Kesknädalat lollid eestlased ei loe, TTVd ei vaata ja nii unustataksegi vabadusvõitlejad ära.

Jah, nad olid vabadusvõitlejad ja pandi pokri, kui vabadusvõitlejad ja ometi täna nad enam ei suhtle.. Miks? Kas "koer" polegi mitte maetud Mardi sellesse lühikesse repliiki? Mis on juhtunud Enn Tarto ja Mart Nikluse vahel? Mart on jäänud vabadusvõitlejaks ja Tartole meeldib ennast tituleerida Külmasõja vabadusvõitlejaks...

Kirju loeme isegi meie, lollid eestlased, saab nabatäie naerda.

Valitsev tendentslik olukord põhjalikult järele mõtlema. Mart kas alles nüüd? Mina mõtlen juba Mart Laari esimesest valitsusest alates põhjalikult ja kuidagi ei suuda aru saada, mis riik see ometi meil on? Karjeristid (PParek, Seppik, Pihl, Simm,, Lepikson, ja oi kui palju veel) kes iga hinna eest ebapädevatena trügisid kõrgetesse riigiametitesse omakasulistel ajenditel, kiiresti ja kergesti rikkaks saamiseks. Kuritegusid toimepannud isikuid edutati aina kõrgematele riigiameti postidele. Keegi ei tunne tänini huvi, kes nad tegelikult on ja kellega koostööd tegid, teevad. Peaminister demonstreeris avalikult, et seaduste ees ei ole kõik võrdsed. Jõi lõunaeestis kodupuskarit, tulistas oma poliitilise oponendi pildi pihta relvast! Tõestamaks oma poisikeselikku meelsust ja ebakindlust hoiakutes. Samas kaks nädalat hiljem Harjumaal kedagi karistati rahatrahviga kodupuskari aparaatide omamise eest. Kas jätkan Ansipi õigusriigi tunnuste väljatoomisega? Liiga pikale viiks see teksti ja need ikka maffiale iseloomulikud tunnused. Teate neid kõiki imehästi ka ise hr. Niklus. Näed ju ise, et rahvas on talveunes. Kui muudatusi püüdis teha Tiit Madisson õigel ajal, siis meie "parimad riigimehed" pistsid Tiidu teistele hoiatuseks vangi. See teenis soovitud eesmärki ja tänaseni need riiklikul tasemes kõrgetest riigiametnikest sulid, teevad, mida iganes tahacad- täielik vaikus, nagu orjanduslikus ühiskonnas olema peabki. Vait olla ja isandat teenida.

avaldan 7 aasstat vana kirjutise mida tollal kessklehed k'eeldusid avaldamast . ka siis oli päävagorral vabadusvõjttlus ning vabadusvõjttlejate käsitlus .

keda pidada vabadusvõjttlejaks ?

alustan mõjstetest . VABADUSEall mõjstan riikklikku iseotsustamisvõjmet . ent mitte võjttlust kahe võj rohhkemavasstu nejst öhe poolel .
VÕJTTLEJAgõrval tulevad kõne'alla ka sellised samaliigilised mõjssted nagu VASTANE, V'AENLANE, VÕJSSTLEJA . Viimase ejdan vällja kuj sporttliku mõjsste . V'AENLANE ja VASTANE on samaliigilised 2 eri astet, v'aenlane võjttleb, vastane on vasstu sisimas, kujd otse ej võjttle . nii on v'aenlane lahutamatu võjttlusega ja vastasejuures saappki rääkki vajd vastasusest .

