene probleem, mis omanikule pähe tuleb, kui turul kibedaks läheb.

Sirje, iga kingsepp jäägu ikka enda liistude juurde ning pole mõtet kirjutada teemadest, milleni aru ei küündi. Mind väga huvitaks "õppeasutuse" nimi, kust pärinevad teie suurepärased majandusteadmised või on tegemist elukoolis omandatuga? Jutt on ülimalt hüplik liikudes mängleva kergusega erinevatel kompleksetel teemadel seinast seina ning kuulutades prohveti kergusega argumenteerimata paarilauselisi "absoluutseid tõeterasid". Heameel on näha, et enesekriitika on ka Teis säilinud ning oma kirjatüki kokkuvõttes proovite oma ebakompetentsuse pärast lugeja ees vabandust paluda. Kuigi ei vääri erilist kommentaari, siiski pööraksin tähelepanu kahele nüansile. Enne järgmisi ülesastumisi soovitan tutvuda Euroopa Sotsiaalfondi temaatikaga (üks struktuurifondidest), mis järgmisel aastal peale liitumist avaneb ka Eestile. Kirjelduse vastavatest prioriteetidest ja sellest finantseeritavatest meetmetest leiate Eesti Riiklikust Arengukavast 2003-2006. Teiseks, Portugal on igasuguseks võrdlemiseks üks halvemaid näiteid, kuna raske on otsida nn. success story't kohas, kus keset iga äripäeva kogu majanduselu seisab täielikult mitu tundi (lõunapuhkus), mõelge, mida see tähendab ühe riigi konkurentsivõimele. Sealsest töökultuurist ja mentaliteedist ei ole mõtet rääkitagi.

Minu majandusteadmised on pärit EBS-st, olen seal nüüdseks 3 aastat õppinud. Ajakirjanik pole ma kunagi olnud, sellest hüplev stiil. Kas Te tõesti oleksite selle artikli läbi lugenud, kui see oleks sujuvuse nimel kaks korda pikem olnud? Elukoolis olen õppinud seda, et firmajuhi lemmiktegevus ei ole töötajate palga tõstmine. Euroopa Sotsiaalfond ei toeta riike näiteks pensionite või toetuste välja maksmisel, kas Teil on teistsugused andmed? (pole vaja muret tunda, et keegi on teist vähem lugenud - "Struktuurifondid" on minu öökapikirjandus. Teie kommentaari sissejuhatuses tabavalt toodud vanasõna on kena näide demagoogiast ja ärge öelge, et Te ei saanud inspiratsiooni minu perekonnanimest.

Ei eita, et inspiratsiooniallikas oli tõesti selline, kuid tegemist pigem toreda sõnamängu (ja sobitub veel täpselt konteksti ka) mitte demagoogiaga. Mis firmajuhtidesse puutub, siis nende lemmiktegevus ja peamine ülesanne on aktsionäride kasumi maksimeerimine (milleta nende koht eriti kaua ei säili). Kuna hea personal on ettevõtte kalleim vara, siis ei tasu alahinnata vaeva mida kulutatakse töötajaskonna motivatsiooni hoidmiseks ja tõstmiseks (ja palgapoliitika on siin kindlasti üks olulisematest teguritest). Kirvejäreldus: tõstad palka oled hea juht, ei tõsta, siis halb, ei pea absoluutselt paika, sest palgakulude suurenemine kandub automaatselt edasi ka toote või teenuse hinnalipikule ja selleläbi vähendab selle konkurentsivõimet turul. Ja mis on Teie arvates perspektiivis parem, kas ettevõte, mis ilma tootlikkuse samaväärse kasvuta palku tõstab ning selleläbi kokurentsivõimetuse tõttu pankrotistub ja inimesed töö kaotavad või ettevõte, kus inimesed saavad stabiilset, nende enda tootlikkusele vastavat sissetulekut ja mis peab vastu ja kohaneb ka turumuutuste ja kasvava konkurentsiga? Mis sotsiaalfondi puutub, siis on ju elementaarne, et see ei maksa kinni pensioneid ja toetusi. Toetatakse inimressursi arendamist, mille üks peamine efekt ongi ju hõive paranemine, maksude suurem laekumine ja väiksem toetuste vajadus. Selleläbi me ju muuhulgas saavutamegi ka suuremad pensionid või mis? Miks peaksid eurooplased hakkama otseselt kinni maksma meie riigi jooksvaid kulutusi, millest mingit lisaväärtust ei teki?!? Ma soovitan jätkuvalt teemaga põhjalikumalt tutvuda ning juhul, kui sellist argumentatsiooni ei nõua ESDTP juhised, siis kahjuks jääb järele kaks võimalikku diagnoosi: Te kas pole EBS'ist midagi õppida suutnud selle 3 aasta jooksul või, et mainitud kooli stuudium arendabki mõtlemisvõimet sellises suunas.

