Tuletame meelde, et Eestis juba kehtib astmeline tulumaks.

Ja milles see väljendub?

eelmisele eelmisele: On ju astmeline tulumaks - mida rohkem teenid seda rohkem tulumaksu maksad.
Nali naljaks, kuid astmeline tulumaks on jälle midagi sellist, mida nimetatakse ebaõiglusega ebaõigluse vastu võitlemiseks. Mis selle kaltsakproletariaadi mentaliteedi ja teiste rahakotis sopramise täpne mõte on? Lõpptulemus on ju teada - vaene jääb ikka sama vaeseks ning jõukamate arvelt saab natukene riigieelarvet turgutada, kuigi see on küsitav. Seetõttu mulle jääbki asjast pigem mulje, kui hädapätaka väiklasest kättemaksust asjalikule inimesele.
Kindlasti küll toob maksusüsteemi keerukaks ajamine kaasa tulude varjamise või Eestist välja kantimise, bürokraatidearmee suurenemise, keskmisele maksumaksjale deklareerimise mõtetult keerukaks ajamise jne jne. Kas riigieelarvele võidetud paar miljonit krooni kaalub ikka seda väidetavat "sotsiaalset õiglust" üles????

Tuletame ka meelde, et eelmisel nädalal ilmus Keskhädalas lugu "Ametiühingud- kas valitsuse käepikendus?" vms;)

Täpsustame. Eestis kehtib praegu kaheastmeline tulumaks.

to O´Naba Kui Sa aru ei saa astmelisest tulumaksust, siis võiks hoopis vait olla, seda ütleb eluaegne pearaamatupidaja.

Kas tõepoolest peaks üksikute välismaiste suurfirmade tõttu hakkama ettevõtte tulumaksuga kõri kinni pigistama kohalikel väikestel firmadel? Sellega ei saavuta muud kui töötuse kasvu. Eriti praeguses turusituatsioonis.
Keegi kuskil ütles täiesti õigesti: kui Keskerakond moodustab valitsuse, siis on tema koalitsioonipartneriks IMF.

Tulumaksu kehtestas esimesene (ja ajutiselt) Inglismaa selleks, et rahastada sõda Napoleoni Prantsusmaa vastu. Teised tulid hiljem riburada pidi järgi, enamuses riikides kehtestati tulumaks XX sajandi alguses. Astmeliseks muutus tulumaks alles hiljem.

Euroopas kaotas astmelise tulumaksu esimesena Jersey, Eesti oli Euroopas esimene riik. Täpselt samamoodi kui Inglismaa oli esimene tulumaksu kehtestaja. Ja kui teist on vaevunud uurima maailma asju pisut rohkem kui Britney Spearsi pereelu, siis peaks ta teadma, et astmelisest tulumaksust loobumine on praegu täielik trend. Eesti järel loobusid astmelisest tulumaksust Läti ja Leedu. (Muuseas, Leedu tulumaksumäär on palju kõrgem kui Eesti oma, 33 protsenti ja seda tahetakse nüüd alandada.) Mõnda aega oli vaikus, siis loobus astmelisest tulumaksust Venemaa. Edasi tegid seda sama (riigid ei ole järjekorras) Ukraina, Sloveenia, Gruusia, Serbia ja Montenegro, Slovakkia, Rumeenia. Võibolla unustasin mõne ära. Viimane riik, kus proportsionaaline tulumaks kasutusele võeti on Iraak. Poolas ja T?ehhis on opositsioon lubanud võimule tulles samamoodi kaotada astmelise tulumaksu. Muuseas olgu veel öeldud, et Eesti tulumaksumäär on Leedu järel üks kõrgematest.

Kõigil neil riikidel on ühine nimetaja: nad on üleminekuriigid. Aga astmelisest tulumaksust loobumist arutatakse lihtsast akadeemilisest huvist tõsisemalt ka Lääne-Euroopa heaoluühiskondades. Saksamaal ja Hispaanias näiteks soovitasid seda mõlema juhul vasakpoolsed peaministri majandusnõunikud. 

Olen täiesti veendunud, et kui asjad samamoodi edasi lähevad (ja miks nad ei peaks) on umbes viie aasta pärast suurem osa Ida-Euroopast, kus sedavõrd kaalukaid reforme on tunduvalt lihtsam läbi viia ning vähemalt üks vana Euroopa riik on selle kas ära teinud või kohe-kohe tegemas.

Peamine argument astmelisest tulumaksust loobumiseks on väga lihtne: raha. Täpsemalt rohkem raha. Kõikides riikides, kes loobusid astmelsiest tulumaksust, kasvasid maksutulud pärast seda sammu hüppeliselt. 

Võrdluseks võiks tuua Eesti. Kui keegi mäletab, siis enne eelmisi riigikogu valimisi jagas Keskerakond rohelisi maksukettakesi, millega sai välja arvutada, palju kõik astmelise tulumaksu kehtestamisel võidavad. Üks rahandusministeeriumi ametnik võttis aga kätte ja arvutas natuke. Selgus, et Keskerakonna maksureformi tulemusena oleksid riigi mkasutulub vähenenud umbes (täpset numbreid ma paraku ei mäleta, aga suurusjärk peaks klappima) 500-600 miljoni krooni võrra. Kui asi ajakirjandusse jõudis, sai toonane keskerakondlasest rahandusminister pisut pahaseks ja laskis korralikud arvutused teha. Selgus, et ametnik oligi pisut pealiskaudne ja tegelikult oleksid tulud vähenenud umbes 750 miljoni võrra. Lohutuseks ütles Liina Tõnisson, et Keskerakonna maksureform on parem, kui kavandatav tulumaksumäära alandamine kuue protsendi võrra, sest riik kaotab vähem:) 

Loomulikult oli Keskerakonna maksukettake propaganda, kuid mõelge sellele, kui palju oleks tulnud määradega mängida, et kasvõi nulli saada. Ja mänguruum paraku oli ja on väike, sest suuri tulusid saavaid iniemsi on Eestis paraku vähe. 

