Mitmed nimekad avaliku elu tegelased on öelnud et ainuke rohi sellise võimu vähkkasvaja suhtes on massilised, kuid rahulikud väljaastumised tänaval -oma õiguste eest. Saagem siis lõpuks eurooplasteks, kus meie Euroopa Liidu vennad teevad seda iga kriitilisel hetkel.

Reformierakonnal pole aega haldusreformiks, kogu jõud kulub selleks, et võimul olla ja valijate meeli mürgitada valede ja hirmujuttudega.

Vallavalitsusi pole vaja,sest nad ei tee midagi paremini ega rohkem ega olegi huvitatud sellest.Nad täidavad vaid konkreetseid riigipoolseid KÄSKE-ei enamat.Vaja on suuri omavalitsusi ,nagu maakonnavalitsus.Sellel on jõudu,vähemaks jääb kohalike liidrikeste võimumänge ja rahvale stressi.Ja ehk need suuremad ei keskendu rahade hakkamapanemisele,mis mingile osakonnale on määratud,st.rahade ärakulutamisele iga hinna eest,sest muidu pärast ei anta.Ja mis saab siis ametnikust ja ta töölistest.Näit.puude raiumisele ja muruniitmise hullus on nakkav.Raiutakse,ja raiutakse,lõigatakse ja lõigatakse ennastunustavalt-linnuke kirjas,kulud kulutatud.Selmet jätta puud rahule-pole meil EEstis ju kusagil niisugust kaunist arhitektuuri ,mida rõhutada prantsuse stiilis(provintsiagulid muidugi jäljendavad,uskudes,et mida rohkem loodust vägistad ja sandistad,seda "korralikum".
Või hiidmurud,millede asemel võiks väga hästi olla metsalillemurud või minu pärast kasvõi ristik ja põõsastikud,mida pole vaja lõigata.Mõned püsililled pisteliselt gruppides.Meeletutele niitmistele kulub suuri summasid valla mõistes ja puude raiumisele ja lõikamisele samuti.MIKS SEDA OMETI TEHAKSE?Riik peaks andma võimaluse need rahad mujale kulutada.Maakonnasuuruses omavalitsuses ehk ei tekigi huvi ära närida iga viimne kui loodusilming.

Häda vist ses et säherdusi asju tehakse sihtotstarbeliste eurotoetuste eest ning neid rahasid lihtsalt ei saa ega tohigi millegi muu peale kasutada sest vastasel juhul nõutaks need summad meilt tagasi.

Nüüd küll juba ääremaalt ärakaranud linnavurlena tean mis asi on ääremaa aga ei tea kuidas probleemi lahendada. Siiski olen suht veendunud, et ei vahepealne lahendus lihtsamalt vaeseid valdu kokku liites või kasvõi maakonna tasandil ühisvalla loomine ei lahenda probleemi. Mingil määral jaotatakse hüvesid siiski KOV volikogude tasandil ja paratamult on selline suurvalla volikogu linnlaste nägu. Ja midagi pole parata, probleemid on vastastiku arusaamatud. Linnas võetakse selline bussiliin kus vahel buss peaaegu tühjalt sõidab, ilma igasugu aruteluta liinilt maha aga maal on see paljudele ainus pääs arstile või toidupoodi. Pole see maale elama jäänud vanuri süü, et naabertaludest rahvas kas Soomes või pealinnas. See on ainult üks näide aga selliseid näiliselt mõtetuid kulutusi on maal veel palju. Iga kärpimine aga suurendab ääremaastumist. Jah, väike vald oma ülepaisatud vallaametnikega on võimetu rahastama europrojekteide omaosalust ja neil puuduvad spetsialistid ja nii edasi ja nii edasi. Kes käskis hävitada tegelikult hoopis poolenisti tekitada duubeljuhtimise maakonna tasandil? Vallalt tuleks üle võtta ülejõu käivad kohustused ja isegi vallavanem võiks olla palgata entusiast, olles korraga ka valla volikogu juht. Nii nagu vanastigi vajataks ainult jurititasemel vallasekretäri-asjaajat, kes võiks ka volikogu tööd kordineerida ja istungeid ette valmistada. Teine ametikoht ehk võiks olla valla raamatupidamisel silma peal hoidval sotsiaaltöötajal. Ehk kunagi kaoks ka sellel ametikohal mõtekus. Valla territooriumile on veel jäänud raamatukogusid mis kahjuks juba on ka vähe kasutust leidnud aga miks ei võiks olla raamatukogu töötaja haritud inimesena vahelüli külaelaniku ja KOVi vahel (olgu see kas suurvald või maakonnakeskus)?