nüüd ejdan pilgu ajalukku .
20.' sajandi allgus. Eesti on Rass`iia tsaaririigi võjmuall . varem pole Eesti riigina isesejjsev olld . võjmalik et paljudele se tsaaririigile 'allumine ej m'eeldind, need olid Rass`iia vastased . ise seda t'eadmatta sest nad ej saand teha tagasivaadet aasstast 2006 . nagu mina ejj osska tahavaadata aasstast 2100 . s'eega kuj kellegi 'eesmärgiks oli tollal isesejjsev Eesti sis saj ta 'olla kass Rass`iia vastane mõtetes võj v'aenlane/võjttleja tegudes . tegu ej pea illmtinngimatta tähändama verevalamist . nüüd t'eame et Eesti vabariik siisski välljaguulutatti ning mitte Tojttslandi ega Rass`iiaboolel emmakumma vasstu võjdeldes . võjdeldi mõlemavasstu . n'iisis, ükks/esimene osa vabadusvõjttlejajd on mejl olemas .
Tojttslantt kadus ent kallaledunngis Eestile Rass`iia . kasutatti küll isesejjsvusevastasejd rahhvusk'aaslasi ning püütti sellele annda vähämalt kodusõja vorrm aga läbikukkunult . kess oli sis kumppki pool ? isesejjsvuse kajttsjad olid vabadusvõjttlejad, isesejjsvuse ävitajad kallaledunngiad ja osalt ka õjjvajad, rohkemat nad ej jõud oma Kremmli lejvaisade ääkks teha . läbigukkus ka tojttside m'aavä ehk landesveri katse Eestit t'aasanastada . kuna sääl peettakse osalisteks vaid tojttse sis eesstlaste osast landesveri poolel vajkkitakkse .
1924. tojjmus mäss seesstpooltt, ka välissusimisele vaattamatta . kass m'ässajate 'eesmärgiks oli isesejjsvuse kukutamine, ej saa väjtta . riigibööre kinndlasti, st võjmukorra muuttmine . et edasi oleks edugorral järrgnänd sav''ettski saj''uusiasstumine ning nii ka isesejjsvuse taasskadu, võjme oletada . igadahes punased selles mässus vabaduse'eesst ej võjdeld . ka kajttsjajd ej saa vabadusvõjttlejajksnimetada, pigem oli tegu riigi sisemässuga millel p'uudus isesejjsvuse vastase võjttluse oluline tunnus .

1934.a' riigibööre võj nn pal''eebööre oli riigisisene ega tule isesejjsvuse sejsugohalt arrv'esse .
1939. MRP' sõllmimist me nüd t'eame, siis ej teattud . et ajaga mitte pahuks'issem'inna, lähtun viimasest . oli aland 2. illmasõda, tollal lihhtsalt sõda . kuu iljem esitas SSSR Eestile viimase ojjatise et "kuj sa rott ej ..., sis ma..." . Eesti ajnuvõjjmur Kostja alistus ning lasi SSSR' vääd riikki s'isse .
siin tuleb annda väjkä selgitis, seda kül minu silmeläbi . ehhki tollasel Eestil oli oma siseassjade korraldamisel suuremõjjgus kuj pr'aegu uuele kremmlile'alludes, ejj olld valitsus enam täjjäõjjguslik otsustama terrve riigiüle . osa Eesti vabariigist oli õjvatud SSSR'boolt, osa vel isesejjsev . vabadusvõjttlejajd (kess oleks võjdeld õjvatud alade vabastamiseks) tollest ajast pole t'eada .

