![]() Teadmistepõhine majandus vajab teadmistepõhist poliitikat
teema
2008-07-16 11:07:58
siinkohal vaidleksin Lumanile vastu. Eesti vajab uut mõtlemist ja uut lähenemist majandusele, seda kõigis valdkondades. Selline lähenemine, mis praegu on valdav, et iga hinnaga kõik endale, ei toimi ju edendava majandusena, milles lõpuks ka täna juba veenduda võime. Uus mõtlemine ka uued sihid majanduse arengus ei saa olla stabiilsus ja kindlustunne. Hea majandusmees ja ettevõtja peabki olema riskialtis ja uutele väljakutsetele suunatud. See kehtib ka tulumaksu osas- kui ikka "stabiilne" ja "läbipaistev" tulumaksupoliitika end ei õigusta riigi seisukohalt, siis tuleb see muuta. Ettevõtjad, arenege teie ka koos muutuva maailmaga! Ettevõtja ei saa luua oma "impeeriumi" stabiilsusele, tema peab looma oma "impeeriumi" pidevatele muutustele, ainult nii see areneb ja edeneb.
T-34
2008-07-16 12:28:39
Eelmisele: ma tervitan teid "SÕBER" ja soovin pikka iga.Ka Teis räägib kadedus ja proletaarne viha.Ehitage üles üks toimiv ettevõte ja siis laske see ülesehitatud organisatsioon laiali tassida sellepärast, et kellegile ei meeldi see, et omanik teenib tulu ja annab tööd ja maksuraha ühiskonnale.Lumanile pole mõtet vastu vaielda, sest see mudel millest tema räägib on turumajanduse jaoks optimaalne-annab stabiilse tulu omanikule ja stabiilsed maksud ühiskonnale.Alustama peab aga ümberjagajatest, keda täna on ilmselgelt palju.Võtame n. Pärnu LV, seal töötab maksumaksja palgal 60 bürokraati + abitöölised.See on ju jube monstrum, mille efektiivsus on kordades väiksem, kui ühel toimival eraettevõttel.Seda rida võiks jätkata aga praegu läheb see vist kurtidele kõrvadele ja ega auditooriumgi vist õige ole!!On ju nii?
teema
2008-07-16 15:04:43
tere, tere. Eelkommenteerijal on küll eriti isepärane tõlgendamise võime. Kus ma kadedust küll suutsin oma kommentaaris väljendada? Aga, eks, mis suus, see südames? Inimene väljendab ennast ikka oma isikliku arusaamise tasandilt. Nüüd siis majandusest- stabiilsus ja turvalisus on stagnatsioon ja stagnatsioon on majandusele surm, varem või hiljem. Kui mees on ettevõtte rajanud, siis peab ta arvestama sellega, et kuni ettevõtet, keeb kohvi vesi kogu aeg ... See ongi areng. Eelkommenteerija võiks mõtlemisainet saada Fordi tõusust, hiilgusest ja langusest. See on lausa aabitsatõde majandusest, võiks üritada sisusse süveneda.
Mart Ojasalu
2008-07-16 18:11:55
Nii autori kui sõjaeelse J.Puhki mõtted turumajanduse ja madalate maksude kõikvõimsusest on võltsmüüt. Palun : nii sõjajärgne Jaapan ja eriti Lõuna-Korea , rääkimata 1979.a järgsest Rahva-Hiinast tegid hiiglasliku hüppe tipptehnoloogiatesse läbimõeldud riijlike programmide ja suunava toetusega. Kasvõi 1100 noore hiinlase koolitamine Lääne aeronautika tippkeskustes riigi kulul mille tulemusena juba 2009.a alustatakse Airbuside uusmudelite valmistamist Hiinas !!!. Maksude täielik likvideerimine koos kaitseväe ja politsei erastamisega on individuaalse majandusdepotismi ja kartellinduse tipp.Mõne mehikese unistus, virvatuli.
vaagija
2008-07-17 00:32:45
Oma nappide teadmistega majandusest tahan ka vaielda Lumaniga - kas teil ei ole midagi kahe silma vahele jäänud? Näiteks kuidas tõusis sõna otseses mõttes pärast viimast sõda tuhast kapitalistlik Lääne-Saksamaa - riik võttis suuri laene ja investeeris need riigi kalleimasse varasse - INIMESESSE - soodsate laenudega rahvas ehitas endale eluasemed varemetele ja motiveeris tööd tegema oma riigi majanduse hüvanguks - riigi jõukuse kasvades suutis Saksa rahvas ka laenud tagasi maksta ja majandus puhkes õitsele. Sakslastel olnuks tookord rohkem põhjust kodumaa tolm maha pühkida ja meie kombel võõrsile (Soome) tööle pageda, aga nad ei teinud seda, sest riik talitas õigesti. Kui me täna oma kodus oma tööjõudu ei motiveeri kodus tööd tegema, siis homme me Aasia ja Aafrika tööjõuga Eestit üles ei ehita.
