Äripäev andis laupäeval teada, et Euroopa kohtu otsuse põhjal käib tööle sõitmine tööaja alla.
Kodust tööle ja töölt koju sõitmiseks kuluv aeg peaks seaduse kohaselt olema osa tööajast, selgub hiljutisest Euroopa kohtu otsusest.

Kontoripersonali kohta see ei kehti.
Euroopa kohus otsustas, et kindla kontoripinnata töötajatel tuleks tööaja sisse arvestada ka see aeg, mis neil kulub esimese kliendi juurde sõitmiseks ja viimase kliendi juurest lahkumiseks.

See tähendab, et ettevõtted, kelle palgal on näiteks elektrikud, gaasipaigaldajad, hooldajad või müügiesindajad, võivad [ei tohi!] eksida Euroopa Liidu tööaja regulatsioonide vastu, kui nad otsustavad loobuda piirkondlikest kontoritest.
Selline otsus tuli kohtuasjas, mis puudutas Hispaania turvaettevõtet Tyco. Kuigi selle ettevõtte töötajate käsutuses on firma sõidukid, millega liigutakse ühest töökohast teise, on läbitavad vahemaad väga erinevad ja mõnikord võtab õigesse kohta jõudmine aega kuni kolm tundi.
Kohtuotsuses viidati, et töötaja ei ole süüdi, kui ta peab kodust otse kliendi juurde sõitma. "Asjaolu, et töötajad alustavad ja lõpetavad oma teekonna kodus, tuleneb otseselt tööandja otsusest kaotada piirkondlikud kontorid, mitte töötaja enda soovist," seisab otsuses.
Euroopa kohus leidis, et kui töötajad peavad kannatama oma tööandja valikute pärast, läheb see vastuollu direktiivi eesmärgiga kaitsta töötajate ohutust ja tervist, mille hulka kuulub ka vajadus garanteerida töötajatele minimaalne puhkeaeg.

Suurbritannia ettevõttejuhtide instituudi esindaja sõnul selline otsus üllatab ja paneb muretsema paljusid ettevõtteid, eriti avalikus sektoris, kus jälgitakse seadusi väga täpselt. Tema hinnangul piinab Euroopa kohus ettevõtteid kogu Euroopas.

Kohutotsuse tagajärjed võivad olla märkimisväärsed. Otsus jõustub kohe ja tööandjatel pole muud valikut, kui kuuletuda. Lisaks palgakuludele tekivad küsimused ka selle kohta, kuidas see mõjutab töötaja õigust igapäevastele puhkepausidele ja maksimaalselt 48tunnise töönädala pikkust, samuti teisi tööandja kohustusi, nagu reisikulude katmine.

http://www.ohtuleht.ee/694074/miks-on-eestis-tuhatkond-koduta-jaanud-inimest

Kas meie riigis on võimalik, et kodu kaotanud inimene jääbki tänavale? Vastus: jah. Kas põhjuseks võib olla, et Eesti ei ole siiani liitunud Euroopa sotsiaalharta sättega, mille järgi peab riik võtma kohustuse muuta eluase kättesaadavaks ka peavarjuta jäänud inimesele.
Tallinna sotsiaaltöökeskuse uuringu järgi elas kolm aastat tagasi pealinna tänavatel ja varjualustes 146 kodutut. Öömajateenuse kasutajatega kokku oli neid 246. Kui liita veel ka ajutise ja teadmata elukohaga ehk praegu sotsiaalelamispinna järjekorras olevate inimeste arv, paisuks number uuringu andmetel koguni 926ni.
Statistikaameti nelja aasta taguse rahva ja eluruumide loenduse andmetel elas Eestis 864 inimest, kellel puudus koht, kus püsivalt elada.