1940. SSSR sekkub Eesti sise'ellu ka veel õjjvamatta m'aa'alal, n'õudes ka riigivõjmu üleanndmist oma käsilastele . nood polld samuti vabadusvõjttlejad sest nn valimine tojjmus ametlikult vel Eesti vabariigi õjjvamatta m'aa'alal ning midagi vabastada lihhtsalt polld . kohe järrgnäs ka isesejjsva riigi seni vaba ala kaottus ning pärast liiduvabariigistamist mõlemad õjvatud alad öhendatti . mujdugi oli siis palju mittenõusstujajd kujd otseselt vabadussõda polld . lassti end kuulekalt Rass`iiassegüüditada ning ka mahadappa . küll saab vabadusvõjttlejateks lugeda nejjd eesstlasi kess võjttlesid isesejjsvuse kajttseks S'uomiboolel SSSR' vasstu .
1941. osa vastalistest läks mettsa, osa nejsst alustas ka õjjvajatevastast võjttlust . seda võjs kül vaadata kujj enesealalojjdu kujd suunatud oli se ikkagi õjjvajatevasstu ehk Eesti t'aasisesejjsvumise pooltt . n'iisis, need kess lihhtsalt metsas redutasid, minngid võjttlejad mujdugi polld; võjttlejajd aga vabadusvõjttlejateks võjb lugeda .
Eestisse tunngisid Tojttslandi vääd . ej mäläta et tojtsid oleks tulld Eestit vabastama ning vabariikkidaasstama . tegemistoli tejse õjjvajaga . olugorrd oli nüd selline et võjdeldi mõlema õjjvajavasstu . kujd enam mitte isesejjsvumist silmaspidades vajd ühht kahest õjjvajat t'eenides . seda siis kujj Eesti alal v'iibisid vel mõlema õjjvaja vääd . järrgnäs sav''ettskite väljal'öömine, ükks õjjvaja lannges ära, jäjj tejne . nüüd oli vabadusvõjttleja see kess võjttles Tojttslandivasstu et taasstada Eesti isesejjsvus . palju nejd mitteage.ntte aga tollal oli ?

1944. taas jõuavad sav''ettski vääd Eestisse ning taas onn Eestis 2 õjjvajat. vabadusvõjttlejad taas k'aovad sest minngit isesejjsvat riikki pole k'eegi luband . tojtsid lüjjakse Eestist vällja, jääb 1 õjjvaja - SSSR .
jättkub vasstuakk metsast . taas kirju se.lttskonnabooltt . ükksosa ej võjdeld ülttse, ojtti oma nahhka . tejneosa p'üüdis ka rahhva r'öövimisega enndal innge s'eesojjda . kolmasosa tegutses rellvadega ning sihiginndlalt . aeg oli segane ning ega teavetki polld . paljugi oleks võjjnd riikkide suhhtejdmuutta . ehhk on se kolmasosa see keda võjb samuti lugeda vabadusvõjttlejajks .
järrgnäs ülldiselt rahulik kuuletumiseaeg kus sajad tuhanded õjsskasid par''aadidel kompartejjuhhtidele urr''aa ja elagu ning püüttsid oma t'öövõjttudega kommun''issmi ülesehitada . kujd oli ka nejjd kes püüttsid seda kuuletumisvajjmu rikku ning ejjetasid mõttejd riikkliku isesejjsvuse te vakto jättkamisest . ja nad ej mõeld seda vajd enndamisi peldik'ussevarrjudes vajd akkasid ka rahvastvalgustama ning sav''ettski vajjmuõõnestama .
pole oluline kass võj kujjbalju se sav''ettski siselagunemisele k'aasa'ajttas, igatahes nende tegiate sejsugohalt oli se ikkagi vasstudegevus . seda saab tinngimisi nimetada ka vabadusvõjttluseks sest võjjmurid akkasid nejd pitsitama nagu v'aenlasi. p'äälägi oli 'eesmärgiks riikklik isesejjsvus .

1987-1991 Eestis käärib . erinevad rühmitised (kes põhimõttest, kess omale igaksjuhuks kohhta k'innib'annes) nõuavad isesejjsvumist . vormiliselt on nad kõjkk vabadusvõjttlejad .
1991. jättkub te vaktoo Eesti vabariigi (te juure pole se sejsund ju ülttse kattkend) .
järrgnävatel aasstatel lahhkuvad õjjvaja vääd ENSV' m'aa'alalt, ülejäänd Eesti vabariiki vallutaja vääd jäävad . kuna onn aland juba siseriikklikud pol`iitilised sahkerdamismängud sis eneseupitamise 'eesmärgil (et vääd oleks lahhkund kogu Eesti m'aa'alalt ning just tänu nejjle !) otsustavad Lennart Mere toettajad õjvatud alast l'oobuda . 4,9% riigi mahasahkerdamine jääb siisski vormistamatta ehhki ajuloputusmasin rajjub päävast p'ääva seda kuj suurtt võjttu . mujdugi oli ka selle riigiosa loovutamise vastasejd ning mitte vähä . ka nejjd kess nõuttsid Narvadaguse ja Pettserima vabastamist anastajatest, võjb nimetada vabadusvõjttlejateks . ikkagi põhis'ääduse järrgi tolleajani Eesti vabariigi lahutamatu osa aasstast 1920 .