2008-07-17 00:51:08
Luman ütles vist veel ka seda ,et "Soome nokia" pole telefon Nokia , vaid Soome "nokia" on nende haridussüsteem. Ta viitas sellele, et ka Eestis peaks haridussüsteem tootma "teaduspõhist majandust", aga meil ei lähe noored teadusse alarahastuse tõttu. Luman ise on küll stipendiumi välja pannud Tallinna Tehnikaülikoolis ja soodustab sellega reaalteadlaste koolitamist. Olen aga päri ka sellega, et kui Eesti tööinimesse jätkuvalt ei investeerita (ja Reformierakonna juhtimisel ei hakkagi investeerima), siis läheme täiega põhja - eestlaste narkolastid üle maailma ja kullaröövid näitavad, et tahetakse ühekorraga rikkaks saada, keegi ei mõtle, et alustada tuleks 8000 krooni miinus maksud ja 25 aasta pärast vast alles saad midagi. Rahva tahe riiki panustada on kadunud, sest keegi ei usu enam. Miks toetada eesti ettevõtjat, kui niikuinii vaeseks jääd? Täna näitas Kanal2 Reporteris eesti pere Kanadas - 100 000 kan.dollarit aasta sissetulek, see teeb vähemalt miljoni, aga arvan ,et nad päris kõike ei tunnistanud ka ka, tegelt saavad veel rohkem. Missugune noormees meil enne pulmi jõuab pruudile 160 000 kroonise sõrmuse osta?
Luman on ses mõttes valel teel, et ta ei näe inimressurssi kui emotsionaalset riigi ülesehitajat, ta näeb vaid ettevõtlusele kasulikku töötegijat. Sellest on Eestile selgelt vähe - või meil on varsti siin üks teine riik.
osutaja
2008-07-17 07:28:05
to T-34;
//Võtame n. Pärnu LV, seal töötab maksumaksja palgal 60 bürokraati + abitöölised// Aga võtame näiteks Tartu Linnavalitsuse, seal töötab umbes 300 ametnikku. Kas Tartu on Pärnust VIIS KORDA suurem linn, et Tartus on maksumaksja ülalpidamisel nii jube monstrum ?!
teema
2008-07-17 11:27:28
jätkan sellelt kohalt, kus on kadedus ja proletaarne viha. Ei usu, et kadedus ja viha, pigem iroonia. Me olime ühel ajal selles ajas kui ettevõtteid ärastati, kel oli käsi sees, sai ettevõtte endale, kohati panga arvegi jäi alles. Aga kindlasti olid olemas hooned, sisustus ja tehnoloogia tootmiseks, samuti töölised. Tootmise alustamiseks erilisi investeeringuid ei olnud vaja teha. Tõsi, turg oli läinud ja uus turg tuli läbi valu ja vaeva, aga tuli. Tänaseks on see muidu saadu lõplikult ammendunud, hooned ja seadmed on amortiseerunud, tehnoloogia on vananenud. Siit need hiigelhädad algavadki. Nii meeletute investeeringute jaoks ei ole meie ettevõtjatel ei raha ega oskust. Tark ettevõtja oleks juba 15 aastat tagasi alustanud investeeringuid uute spetsialistide koolitamiseks, makstes kinni koolituskulud maailma parimate ülikoolides ja ametikoolides õppimiseks, et saada endale hea kaader. Kindlasti oleks ta mitu paari kingi kulutanud kõrgkoolide laborite vahet jooksmiseks, et rahastada uusi tehnoloogiaid, varunud logistiliselt sobivad krundid uute tootmishoonete ehitamiseks. Seda oleks teinud tark, meie keskpärasus ostis endale maastureid, et nendega läbi porilompide kimada, vahetas naisi, lõi labrakaid ja näppis tsikke. Eelnevat arvesse võttes- mida siin kadestada ka on, või mis proletaarset viha saab selline arulage elupõletamine tekitada? Meie ettevõtjate lagi ja eeskuju on purjus soomlane, kes lällab baaruleti taga, aga võiks ju olla Bill Gates. Teatan lõplikult, keskpärasust EI OLE põhjust kadestada, ammugu mitte vihata, see oleks suurte tunnete tühi raiskamine.
