![]() Eesti elu tegelikud teemad (1.)
E.
2007-10-11 18:05:54
Dziibikad ütlevad, et rikkus pole häbiasi.
Tartus on ka näha ühte Hummleri haiget, kes sõidab mööda
murusid ja kõnniteid. Äärekivid pole sellele mingiks
takistuseks ja ise kiitleb oma ajalehes, et tehti neid 147
tükki. Soojatarbijad maksid kinni, nii et Tapa takka Tiit.
KESKmine
2007-10-11 23:15:52
Maasturitele on linnatingimustes praktiline vajadus - nende
sõidukite vedrustus peaks taluma löökauke ja kaevuslaalomi
extreemsusi paremini kui euroopaliku linnatänavate jaoks
ehitatud sõiduautod, millede veermikud ei ole
projekteeritud aukude vahel asuvate asfalditükkidelt üle
hüppamiseks.
Ilmselt on jõukamad liiklejad läbi näinud plaani tänavate
hoolduse puudumisega saab vähendada autode kiirusi ja
~0km/h kiirusega nullitakse eluohtlike situtasioonide
võimalus. Maastur on alternatiiv ka hooldamata tänavatega
asulates jõuda olulisemate hilinemistega sihtkohta täna ja
sama trendi jätkudes ka ~5aasta pärast, kui asfaltkattega
teedele mõedud autod on juba ebapraktilistena utiiliks
kuhjatud.
euroopas
2007-10-13 00:24:15
Mujal riikides on dzhiibid kõrgemini maksustatud nn
saastemaksuga, ehk see auto läheb umbes neli korda
kallimaks tavalisest rahvaautost. Et kui tahad teiste arvel
tänavaruumi vähendada ja õhusaastet suurendada, siis maksa.
Meil tuleb ka sama maks kehtestada.
Toetagem euroopalikku
2007-10-13 23:35:51
suhtumist: linnamaasturid tuleb maksustada saastemaksuga.
Miskipärast tahavad meie ülburid ikka peituda lihtinimeste
selja taha, kuigi tegelikult on nad valmis neile iga kell
sülitama.
Milleks peenutseda ja
2007-10-14 00:09:00
nimetada neid hullautosid peenutsedes "dzhiipideks"? Kui
nad on saanud ükskord juba nime JEEP, las nad siis ollagi
jeebid! Soomlastel kõlbab küll sõita peugeotiga, aga meie
püüame ikka "pezhootada".
glavlit
2007-10-14 20:37:16
Mille kuradi pärast see jura on topitud ajaloorubriiki. Kas
lugejakirjade hulka enam ei mahtunud. Mis on ajalool
pistmist dþiibimeeste sõimamisega. Kas tegemist ongi
kauaoodatud "Keskerakonna ajalooga" vastukaaluks "Laari
ajaloole".
Olulisele osale
2007-10-15 00:31:38
on Teise maailmasõja eelne aeg ja sõjajärgne aastakümme
(Stalini surmani) juba väga kauge ja üpris tundmatu
(parimal juhul - vähetuntud) ajalugu. Seepärast tuleks
Kesknädala ajaloorubriigis hakata käsitlema ka niisuguseid,
paljude lugejate jaoks nende poolt kaasa elatud (s.t
mitteajaloolisi) aegu. Väga palju on ka neid toonaste
sündmuste kaasaegseid, kes siis maailma toimunust mäletavad
vähe või üldsegi mitte. Kesknädala ajalooküljed on lehe
eriti väärtuslik osa - paljud lugejad alustavad selle lehe
lugemist just ajalooalastest kirjutistest või koguni
piirduvadki üksnes nende lugemisega. Tegelikult on küllalt
kriitiliselt "ajalooliseks ajastuks" saamas juba ka meie
taasiseseisvumise periood (eriti kui silmas pidada, et
isegi sellest vähesest, mis tolle aja sündmuste kohta
üleüldse on arhiividesse talletunud, on hakatud üliolulisi
dokumente (või ka nende koopiaid, mis osutuvad
ülihindamatuks, kui originaali enam alles polegi!) hävitama
kavakindlalt või lihtlollusest tiivustatult. Sest need
ajaloosündmustest pajatavad ja nende eri seiku ja erinevaid
tegelasi paljastavad dokumendid olevat "aegunud"...
glavlit
2007-10-15 01:17:57
Viimasel ajal on KN veergudel üles tõstetud tõsine
süüdistus, et hävitatakse sihilikult "ajaloolisi"
dokumente. Äkki keegi selgitab, mida selle all silmas
peetakse. Kui nii siis pöörduge vastavate organite poole.
Võib-olla on olemas mingi dokumentide nomenklatuur, mis
teatud ajavahemiku möödudes hävitamisele kuulub. Minu
töökohas toodetakse iga aasta mitu tonni paberipahna.
Teatud aja möödudes, pole neid asjaajamises enam vaja ja
mingit ajaloolist väärtust need ka ei oma. Kas
vandenõuteoreetikud tahavad terve Eesti üheks suureks
arhiiviks muuta ja iga vähegi täissoditud paber kuulub
säilitamine kui "ajalooline väärtus". Kui nii, siis
paluks tulla järgi minu 3 klassi matemaatika töövihikule -
ikkagi ajalugu
|