1990'ndate tejne pool . Eestis korrdub 1924.a. üha enam võtab 'oogu soov kehhtiv isesejjsvus kukutada ning muutta Eesti Euroliittriigi öheks liiduvabariigiks, tunnistades ENSV' m'aa'alal ülimaks ka uue kremmli käsud ja keelud . ka sellele isesejjsvuse mahasahkerdamisele on vastasejd kujd kuna kehhtib vel isesejjsvus 95,1%'l Eesti vabariigi alal sis vabadusvõjttlejajd se j'uurde ejj anna .
14.09.2003. rahhvale söödetakkse ette rahhvaääletuse s'äädusele mittevasstav sõnastus riikklikust isesejjsvumisest l'oobumisegohhta, 2/3 laseb end lolliksteha ning äälätab isesejjsvuse lõpetamisebooltt . otsus jõusstub 3 kuud iljem, ametlikult vormistatakse 95,1% Eesti vabariigi ala isesejjsvuse lõpp 01.05.2004.'st .
tänaseks on kujuned selline sejjs, kus 4,9% Eesti vabariigist 1920 onn õjvatud Rass`iiabooltt, 95,1% onn anttud Eur''ooppa liidu kujj ülima õjjguspädävuse'alla . kummalgi juhul p'uudub Eesti nukuvalitsusel õjjgus juhhti riigi sise'elu korraldamist . Rass`iia'anastatud alal p'uudub se õjjgus täjjäl määral (onn te juure, p'uudub te vakto), Eur''ooppa liiduleg'uuluval alal on Pr'üsseli kremmli loal säjlitatud vajd kohaliku omavalitsuse õjjguspädävus .
n'iisis, oleme taas ilma isesejjsva riigita . kui nüüd k'eegi nõuab isesejjsvust Rass`iiabooltt anastatud alale ja Eur''ooppa liiduleloovutatud alale, on tegemist vabadusvõjttlejaga .
ent tekib ka selline küsimus, kas saame vabadusvõjttlejateks pidada nejjd kes seda korrd olid, nüüd aga pole ? isegi tunttud nimesid võjkks päässt kümmnejdlugeda . näjttäks Enn Tartto s'oovis Eestile isesejjsvust juba 'eelmisesajandi 50'ndatel, 90'ndatel aga oli esimesteseas et sellest l'oobuda . täppsämalt küll vahetada nännivasstu . Martt Nikklus aga sellise oma lapse lämmatamiseni pole lanngend . minu sejsugohht on sellistesuhhtes öhene: iga Eesti isesejjsvuse vastane võj v'aenlane on REETTUR ! ning seda sõlttumatta tema 'eelmistest tegudest ja teenetest . reetturitega koosstööd ma tegema aga ej nõusstu . selliste põhimõttelagedate vennikeste kohht on Nikol''ae Tsjaussèskuasemel sejna ääräs .

Oja Ennule miks raiskad aega oma pikkadeks kommentaarideks mida keegi ei loe -või väga vähesed, seda Sinu nõmeda ja vigase kirjutusviisi pärast . Oled tõesti ORIGINAALNE TOLA--- kas arvad ,et veel keegi nii loll on ,et Sinu solgitud eestikeelt samuti kirjutama hakkab ??

Kahju on väärt mõtetest, mis iseäratseva kirjaviisi tõttu lugejaid ei leia.

