Kõik need tarandid, Mari välja arvatud, on ainult ühed tuulenuusutajad, pole sugugi tõsiselt võetavad, kaarel pritsib sappi ja indrek on edev kukeke, isa pole ka kuhugi välja jõudnud

...Õpikutes on sellised ülesanded, et naera end või katki.

Anne on neid ülesandeid liiga palju lugenud , tulemus käes.

Anne sarnased ongi need, kes puhuvad rahvuslikku vastandumist, enda isiklike argiste solvumiste pärast.

Kas Anne on lugenud näiteks Juri Emeljanovi arvamusi ja raamatuid meist ja teiste sarnaste, neid ülistakse Venemaal, peetakse asjatundjaks.Kui see ei ole vihkamise eskaleerimine nende poolt, siis mis see on.

Kas Anne oma tõlkes ikka märkis vene leiutajaid füüsika valdkondades, kellest keegi polnud enne kuulnud, kui neist hakati CCCP-is rääkima.

See raamat ei pruugigi kes teab kui tähelepanuväarne olla. Hoopis olulisem on meelde jätta seda reaktsiooni, mida esindab Tarand. Küllap esimesel võimalusel asutakse (loomulikult demokraatia huvides, kuidas muidu!) kukutama Ajakirjanike Liidu esimeest, kes on sattunud "halba seltskonda". Ülesanne on päris konkreetselt sõnastatud. Kunagi juhtus, et selle liidu esimehega õiendati arveid lausa telekaamerate ees (kas olid need "juhuslikult" üles pandud või kõnniti asju ajama objektiivide ette - kes mäletab?). Ei saa ju lubada, et keegi hakkaks mõtlema väljaspool ettenähtud raame. Sõnakuulelikke, kes ihaldavad mingisugustki ühiskondlikku tähelepanu, on ju nurga taga nutmas kui palju. Vali aga - sest kaader otsustab kõik!

Lausa arusaamatu on Tarandi poisi selline vihane suhtumine teistesse rahvustesse, see on väga inetu ja mitteeuroopalik käitumine

Kaarel ehk ei saanud aru, mida tähendab väljend- matsid jäävad matsideks. Kui haritust napib, siis ei saagi nii peenetest nüanssidest aru ja iha ära panna pühib tagasihoidliku arukuse olematuks.

Jah, see SP on igal pool platsis. Yks koalitsiooni palgaline netikirjutaja, kes kell 7 hommikul juba platsis. Et esimesena oma sapp valja valada. Muust polnud kinni hakata kirjatykist kui ylesandest, mis toesti vahel kooliopikutes sellised, et ribadeks naera. Näiteks ise lugesin kord: viis varblast istus veepinnale. Mitu varblast jäi pinnale, kui kaks minema lendas. Aga sihukesed ylesanded on ju läänest tulnud õpikutes. Huvitav, kas te olete nainud, kuidas suudavad varblased veepinnal püsida!? Nii et Annel on täitsa õigus nii selles kui kõiges muus! Maru artikkel.

Ei ühtegi varblast.

Jah, teil on õigus, olete päris nutikas. Mitte yhtki varblast. Kuid asi selles ongi, et õige vastusena oli ylesandele antud, et kolm varblast pidi pinnale alles jääma.

Anne Ratmanile, sest tark tunneb hea asja ära kohe.

Ei üllata, et foobiaid põdev Ansipi - Lukase klikk kõik väärtusliku ära lörtsib ja Tarandikutsikas kaasa klähvib
Tehke ükskord silmad lahti- see sama Kaarel Tarand räuskas teleekraanil õige ülbelt, et ennekuulmatu on Laari süüdistada pumppüssist Savisaare pildi tulistamises, paari päva pärast aga oli Laar ise sunnitud oma nõmedused üles tunnistama. See fakt tõestab kui tühine on Tarandi sõna.

tarandi kaarel peab ju negatiivseid uudiseid tootma, muidu ei makstaks palka ju. Haritud inime ei trygi enam kultuuriajakirja etteotsa, sest praegu ju enam kultuuri pole. Kultuuritus on vallutanud koik poodiumid.
Karli voiks oma ema vahemalt rohkem austama, ma ei usu et Mari Tarand temaga yhte meelt on.

SP sugustele teise rahva esindajate vihkajatele. Isiklikke argiseid muresid on vast SP- endal, niipalju kui mina tean, Annel neid kyll pole. Yks vaga optimistlik inimene, tegutsenud kogu elu, materiaalselt ka heal jarjel. Nii et, SP, sinu myrginooled teda ei morjenda.

illu ehk ergo sest mõlemad ühest arvutist.
See et Tema tõlgitud raamatut ei aksepteeritud ongi solvumise motiiv, osavalt põimida oma tõlke töö ja tellimusliku ajakirjandusliku raamatu promo artiklisse ei pane mind Pr.Annelit ei austama ega vihkama.
Mida ma vihkan on venelaste ja eestlaste vahelist manipuleerimist.

Mis päästaks eesti rahva
Kaarel Tarand

Vaid mõni kuu pärast Eesti taasiseseisvumist, 1991. aasta jõulu esimesel pühal, kirjutas rahvusülikoolis kolmandal kursusel eesti keelt õppiv Kaarel Tarand (EÜS) loo, milles oma maa ja rahvuse arengu salgamine tegi silmad ette ka toonastele internatsidele.