Mart Ojasalu
2008-07-17 14:54:39
Toomas Lumani nn "teadmistepõhine majandus" ja J.Puhki viited on kõike muud kui kaasaegne majandusteadus : nimelt kõige tsiteeritum XXI saj majandusnobelist Joseph Stieglitz ( 2001.a) tõestas , et liberaalne vabaturg POLE sugugi tark ja ise arenev nagu väidavad reformerid, friedmanistid vaid toodavad KAOST.. Nimelt A.Smithi "nähtamatu käsi" ( ahnuse käsi) EI tööta ja on kaootiline ilma riigi targa ettenägeliku strateegilise visioonita st riik peab SEKKUMA majandusse ja korraldama kui tahetakse saada tõelist teadmiste põhist majandust ja elukvaliteedi tõusu. Reformerid eksitavad oma friedmanismiga mille koht on XXI saj PRÜGIKASTIS. Maailmas on täna juba UUED mudelid , uued strateegiad.
vaagija
2008-07-17 22:34:00
Õhuke riik koos ultraparempoolse liberaalsusega on kommunismi kõrval maailma suurimad pahed.
Stakan K.Butõlkin
2008-07-17 23:07:43
Nõustun 100 % Mart Ojasaluga.
Puhk võis omas ajas olla geenius aga tänapäeva maailmas oleks ta debiilik. Luman (rääkimata oravatest) mõjuvad oma 18 saj. pärit rauakaupmeeste mentaliteediga algusest peale pisult totralt. On loogiline, et me haridussüsteem ei produtseeri mõtlevaid inimesi-sestap ka Lumanile ja oravaile takkakiitjate rohkus. Eriti kohtlasena mõjub Lumani virin, et haridussüsteem tarku ei tooda- kui toodaks-siis ei leidusks talle ja ta mõttekaaslastele enam piisavalt tainapäiseid takkakiitjaid.Olgu parem vait muidu võib peagi oma kohalt jalaga perse saada.
OlB
2008-07-17 23:50:05
Ja jälle kõik kommijad vaidlevad, kes on targem, aga miks vaikite maha tähtsaima teguri: ekspordi?
Kui tahame pääseda "5 rikkaima riigi" hulka, siis kõik, poliitikud, ettevõtjad ja ärimehed peavad leidma turustuse võimalused. Meil aga kahjuks õitseb import ja siit ka kogu häda ja vaesus.
aga mina
2008-07-18 00:24:25
Aga mina tegin sel suvel natuke kodus ehitustöid ja avastasin ühe Eesti firma - Ecostil. Purk põrandalakki - värvitu, lõhnatu (või pigem hea lõhnaga), puhtale puidule ja parketile. Täielik öko, keemiat ei ole, talub vett, mustust ja kemikaale. Kuivab 2 tundi, teist korda ülelakkimiseks 8 tundi. Põrand jääb nagu kompvek!
Ja siit tuleb majandusteoreetiline küsimus: miks Eesti ei võiks asudagi tootma "ökokemikaale" - sellele hirmsale keemiale kõrvale palju paremat, tervislikumat ja vastupidavamat ning looduslikku ehitustoodet! Olgu lakid, värvid, puidukaitsed vms, poeriiulid on täis igasugust väljamaa purki-pudelit-plastämbrit, aga Eesti oma on neist selgelt parim. Kunagi oli Eestil võimas keemiatööstus, nõukavärgiga kukkus ka see kokku. Võiks ju sellest teha nn oma "havai kitarri" ehk "Estonian ecobuilding" ehitus-remondi-tooteid. Kvaliteet oleks esmane vajadus, sest kogusega me ei mõju. Ma ei ole märganud et Indoneesiast või Taiwanist tuleks meile hiigla häid värvitooteid vms. Las need teevad oma tossusid edasi. Me leiaksime oma nisi, kui meie majandust juhiksid arukad inimesed - elus neid on, aga avalikult neid ennast maksma panna ei lasta. Ms Ecostil asub Maardus.
teema
2008-07-18 10:25:05
arendaksin eelkommenteerijat edasi. Ja maksusoodustusi saaksid aimult need ettevõtted, mille toodang on tehnoloogoliselt kõrgtasemel, kus on näha, et tahetakse teha ajudega tööd, mitte ei viriseta lõpmatuseni .
|