Suhteliselt vanaks elanuna, sõjaaegne laps, olen elus nii mõndagi kogenud. Tean ja tunnen isiklikult mitut "vabadusvõitlejat" kes tänapäeval end meelsasti nii tituleerida laseb aga kelle "pühendunud võitluse" eesmärk oli "inimnäolise kommunismi (sotsialismi) ehitamine, mitte Eesti Wabariigi taasloomine. See kiht "vabadusvõitlejaid" nõudis N Liidu ja Eesti NSV konstitutsiooni "kõrvalekaldumatut täitmist" - sõna ja usuvabadust ja neid teisi ilusaid asju mis kontstitutsiooniga nagu rahvale antud aga toimiv režiim neist otse läbi murdis, isegi mitte kaarega mööda ei suvatsenud minna. "Südamega kommunistid, inimväärse sotsialismi ehitajad"? - See ei olegi see kõige hullem kontingent endisi "parteituid kommuniste" partei varjatud siseopositsiooni ja muidu maailmaparandajaid, paljud neist tegutsevad "omal alal" edukalt või vähemedukalt ikka edasi, nad jätkavad maailmaparandamist. Ma ei teagi kuhu härra Niklus liigitada sest ei ole isiklik tuttav ja vist isegi ei ole meest näinud aga tema "väljastatud" vaated ja seisukohad on üsna vastuvõetavad, teised talutavad. Hoopis hullemad on "poliitilised" karjeristid kes iga võimu ajal jooksevad ringi püssiga seljas, kes riigis valitsevat korda on alati varmad ära kasutama omadel eesmärkidel olles sõbrad "kellega vaja"
Ajuti tundub, et Eesti Vabariigis on võimul "võrõ v zakone" oma struktuuri, "eetikakoodeksi" ja kinnises ringis toimivate seadustega.

Sa sitapea näitad ju oma harituse taset. Miks sa solvad vana ja ausat eestlast? Sina võid ju Eesti kodanik olla kui sa kodakonsuse teenete eest said riigisulide palvel niimoodi inimesi solvates ja laimates. Kahjuks selliseid sinusuguseid jätkub küllaga, kes ise kujutavad endid tarkade ja tublidena. Tegelikkuses aga säutsudes reedavad oma tegeliku olemuse. Nad ei räägi teemast vaid otsivad ohvreid, kellele käru keerata ja oma ülevoolavat sappi pritsida.

Oja Enn, kui sa oma kirjatükki sellisel viisil pakkusid ajalehtedele, siis selle mitteavaldamise taga ei ole küll midagi poliitilist.
Tegelikult vähemalt 75% Ennu mõtetetest vääriks kindlasti lugemist aga mina suudan ehk max 10 rida läbi lugeda, siis kannatus katkeb. Igatahes seekord ei üritagi. kuigi teema on arutamist vääriv.
Mina suhtlesin teisitimõtlejatega noore poisikesena (enne vene kroonu) 1974-1979 a. aga minu jaoks oli see lihtsalt põnev piirikompamine ja ehk mõningase info saamise koht. Mina pidasin neid "utopistideks" ja NSVL lagunemisse ei uskunud. Usk muutuste võimalikusesse tekkis kümme aastat hiljem.
Sellega olen küll nõus, et peale taasiseseisvumist pole neist meestest-naistest kes julgesid sügaval nõukogude ajal "vastu voolu ujuda" pea midagi kirjutatud.

Huvitav kes neist pidi kirjutama kui nad istuvad kodus kõrgetel eripensionitel, mille karjeristidena välja teenisid. Ainsana kirjutab nüüd Niklus, sest tema nende sulide seltskonda riigikogusse ei kõlvanud. Tiit Madisson pandi vangi ja oleks ükski hääl tema kaitseks olnud. Suured vabadusvõitlejad ja dissidendid on nüüd mugavasti sisse elanud ja neid ei huvita muu miski kui iseenda heaolu.