Kogu Teie poolt kirjeldatud situatsioon on väga sarnane õpikutes kirjutatuga. Minu isiklikud kogemused kahjuks sellega kokku ei lähe.

Probleem on nimelt selles, et Eestis valitseb teatud olukord, kus mõningatel ametikohtadel on puudus headest töötajatest kuid suuremal jaol inimesed kuuluvad kategooriasse, kus valitseb ränk tööpuudus. Töötaja on nõus isegi sellega, et tal palka langetatakse, kuigi meie seadusandlus seda ei luba. Tööandajatel on väga suur vabadus käituda töölistega nii nagu neile pähe tuleb. Kui sul on kaelas "ego", "liising" ja "pangalaen", siis ei jää muud üle kui kõigega nõus olla.

Kena õpikutarkus töötajate motiveerimisest on suuremale jaole Eesti tööandjatele tundmatu suurus. Eriti teravalt on see tunda firmades, mille omanikud ei ela Eestis. Nemad on siin selle pärast, et meil on madalad palgad ja pole ametühinguid.

Kui nüüd veel kord demagoogia juurde tagasi tulla, siis pakun lugemismaterjali kena poiss St0ne koduleheküljelt Sotsioloogiast ja demagoogiast Ma küll ei tea palju see koht siin html-i toetab, kuid ma igatahes katsetan.

Eks ilmaelu on kaugel ideaalsest ja EL sotsiaalfondi keskne tähelepanu ongi suunatud nn. kategooriale, kus valitseb ränk tööpuudus. Euroopaliku töö- ja ettevõtluskultuuri juurutamine Eestis aitab tunduvalt Teie poolt kirjeldatud probleemide leevendamisele kaasa ning ainutl meie maksumaksjate kulul nende lahendamine kestab ju kordi kauem, kui seda võiksime saavutada EL'is olles. Kas siin ei teki Teie aadete ja doktriini vahel vastuolu? On päevselge faktiviga väita, et vähekindlustatud töölistel on suur koorem kaelas "ego", "liisingu" ja "pangalaenu" näol, sest tarbimiskrediiti nii väikese sissetulekute tasemega lihtsalt ei anta. Mainitud koormast saame rääkida alates keskklassi kuuluvate indiviidide puhul, kes aga sugugi ei ole tööandjatele nii osta-müü-nagu-tahad kaup nagu Teie väidate. Ja mis sellesse soovitatud kodulehekülge puutub, siis käisin vaatamas, tegemist on ebaprofessionaalselt koostatud lehekesega millel mõned koolipoisikonspektid. Siiski torkas silma väga huvitav nüanss. Soovitan avada ESDTP koduleht ning kõrvutada esitatud paskville ning nn. ajalehte konspektis toodud nn. demagoogia välimäärajaga. Kattumine on peaaegu täielik :)

Ilmselt võiksime me siin kahekesi terve igaviku diskuteerida ja mõlemal on pidevalt õigus. Mis aga mind siiamaani on nõrgemaks pooleks teinud, on see, et sina, Pets, tead, kes ma olen, aga Petse on Eestis mitusada... Avalda oma täisnimi ja haridus.

Vasakpoolsus ,vasakpoolsus my ass. Kas need välja surnud pole juba eestis va?

membus Ma saan aru küll, et mõnedele meeldib ühe partei süsteem, aga tavaliselt on selline riigikord levinud rohkem lõunapoolsetel maailmajagudes. Demokraatlikumates riikides näiteks rahastatakse erinevate vaadetega erakondi. Väiksema demokraatiaga riikides rahastatakse vaid neid erakondi, kes valimiskünnise ületavad ja selleks, et valimistel osaleda peab omakorda maksma...

Nu jah..eks need viinamarjad ole ikke natuke hapud ka ju.