Nüüd küll juba ääremaalt ärakaranud linnavurlena tean mis asi on ääremaa aga ei tea kuidas probleemi lahendada. Siiski olen suht veendunud, et ei vahepealne lahendus lihtsamalt vaeseid valdu kokku liites või kasvõi maakonna tasandil ühisvalla loomine ei lahenda probleemi. Mingil määral jaotatakse hüvesid siiski KOV volikogude tasandil ja paratamult on selline suurvalla volikogu linnlaste nägu. Ja midagi pole parata, probleemid on vastastiku arusaamatud. Linnas võetakse selline bussiliin kus vahel buss peaaegu tühjalt sõidab, ilma igasugu aruteluta liinilt maha aga maal on see paljudele ainus pääs arstile või toidupoodi. Pole see maale elama jäänud vanuri süü, et naabertaludest rahvas kas Soomes või pealinnas. See on ainult üks näide aga selliseid näiliselt mõtetuid kulutusi on maal veel palju. Iga kärpimine aga suurendab ääremaastumist. Jah, väike vald oma ülepaisatud vallaametnikega on võimetu rahastama europrojekteide omaosalust ja neil puuduvad spetsialistid ja nii edasi ja nii edasi. Kes käskis hävitada tegelikult hoopis poolenisti tekitada duubeljuhtimise maakonna tasandil? Vallalt tuleks üle võtta ülejõu käivad kohustused ja isegi vallavanem võiks olla palgata entusiast, olles korraga ka valla volikogu juht. Nii nagu vanastigi vajataks ainult jurititasemel vallasekretäri-asjaajat, kes võiks ka volikogu tööd kordineerida ja istungeid ette valmistada. Teine ametikoht ehk võiks olla valla raamatupidamisel silma peal hoidval sotsiaaltöötajal. Ehk kunagi kaoks ka sellel ametikohal mõtekus. Valla territooriumile on veel jäänud raamatukogusid mis kahjuks juba on ka vähe kasutust leidnud aga miks ei võiks olla raamatukogu töötaja haritud inimesena vahelüli külaelaniku ja KOVi vahel (olgu see kas suurvald või maakonnakeskus)?

Ega kolmas kord liiga ei tee. Vabandan pika teksti kordusmises, arvuti "magamisjärgse" äratamise ja enda hooletuse süü.

Regionaalpoliitikat meil ei ole. Huvitav on see, et tavainimene teab, mida oleks vaja teha ääremaastumise vältimiseks, riigiisad ei tea. Ka kesikud teevad igasugus konverentse maainimeste toetamiseks, aga mida ei ole, on tugi.
Kõige suurem probleem on taristu: elektri saamiseks tuleb inimestel endil kinni maksta pikad liinid kuni liitumispunktini (võrdle linnades ja korrusmajades paari meetriga korterist koridoris oleva kapini); puhta ja piisaval hulgal joogivee saamiseks tuleb inimestel endil tellida projektid ja ehitada puurkaevud (kusjuures Lääne- ja Põhja-Eestis on puurkaevude sügavus 8-10 meetrit, Lõuna-Eestis aga 200 meetrit - aga toetust saab, kui taotlus rahuldatakse, ühe palju); juurdepääsutee tuleb endal ehitada, vald ega riik seda ei tee; internetiühenduse saamiseks tuleb enamasti endal püsti panna võimas antenn, kui tahad peale lehelugemise ka tööd teha jnejne. Riik peab siinkohal õla alla panema, vastasel juhul ääremaastumine ja maapiirkondade tühjenemine kasvab. Ja riik ei pea seda tegema nö lauaga löömise meetodil vaid vaatlema igat juhtu eraldi. Sest piirkonnad on erinevad ja sellest tulenevalt ka vajadused erinevad. Kui noor pere tahab maal alustada, kust peaks ta võtma raha ka tee, elektriga liitumise, puurkaevu jaoks? Laenu antakse meil ju ainult küünetehnikutele, juuksuritele ja mingitele nõustajatele.
Asustamata lagunevad ja hooldamata kinnistud tuleks panna sundmüüki nende hetkeväärtuse, mitte müstilise turuhinnaga: see paneks inimesi oma maa eest hoolitsema või kui seda teha ei taha, siis saab seda teha keegi teine, kes tahab. Radikaalne, aga vajalik minu arvates.
Olen rääkinud.
Hau!