Inglismaal muuseas on mõned majandusteadlased välja pakkunud, et üldise 20-protsendilise maksumäära kehtestamisel jääksid riigi maksutulud vähemalt samale tasemele praegusega, kuid tõenäoliselt siiski suureneksid, sest paljud maksupõgenikud naaseksid kodumaale.

Vaja on Euroopa Liidu ühtset maksupoliitikat.

Nimetule eelmisele.
Milleks üldse siis Eesti riik?

eelmisele 2010-11-11 00:22:52
Vaja on Euroopa Liidu ühtset maksupoliitikat.
----
Paistab, et moodi on läinud madalama iq uga inimkeste hulgas venelaste tilliehe.

Lp. O'Naba!

Meil, Eestis ei ole kahjuks astmelist tulumaksu.

Nüüd ütled arvatavasti:

On küll, meil on kaks astet:

0% ja 21%



Õige, õige, on jah, ainult, et null on mitte midagi.

Niiet rääkida astmelisest tulumaksust on asjatundmatu inimese jutt!

Et siis mitu klassi sa koolis käisid ka?
Eesti koolis? Või oled tiblapropagandaülikoolis koguni professur? Ja ka nende tilliehte nominent?

Lp. Arvaja.

Nimetada praegu kehtivat süsteemi proportsionaalseks on läbinisti vale nii sisuliselt, kui ka matemaatiliselt. Toon väikese näite:

3000 kroonise brutopalga juures on tulumaks 5,25% aga 4000 kroonise brutopalga juures juba 9,2 %.
5000 - 11,55%
6000 - 13,13%
7000 - 14,25%
jne...
12000 - 17,06%
25000 - 19,11%

Ilmselt ei saa lugupeetud oponent ka aru sellest, et makse ei maksta protsentides vaid ikka reaalse rahaga, antud juhul siis veel kroonides. Ja on tõsiasi see, et näiteks 6000 kroonise brutopalga saaja ei maksa mitte kaks korda rohkem tulumaksu, kui 3000 krooni saaja, nagu mõni lihtsameelne ehk arvata võib, vaid see vahe on, oh imet küll, hoopis viiekordne. 12000 krooni teenija aga maksab juba 13 korda rohkem, kui 3000 krooni teenija, kuigi palk on ainult 4 korda kõrgem.

Rääkida siin proportsionaalsusest ja astmete puudumisest on pehmelt öeldes asjatundmatu, et mitte öelda rumal.

Kus kohas sul need ülaltoodud protsendid on?

Minu teada on meil tulumaks 21% ja käibemaks 22%, ning muidugi ka tulumaksuvaba miinium.

-----------------------------------

Mõned on siin leheveergudel ähvardanud, et kui Eestis kehtestatakse astmeline tulumaks, lähevad nad Eestist ära Soome või Rootsi.

-----------------------------------

Mind paneb see küll imestama:

Nad põgenevad astmelise tulumaksu eest ära sinna, kus on astmeline tulumaks!!!

----------------------------------

Maailmas on 195 riiki, ainult kümnes riigis pole astmelist tulumaksu.

Võib öelda, et terves maailmas on astmeline tulumaks, sest see 6 riiki, kus astmelist tulumaksu pole, on nii kaduvväike selle 189 riigi kõrval, kus on astmeline tulumaks.

-----------------------------------

Kellelegi, kes küsis, mitu aastat ma olen koolis käinud, vastan ma: Kõigepealt tee sina oma haridustee avalikuks.

Seejärel teen mina.

Lp. Arvaja

Tuletage palun meelde algkooli matemaatika.

Praeguse maksusüsteemi juures tuleb 3000 kroonise brutopalga saajal maksta tulumaksu 157,25 krooni, mis moodustab brutopalgast 5,25%, aga mitte 21, nagu te naiivselt väidate. 6000 kroonise brutopalga juures on tulumaksu summa juba 787,50 krooni, mis moodustab 6000 kroonist 13,13%. jne.

Või arvate hoopis, et kui tulumaks on 21%, siis maksavad kõik, palgast sõltumata võrdse summa??? Oo, püha lihtsameelsust.

to O'Naba
Arvajaga ei ole mõtet vaielda. Oled siin kommentaariumis vist uus inime? Mõni aeg tagasi õpetas arvaja meid kõiki käibemaksu arvutama ja kõigil oli lõbus, täna teab ta kindlalt, et käibemaks on 22% jnejne;)

to O'Naba 2010-11-11 08:10:42
Kui on ühine põhiseadus (Lissaboni leping) ja raha (euro), siis oleks normaalne, et on ka ühine maksupoliitika. seeun on euroopa Ühendriikide loomisele.

Ametiühingud võivad ennast laiali saata, kui nad kesikute poolt pakutavat MAKSUDE TÕUSU pooldavad.