Mart Niklusel oli koju tulles muid probleeme ja arvatavasti ta ei kandideerinutki riigikogusse. Vahepeal palju aega möödunud ja teemaga kursis ainult ajakirjanduse kaudu, seepärast spekuleerima ei hakka. Sellega küll nõus, et ennekõike pidanuks nad ise oma pikaajalisi maailmavaadet ja tegemisi meenutama, sest sovjetiajal oli asjaga kursis olijaid vähe, seega ka mõju väike. Kuigi Mardus väidab vastupidist aga enda nägemuse ja praegu kõlava retoorika järgi saavutati iseseisvus siiski ekskommarite tuulelipuna käitumise tagajärjel. Muidugi erand kinnitab reeglit, vaesel Ansipil läks päris pikalt, tema uut tuulesuunda ei tunnetanud. Seda küll, et tänu rahvuslastele ja teisitimõtlejatele liikusime täieliku iseseisvumise suunas (paljukest seda oli) mitte SRÜ liikmesriigiks.

Martt osales vajd 1992.a' valimisel ja sajj Eesti kodaniku k'oossejsus ka m'äälä .
1995.a'l enam ej s'oovind .

aga annan ülevaatte ka 1995.a' petuvalimiselt .
Toomebu Eesti kodanik (PEEK) kogus õjjendatud äältäga 3,62% äältäst ning oleks pidand põhis'äädustjärrgides s'aama 4 kohhta .
ned oleks olld (sullgudes toon ääläd, eraldi õjjendatud ehk võrsustatud ääläd):
38. JToomebu (3635) 3554
42. JEsstam (3134) 3075
64. AK'ommer (2071) 1845
92. AErrm (1126) 1231

Tiidule PEEK ejj isstund ja osales rahhvuslastega (ERKL) . jäj küll esi 101'st k'augele ent kuna ERKL kogus 0,65% sis oleks pidand s'aama 1' koha . Tiitt oli kogund (491) 437 äältt ning parimana oleks pidand Vrargam'ääläs'aama .
aga kuna võjmuärastamise j'õujooned olid selleksajaks juba vällja kujunend ning põhis'äädusele kussti igas kaares sis jäätti kõjkk eesspolmajnitud vällja .

Vrargam'ääläs'aama - Varrgam'ääläs'aama

Oled end ümbritsevaga halvasti kursis. Kui nii halvasti Eestis toimunut tead, võib oletada, et elad väljaspool Eestit. Mart Niklus kandideeris riigikogusse, kuid tema nimekirjas jäeti vajalike häälteta, nagu see valimine pärast rahva hääletamisi käib neil seal valmisvorbitud nimekirjadega. Kui Niklus vabanes, oli rahvas lausa eufoorias. Esimesel rahvarinde kongressil 1.- 2. oktoobril 1988.a. oli Linnahallis kõlakoja kõrval koridoris tohutu trügimine, rahvamass lunis Nikluselt autogramme. Nüüd on inimesed väsinud ja tüdinenud ja kõik on ükskõik Kui vaid leivatükikese kätte saaks, et hing sees seisaks. Ülestrügijad, pätid ja karjeristid tehku mis tahavad, kui mind isiklikult ei puudutata, olen vait.

Tavaliselt käratsevad endised kommunistid, kes peavad end suurteks Eesti patriootideks.Kas selle taga ei peitu oma tegeliku tegevuse varjamine?

Nad ei varja midagi ega karda kedagi. Näete ju kuidas Mart Laari esimene valitsus klopsis kokku omameeste kuritegeliku pundi, kes tegi mis tahtis ja keegi ei vastutanud. Keegi kirjutas samakoni joomisest, kus Laar seda lõunaeestis kiitis. Kuidas poisikese kombel Savisaare pildi pihta tulistas. Selliste tegude eest riigis oleks peaminister kindlasti tagasi astuma pidanud, aga meil pole ju riiki olnud. Kuidas saab niimoodi ministri kohale määrata kriminaalkurjategijaid, linnapeaks ja maavanemaks? Aga sellepärast saabki, et kombati alul ja nähti, et rahvas ei reageeri ja nüüd seda enam on rahvas harjunud, ükskõikne heitunud ja väsinud, tüdinenud kõigest mis tänaseni oma riiklikus kuritegevuses aina progresseerub.