Usun täielikult seda tahet mis Jüri räägib ja teda.Aga kui oleks tulnud Keskerakonna valitsus oleks veel lootust olnud.Aga mõne aasta pärast on riik nii lagastatud,et siin hea tahe enam midagi ei tee.Ja see kant kus mina olen,siin ei parane enam mitte midagi.Kinni pandud ,ära viidud ja nüüd veel pannakse ka kummiprotekteerija VALLAI ära kinni,jälle töötud.Meil on kaheksa kolmekorruselist maja,rahvast täis ja üks pood.See on kõik.Siia ei loo keegi enam mitte midagi.Viimane oli post,võimalus pensioni välja võtta.Ma ei räägi sellest,kus post pani võimaluse leivapoest ümbrikut osta. Kui vaatan tegemisi ja olemisi Tallinnas,siis on see nagu teine maailm.Kuidas küll on see ühes ja samas riigis võimalik.

ja kuidas keskerakond sinu kanti rahva juurde oleks toonud ? mis töökohad oleks ta loonud ?

mitte sittagi poleks keskerakond teinud. ääremaastumine ja linnastumine on üle maailma. See on fakt Laine. AGA KUS ON SINU FAKTID ?

Laine pole aru saanud ülemaailmsest trendist. Põllumajandus ei vaja enam nii palju töökäsi ja seetõttu rahvas suundubki linnadesse. Tänapäeval ei ole mõtet oodata, et keegi tooks sulle töö koju kätte vaid tuleb ise kolida sinna kus on tööd. Ise tuleb enda heaks liigutada, mitte ainult viriseda ja vinguda. Kolhoosiajad on jäädavalt ajalugu, nii riigikorra muutusega kui ka tehnoloogi arenguga. Urbaniseerumine on paratamatu protsess.

EU ongi huvitatud põgenike suunamisest ka Eestisse, äärealadele.

Eesti mastaapide juures ei saa rääkida ülemaailmsest trendist. Esiteks kindlasti peaks jääma, õigemini taastama vähemalt riigi vajadusi rahuldava põllumajanduse aga kui oleks ka Eestist tööstust, küll selle ka saaks hajutada maakondade vahel (soodudustega) ja toimetulemist vääriva palgaga elaks paljud linnalähedastes maapiirkondades, Tallinnas jääks see maa juba liigkaugeks aga Viljandi või mõne muu keskuse juures saaks rajada suuri alasid majapidamistega, kus poleks vaja naabri aknast sisse vaadata ja saaks tegelda kas potipõllundusega või lihtsalt mõne hobiga. Ma pole kahjuks ise rännata saanud aga hobitalundus tundub nii põhjamaades kui ka Lääne-Euroopas päris laialdaselt levinud olema.
Täna käisin just endises kolhoosis väikest tööd tegemas ja jäin olnule mõtlema, nii heas kui halvas. Meie majandis olid rahalised ressursid olemas ja asi venis ehitajate taga aga mis kõik pidi tulema ja see kõik praegu laguneks, suur lasteaed-algkool (või põhikool), võimas kultuuri-ja spordikeskus, majandi keskuse hoone kontori, sauna ja ujulaga. Isegi mitte eurorahadega (ega nüüd muidu ei saagi) pole ligemates maakondades midagi nii suurt ehitatud. Nii et pole halba ilma heata või vastupidi.

http://euro-med.dk/?p=488
The New World Order dates back to 1776.
Its role is to create a world state under the control of the House of Rothschild´s fabulous wealth and Rockefeller´s fabulous influence - based on the 6 rules created by Adam Weishaupt:
1. No ordered (national) government
2. No (Christian) religion
3. No family
4. No patriotism
5. No inheritance
6. No private property.

Maal elavad ja maale kolivad inimesed peaksid ikka mõistma, et maal ei ole kino, ei ole teatrit, ei ole suuri supermarketeid, ei ole iga 10 minuti tagant sõitvat ühistransporti, ei ole igas külas postkontorit ega poodi ja pole ka hambaarsti ega arstipunktigi sageli lähemal kui kümmekond kilomeetrit. Ei saagi olla! Sest kust tuleks see raha, et neid üleval saaks pidada?
Maaelu on alati olnud, on praegu ja on ka edaspidi erinev linnaelust. Sest see on maaelu. Maainimesed on sitked, töökad ja tahet täis - kui vaid riik tuleks appi neis mõnes punktis, millest oma eelmises kommentaaris rääkisin. Küll siis tuleksid inimesi maale juurde. No ja need kortermajades elavad okupatsiooni aja taganutjad saaksid siis ehk isegi tööd kuskil talus. Kuigi, nagu ma ümberkaudsest tean, nemad juba "kulakut orjama ei lähe". Aga rohkem variante ei ole! Kas teed ise midagi või teed tööd selle juures, kellel tööd pakkuda on.

http://www.ohtuleht.ee/671382/20-000-eesti-inimest-saab-15kilose-euroopa-toiduabipaki

Toidupanga juhi hinnangul on Eestis kahjuks palju inimesi, kes sellist abi vajavad

Toidupank alustas sel nädalal Euroopast pärit toiduabi jagamist. Ainuüksi kevadel peaks abi saama 20 000 Eesti inimest. Ent kellel on üldse õigus toiduabi saada?

