Dziibikad ütlevad, et rikkus pole häbiasi. Tartus on ka näha ühte Hummleri haiget, kes sõidab mööda murusid ja kõnniteid. Äärekivid pole sellele mingiks takistuseks ja ise kiitleb oma ajalehes, et tehti neid 147 tükki. Soojatarbijad maksid kinni, nii et Tapa takka Tiit.

Maasturitele on linnatingimustes praktiline vajadus - nende sõidukite vedrustus peaks taluma löökauke ja kaevuslaalomi extreemsusi paremini kui euroopaliku linnatänavate jaoks ehitatud sõiduautod, millede veermikud ei ole projekteeritud aukude vahel asuvate asfalditükkidelt üle hüppamiseks. Ilmselt on jõukamad liiklejad läbi näinud plaani tänavate hoolduse puudumisega saab vähendada autode kiirusi ja ~0km/h kiirusega nullitakse eluohtlike situtasioonide võimalus. Maastur on alternatiiv ka hooldamata tänavatega asulates jõuda olulisemate hilinemistega sihtkohta täna ja sama trendi jätkudes ka ~5aasta pärast, kui asfaltkattega teedele mõedud autod on juba ebapraktilistena utiiliks kuhjatud.

Mujal riikides on dzhiibid kõrgemini maksustatud nn saastemaksuga, ehk see auto läheb umbes neli korda kallimaks tavalisest rahvaautost. Et kui tahad teiste arvel tänavaruumi vähendada ja õhusaastet suurendada, siis maksa. Meil tuleb ka sama maks kehtestada.

suhtumist: linnamaasturid tuleb maksustada saastemaksuga. Miskipärast tahavad meie ülburid ikka peituda lihtinimeste selja taha, kuigi tegelikult on nad valmis neile iga kell sülitama.

nimetada neid hullautosid peenutsedes "dzhiipideks"? Kui nad on saanud ükskord juba nime JEEP, las nad siis ollagi jeebid! Soomlastel kõlbab küll sõita peugeotiga, aga meie püüame ikka "pezhootada".

Mille kuradi pärast see jura on topitud ajaloorubriiki. Kas lugejakirjade hulka enam ei mahtunud. Mis on ajalool pistmist dþiibimeeste sõimamisega. Kas tegemist ongi kauaoodatud "Keskerakonna ajalooga" vastukaaluks "Laari ajaloole".

on Teise maailmasõja eelne aeg ja sõjajärgne aastakümme (Stalini surmani) juba väga kauge ja üpris tundmatu (parimal juhul - vähetuntud) ajalugu. Seepärast tuleks Kesknädala ajaloorubriigis hakata käsitlema ka niisuguseid, paljude lugejate jaoks nende poolt kaasa elatud (s.t mitteajaloolisi) aegu. Väga palju on ka neid toonaste sündmuste kaasaegseid, kes siis maailma toimunust mäletavad vähe või üldsegi mitte. Kesknädala ajalooküljed on lehe eriti väärtuslik osa - paljud lugejad alustavad selle lehe lugemist just ajalooalastest kirjutistest või koguni piirduvadki üksnes nende lugemisega. Tegelikult on küllalt kriitiliselt "ajalooliseks ajastuks" saamas juba ka meie taasiseseisvumise periood (eriti kui silmas pidada, et isegi sellest vähesest, mis tolle aja sündmuste kohta üleüldse on arhiividesse talletunud, on hakatud üliolulisi dokumente (või ka nende koopiaid, mis osutuvad ülihindamatuks, kui originaali enam alles polegi!) hävitama kavakindlalt või lihtlollusest tiivustatult. Sest need ajaloosündmustest pajatavad ja nende eri seiku ja erinevaid tegelasi paljastavad dokumendid olevat "aegunud"...

Viimasel ajal on KN veergudel üles tõstetud tõsine süüdistus, et hävitatakse sihilikult "ajaloolisi" dokumente. Äkki keegi selgitab, mida selle all silmas peetakse. Kui nii siis pöörduge vastavate organite poole. Võib-olla on olemas mingi dokumentide nomenklatuur, mis teatud ajavahemiku möödudes hävitamisele kuulub. Minu töökohas toodetakse iga aasta mitu tonni paberipahna. Teatud aja möödudes, pole neid asjaajamises enam vaja ja mingit ajaloolist väärtust need ka ei oma. Kas vandenõuteoreetikud tahavad terve Eesti üheks suureks arhiiviks muuta ja iga vähegi täissoditud paber kuulub säilitamine kui "ajalooline väärtus". Kui nii, siis paluks tulla järgi minu 3 klassi matemaatika töövihikule - ikkagi ajalugu