aga meelelaadilt ja väljaütlemistelt hea ja tark sotsioloog ning kolumnist. Õnne Matile!

määrav- usaldusväärsus. Inimene nagu müür oma tõekspidamistega, ei anna ära osta või välja vahetada. Õnne ja tervist!

Õnnelikud on need, kes tohivad Mati Hindi sõbrad olla! Selles mehes peitub mingi eriline vaimsus. Paljud on läbi aegade tahtnud tema sõpruskonda kuuluda, kuid peavad leppima nende kadestamisega, kes sinna kuuluvad.

Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut ning Emakeele Selts kutsuvad Emakeele Seltsi auliikme emeriitprofessor Mati Hindi 75. sünnipäevale pühendatud kõnekoosolekule neljapäeval, 6. sept kell 12 Tallinna Ülikooli Tallinna saali (Uus-Sadama 5, M-218). Ettekanded:
Krista Kerge "Õigekeelsus eile, täna ja homme"; Martin Ehala "Veel kord eesti morfoloogia olemusest"; Jüri Viikberg "Etno- ja toponüüme murdekeelest: saksa ja saksamaa eesti loodussõnavaras";
Karl Pajusalu, Pire Teras "Ühest edelaläänemeresoome fonoloogilisest ühisuuendusest".

"Meil on kohustus esivanemate vastu" - niisugune pealkiri on sellenädalase Sirbi esiküljel, kus suure portreega juhatatakse sisse juubilarist keeleteadlase Mati Hindi intervjuu.

Esimeses vastuses Trivimi Velliste küsimustele Mati Hint ütleb, et "igasugused teise riigikeele (vene, inglise) ettepanekud külvavad segadust ja ähmastavad keelepoliitikat. Vene keelel on Eestis eristaatus, mille võrdsustamine näiteks mustlaste või kasahhide keeleõigustega ei ole asjalik. Inglise keelel on eristaatus Eesti majanduslikul lõimimisel muu maailmaga. Neid asjaolusid tuleb tunnistada, ilma et keeleseaduse vaimu ja nõudeid muudetaks, rääkimata taganemisest põhiseaduse preambulist: "mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade"".

Muu hulgas on juubilarile täiesti arusaadamatu Rahvusringhäälingu Vikerraadios ingliskeelsete poplaulukeste eelistamine ja eesti heatasemelise levimuusika kõrvalejätmine. Ta avaldab sel puhul arvamust, et "niisugune asi ei kestaks aastaid, kui "suunised" ei tuleks kõrgemalt poolt".

Autoriteetse keeleteadlase ja hinnatud õppejõu meelest on eesti keelt varitsevaks varjatud ohuks "avaliku ruumi muutumine üha ingliskeelsemaks".

http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11549&op=archive2


1993.a. Värskas peetud Seto kongressil pidas Tunne Kelam väga tähtsaks, et Setu küsimust näeks lähedalt mõni Euroopa Nõukogu komisjon. Aasta hiljem see juhtus, ja siis püüti kogu sündmus unustada, sest algatus ei tulnud valitsuskoalitsioonist ning tegelikud tippotsustajad olid piiriprobleemi juba oma agendast maha kandnud.
Tahtlik unustamine on nii täielik, et Eiki Bergi raamatus “Eesti tähendused, piirid ja kontekstid” ei ole ei Euroopa Nõukogu mitteliikmesriikide komitee reis Peterburist Petserisse ja Venemaa-Eesti piirile ega ka selles seoses Eesti ajakirjanduses ilmunud kirjutised leidnud ainsatki korda viitamist. Nii valikuline ongi Eesti ajalooteadvus.

Paul Goble, USA eriesindaja Ida - Euroopas, endine raadiojaamade Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa asedirektor:
Kodakondsuse saamiseks peaks Eestis keeleoskuse nõude kaotama
„Postimees” 17.09.1993