„Kui küsimus on rahvuses ja selle säilimises, siis minu meelest on ajalugu siiani väga selgelt näidanud, et kõik rahvused tekivad ning kaovad. Aeg-ajalt on perioode, kus rahvad ühinevad ja siis jälle eralduvad ning tekib suur hulk uusi keeli.
Eestlaste jaoks on küsimus selles, et niipea kui rahvuse säilitamine muutub vägivaldseks, niipea kui see pole enam iseenesestmõistetav, on parem sellest loobuda. Miks seda nii iga hinna eest päästa tuleks?
Vaieldav on ka see, kas me ilmtingimata siin peame elama. Me võime elada ükskõik kus. See pole mingi argument, et oleme siin 5000 aastat ja rohkemgi maad harinud. Kui tuleb aeg, mil Euroopas algab uus rahvaste rändamine, siis minu poolest võime kolida Iirimaale, Hispaaniasse või ükskõik kuhu, kus parem on. Vägisi sellest maatükist kinni hoida ei ole mingit mõtet, samuti nagu ka oma keelest. Oma rahvuslikud iseärasused säilitame me nii või teisiti. Euroopa ühinemisprotsess näitab üleüldist rahvuste kadumist. Muidugi, põnev on rääkida omavahel köögis keelt, millest keegi teine aru ei saa, aga rahvusvahelises suhtlemises pole sellest ikkagi kasu.
Kired, mis meil rahvuse hävimise ümber viimasel ajal on lõkkele löönud, näitavad, et rahvusena olemine pole enam normaalne, vaid kuidagi poolenisti vägivaldne. Parem surgu juba välja, kui et vägisi säilitama hakatakse."
Rahva Hääl, 25. detsembril 1991

Ivari Vee võitis 2009. aastal //Impressumi korraldatud konkursi "Pikaajaline mälu" Kesknädalas ilmunud heade integratsiooniteemaliste kirjutiste eest ja käis preemiareisil Kamtšatkal, millest kirjutas Kesknädalas.//

Vanasti saadeti pioneerid Artekki, nüüd siis juba kaugemale. Peadpööritavad edusammud, seltsimehed!

Parimaks iseloomustuseks raamatule on just PREEMIAREIS KAMTŠATKALE... nagu ikka TELLIJA MAKSAB...

Kutsujaid on olnud teisigi.
Valges Majas USA president Georg Bush seenioriga kohtudes läks jutt kalapüügi peale ning Bushi hiigelgloobust märgates võttis toonane Eesti välisminister Meri pliiatsi ning märkis ära koha Kamtshatkal, kus on eriti hea jõgi kalastamiseks.

Ei ole seda raamatut aega lugeda,kuid mõned kommenteerijad sundisid ka mind kommenteerima.
Mis puutub füüsika õpikusse, siis olen ise õppinud Pjorõškini füüsika õpikutest ja leian, et nad olid väga selgelt ja arusaadavalt kirjutatud. Meie tolleaegne polütehniline haridus põhines peamiselt vene teadusele ning meie kõrgharidusega noored olid ka välismaal hinnatud. See praegune veneviha on muutunud päris jaburaks, isegi ravimeid ei lubata enam Venemaalt tuua. Kuid head peavalurohtu tsitramoni tuuakse Venemaalt nüüd eraisikute kaudu, see on ju mitu korda odavam ibumaxist.
Kiitus arhivaarile. Tema leitud Kaarel Tarandi artikkel näitab üsna selgelt, millise eestivaenuliku tegelasega on meil tegemist. Mind paneb imestama, et selline eesti rahva vaenulik tegelane on saanud toimetama "Sirpi". Mäletan tema väljaütlemisi, et mingit Rahvarinnet pole olnudki, kui siia juurde lisada veel pumppüssi-Mardi kaitsmine, siis paistab, et tegemist on segase tüübiga, kelle koht peaks olema mujal. Tunnen kaasa ta emale Marile, kes oli kunagi väga ilus ja šarmikas tüdruk.

Muuseas olgu öeldud, et Miliza Korjusele Eestis osaks saanud külm suhtumine pole sugugi olnud avalikkusele teadmata. Igatahes "Estonia" teatrisse kehva eesti keele oskusega lauljannat ei tahetud võtta ning otsiti parajat ettekäänet (vist leiti selleks sobivat hääle vähene kandvus, mis ooperis oluline puudus?). Võib-olla etendas oma osa ka tollaste lauluõpetajate vaheline konkurents? Igatahes käisid Malama juures õppimas peale venelaste need eestlased, kellel kodukeeleks kaldus olema rohkem vene keel. Ei maksa unustada, et tollal peeti peeneks kombeks ja harituse näitajaks kõnelda kodus ja seltskonnas venet või saksat. Alles nõukogude võimu all hakkasid eestiaegsed venekeelsed inimesed eelistama eesti keelt. See tundub kaunikesti paradoksaalne, kuid on täiesti tõsi.

Malama juures õppisid näiteks ka hilisemad "Estonia" teatri silmapaistvad solistid Veera Nelus ja Georg Taleš.

Mõnedki mehed ja nende pered on seniajani tänulikud Malamale - tänu sellele stiilikale lauluõpetajale avanes mõnelegi õnn sõjast eluga läbi tulla, sest hea lauluoskus võis viia rindelemineku asemel Eesti Riiklikesse Kunstiansamblitesse Jaroslavlis.

Barbara Malama maeti Tallinnas Kopli surnuaeda, ning tema hauda ei leia keegi. Tänu Kalinini rajooni komsomolikomiteele tehti see nekropol ju maatasa, muudeti "kultuuripargiks".

Millised madalad motted SP-l. Enda jargi arutab. Mis on temasugusel autorile vastu panna, mitte midagi, lame ja pahatahtlik inimene, vist ka vehevihas vahutaja. Tema tuleb manipuleerimisest raakima. ise esindab neid manipuleerijaid ja vastandajaid!