Kui varem oli Euroopa toiduabi PRIA haldusalas, siis nüüd koordineerib selle jagamist sotsiaalministeerium ja ametliku partnerina aitab Euroopa abifondi toiduabi laiali jagada Toidupank. Ja nii järgneval neljal aastal.

Kriibu, aga millest see ikka tuleb et nutetakse okupatsiooniaega tagasi.Miks ei, kui siis oli maal kino,post,teatriskäik ligidal,sovhoosist buss alati saada kui kuhugi vaja sõita oli.Ka pikamaabussid sõitsid tihedalt,alati rahvast puupüsti täis,oli söökla,siis oli näiteks Harglas isegi maahaigla ja apteek.Nüüd on maal puhas vuuk! Majapidamised kaotatud.Loe kriibu hoolega mis meil kõik oli.Selle aja tagasitahtmine ei ole poliitiline,vaid eluline.Loomulikult ei ütle me et okupatsioon tagasi tuleks,vaid meile pidi säilitama meie elu. Ka selles Kriibu oled sa ikka maru loll,kui ütled et kes neid asju jõuab maal üleval pidada.Toon näite,posti kinnipanek üle eesti on tohutu kasu ahnus omanikel.Kõik see langus ongi seotud kasuahnusega - mida rohkem koondada,seda rohkem jääb raha endale.Kui vene ajal tõmmati niite Moskvast,siis nüüd tõmmatakse Brüsselist - vahe on ainult elamistingimustes.Poliitikaga pole siin mingit tegemist.

Minu arust ei nuteta taga mitte nõukaaega vaid noorust mis meist paljudel nendesse nõukaaegadesse on jäänud.

Toepoolest, Laine ei nuta taga mitte nõukaaega vaid oma nooruses olnud elukorraldust. Ainus häda on sellest, et toonase kadumises ei ole süüdi mitte riigikorra vahetus vaid tehniline progress.

Laine halab siin postkontorite pärast. Viimaseid ei suleta seepärast, et keegi tahaks raha oma tasku pista vaid neile tuleb ammu juba peale maksta. Ei ole võimalik pidada postkontorit, mille kulud on ca 4000 eurot ja selle müügitulu umbes 200 eurot. Ehk Laine seletaks, kes peaks selle vahe kinni maksma.
Postiteenuste vajadus jääb päevast-päeva järjest marginaalsemaks. Seda kõike on teinud tehnika areng. Paari kirja pärast pole postkontorit pidada, kui 99 protsenti kirjavahetusest käib elektronposti kaudu. Sammuti on siin kohal oma osa kättesaadaval ja odaval mobiilsidel. Kui veel 15 aastat tagasi saadeti telegramme, siis tänaseks on see teenus nõudluse puudumise tõttu ammu suletud. Postkontorid on juba ammu minetanud oma otstarbe ja kellegi nooruse nostalgia pärast pole mõtet ka neile peale maksta.

Siis veel kinodest. Need ei tasu end ka keskmise suurusega linnades ära. Inimeste harjumused on muutunud. Filme vaadatakse tänasel päeval enamalt-jaolt mugavalt kodus. Pole mõtet pidada kallist kino, kui saal tühi. Keegi peab ju jälle peale maksma. Pole ka enam mujal maailmas külakinosid. Kino kannatab Eestis pidada Tallinnas ja võib-olla veel 3-4 suuremas linnas. See on ka kõik. Põhjus jällegi inimeste harjumuste muutumises.

http://uus.minut.ee/rootsi-riik-on-kaotanud-kontrolli-55-piirkonna-ule/

Rootsi riik on kaotanud kontrolli 55 piirkonna üle, enamus neist Stockholmis, või selle lähistel.
Kuritegelikud jõugud on üles ehitanud oma paralleelse ühiskonna, mis tegeleb väljapressimistega ja isegi oma kohtuprotsessidega isikute vastu, kes nende enda “seadusi” rikuvad.

Lisaks sellele on Rootsi vaikselt järele jõudnud Lõuna-Aafrikale aastas toimunud vägistamiste osas. Kuritegevuse ja vägivalla plahvatuslik tõus on otseselt põhjustatud ülisuurest, Rootsi praeguse valitsuse poolt sanktsioneeritud, immigratsioonist kolmanda maailma riikidest. Järgmiseks aastaks (2015) on ette nähtud ca 90000 sisserändajat.