Kui tööandjale anda haigekassa kohustused, siis tuleb talle anda ka haigekassa õigused. See tähendab eelkõige seda, et koos CV-ga tuleb töötajal esitada ka oma digitaalne terviselugu. Tööandja peab teadma, kelle ta tööle võtab.

jääb sel juhul "delikaatsete isikuandmete" kaitsmisega, mille lipu all üritatakse dr Mardnale "ära teha" ausa ametikohustuste täitmise eest?

Nagu haigekassa ikka, nii taotleb ka töötaja tööandja andmekaitse inspektsioonist loa delikaatsete isikuandmete töötlemiseks. Jurist Ants Nõmper väidab aga ajakirjas Eesti Töötervishoid, et kuna tööandja töötleb delikaatseid isikuandmeid enda otstarbeks, siis pole isegi andmekaitse inspektsiooni luba tarvis.Eks see töötervishoius juba nii ongi, eriti siis, kui on sõlmitud püsileping.

Samas paljudes Euroopa riikides tööandja haigusehüvitist ei maksa. Näiteks Saksamaal. Selline haigushüvitise maksmine on tekitanud töökollektiivides sisepingeid, tagarääkimisi ja konflikte. Tööandja ei saa tihti palkasid välja maksta, sest tuleb hoopis haigushüvitist maksta. Siit lähtuvalt näeb hea tava ette, et töötajad haigushüvitist välja ei võta või siis tagastavad selle, et vältida konflikti tööandja ja kolleegidega. Samuti püütakse viimase võimaluseni haigena tööl käia ja end ise ravida. See on vasakpoolne mõtteviis, et vääname tööandjale ära ja paras talle ekspluataatorile! Kõik sellega tekkivad probleemid andmekaitse või sisekliima vallas jäetakse analüüsimata. On selge, et tööandja hakkab eelistama sobivas vanuses võõrtööjõudu jne. Töötaja omaosalus võib tõusta ja koos sellega õigus ka meedikutelt kui juriidiliselt kohustatud isikutelt kvaliteetset med. teenust nõuda.

See, et töötaja tööandja maksab kinni töötajate tervisekontrolli, mida võib nimetada ka töötajate terviseandmete ostmiseks, tähendab seda, et on toimunud sotsiaalmaksu varjatud tõstmine.Tööandja peabki tagama töötingimused töökohal ja määrama töökoha riskitegurid, mitte aga otseselt sekkuma töötaja tervisesse kui töötaja eraomandisse, rikkudes töötaja õigust kehalisele puutumatusele ja õigust eraelu puutumatusele.See nn. profülaktiline läbivaatus ei saa olla tahtevastane läbivaatus nagu see Eestis on. Meditsiiniõigus paneb tahtevastase meditsiinilise läbivaatuse lubatavuse täpselt paika. Ja töötervishoius on see lubatud ainult sellisel juhul, kui keemiliste riskitegurite lubatud piirväärtusi on ületatud. Muudel juhtudel sätestab eurodirektiiv töötajate tervisekontrolli vabatahtlikuse. Töötaja on tööandja käsutuses umbes 8 tundi ööpäevas ja määrav on hoopis see, kuidas mõjub ülejäänud 16 tundi isiku tervisele.Sellest ei huvitu aga keegi.Kui lähed profülaktika mõttes perarsti juurde, siis visatakse kaebuste puudumisel lihtsalt välja ja kui palju räägid, saad hüpohondriku kuulsuse külge. Kuna arsti ja patsiendi tööajad kattuvad, siis on omaette probleem üldse arsti juurde pääseda.Õiguskantsler Jõks tegi sotsiaalminister Aabile ettepaneku, mis lähtus põhiseadusest, võimaldada kõigile haigekassa liikmetele üks kord 3 aasta jooksul põhjalik arstlik läbivaatus oma perearsti juures. Lisaks on ka andmekaitse hoopis teisel tasandil garanteeritud. Mõistagi demagoogid sellega ei nõustutud.

Lase aga lokkab narkomaania, aus ulestunnistus on halb asi, toimub ka dr.Mardna mönitamine.Köik me tahame, et sellised asjaolud tuuakse päevavalgele ja ausalt nii nagu on, ka nende arstide nimed peavad rahvale teada olema kes aitavad meie noori surmata.Mönitama ja trellide taha peaks panema need arstid,kes kirjutavad välja ravimite retsepte, mis kuuluvad vähjahaigetele aga narkomaanidele on mönuaine.Narkomaanile antakse ravi, kiirabi tormab kohale, tohutud rahad kulutatakse ja kui dr. Mardna avameelselt räägib rahvale, kuidas köik toimub, siis jääb suudlaseks aus doktor. Kuhu me oleme jöudnud. Samal ajal narkopolitsei tuhlab köik vöimalikud kohad läbi ja see on hea, aga samas vöib löpuks suudlased jääda karistamata ja saab karistada narkopolitsei, et nii agarad teeb oma tööd. Narkopolitse töö on mötetu kui peab salatsema.Vöimalik, et nii mönigi inimene pöörduks n.politsei poole aga kui juba arst kirjutab retsepti ja psuh.arst pole kuulnud ega näinud ja teda usutakse, siis pannakse trellide taha narko tarvitaja, kus ta aga mönuainet sai? See 71.aastane psåh.arst ei vääri arsti nimetust ja nii suutu näoga ja endine miilits- Ernesaks, otse sadamas, tulevad Soomest ostavad ja kraamiga tagasi.Sellest köigest peaks rohkem kirjutama, televiisoris näitama ja retseptikirjutajaid karistama.Apteeker, kes väljastab neid mönuaineid retseptide alusel, peaks n.politseiga uhendust pidama ning Psåhhohaiglas ja Onkoloogias kontrollima, kas selline inimene on vähihaige,kellele retsept välja kirjutatud.

Vähjahaigetele kuuluvat ravimit,mida tarvitavad narkomaanid, peaks lubatama kirjutada ainult Onkolaagia Haigla poolt,nemad teavad kes on haiged ja kes vajavad seda tugevatoimelist raviit.