Niiet Oudekiarvates on kliki ebasääduslikkus täjjästi enesestmõistetav.
Oudeki kasutab küll 'riigi' mõistet aga ei näi selle tähädustkiteadvat. Anarhistid ei saa ju kuidagi olla riigi vaenulikud sest nad ise on samuti selle lahutamatu osa. Tegemist on oopis võimuküsimusega. Näitäks olen ka mina ebasäädusliku võimukliki vastu. 'Riik' on aga maa ja rahvas, rahvas aarapki kõiki siinoliaid, ka mind, Oudekit ja anarhiste.
Mõisted selgeks, Oudeki!

anarhistid eitavad riiki

Riiki eitada ei saa sest ise ollakse selle osa, eitada saab võimu. Anarhistid pooldavad nimelt võimutust.

mõistliku inimese mõistlik väljaütlemine ebamõistlku ajakirjaniku vahutamisele vastuseks. Vahel ma mõtlen, et mis kohaga see inimene küll mõtleb, kes valitsuserakondi mõõdutundetult kiidab ja keskerakondlasi ohjeldamatult sõimab ning laimab? Kas ongi sellist kohta inimese küljes, kust sääraseid mõtteid väljatada?

Kui Kesknädal oleks mind selle kommentaari avaldamisest teavitanud, siis ma oleks seda ehk ka natukene toimetanud; praegu on see siiski tuttava inimese blogis õhku visatud mõttestik. Seega, palun Kesknädala toimetusel edaspidi minuga ühendust võtta, enne minu sõnavõttude artiklina avaldamist.

Kui anarhismist täpsemalt kõnelda, siis eitatakse valitsust (archon = valitseja ja prefiks an= ilma). St eitatakse ka riike tänapäevases mõttes: üles ehitatud vertikaalse hierarhia / vertikaalsete hierarhiate süsteemile. Riiki ja valitust peavad anarhistid üldiselt sunnimehhanismiks, mis on enamike sotsiaalsete probleemide allikaks ning anarhistide jaoks on nendest vabanemine õigustatud. Anarhistid ei eita kogukonda ja organiseeritust, seega ma arvan, et ei ole päris õige ütelda, et eitatakse võimu. Kindlasti kuulub anarhismi ka enesekaitseprintsiip ning sealgi ei saa võimust üle ega ümber.

Kuna anarhistid elavad riigis, siis nad ei saa seda eitada? Locke'liku käsitluse kohaselt, et kui nad ei protesti, siis on vaikivalt nõus, peaksid olema. Anarhistid aga tihti protestivad ja räägivad avalikult riigi kui struktuuri vastu. Kuna maailm on tänapäeval paraku jagatud riikideks, siis ei ole anarhistil reaalselt võimalik "riigist ära minna", seega on eluspüsimisel praktilised küsimused. Üldiselt anarhistid püüavad neid lahendada "minimaalse kokkupuute" kohaselt.

Mis puutub sellesse, et "rahvas ja riik on üks" või "inimene ja riik on üks", siis seda mõtet enne Teist maailmasõda püüdsid päris mitmed riigivalitsejad populariseerida. Neil läks suhteliselt halvasti (http://agostinoriitano.files.wordpress.com/2011/06/piazzale_loreto.jpg), suur osa rahvast sellega päriselt nõus olla ei tahtnud.

Hea on lugeda tarka ja arukat inimest. Jõudu, Oudekki!

Sõnal "nation" on prantsuse ja inglise keeles tähenduseks nii riik kui rahvas. Saksa keeles ja selle mõjul ka eesti keeles mitte. Kuna Eesti ja muuseas ka Venemaa liigub parajasti saksa kultuuriruumist inglise kultuuriruumi, siis nooremad eestlased ja venelased mõistavad vastavaid sõnu oma vanematest sageli erinevalt. Inglise keeles on kõik selge: USA is a great nation. Tõlge: USA on suur riik.

Selle nejssöni ja nasjooniga on ka meil palju möödapandud. Nii on otse tõlgitud vigaselt ka 'ühinend riigid' (inglissis 'juunajttid nejssns', vranssees 'nasjoon ünii') kui 'ühinend rahvaste organisatsjoon'. Rahvastega on siin loomulikult pistmist vaid juhuslikult, tegemist on puhtalt riikidega. Võimalik et vigasuse põhjustas russikeelne '... apjidinjonnõh naatsi'.
Teine ning oluline on intönässnäli tõlkimine 'rahvusvahelisena' ehki samuti pole tegemist rahvustega, vaid riikidevahelisusega. Ülimalt totralt kõlab nt 'rahvuspark' nagu se oleks park mingi rahvuse (nt eestlaste) jaoks. Muidugi on tegemist 'riikliku looduspargiga'.
Keelekorraldajatele on aga kõik ENSV-likult 'pohhuj'.

Mõiste 'anarhia' tuletub küll eesliitest [an] - ilma, teineosis on aga [arkh'ee], vasteteks ni valitsus, valitseja kuiga (ülem)võim sest valitseja ju võimu esindaski. Just 'ülemvõim' tuleb esile vanaKreeka väljändites nagu nt [arkh'ee tees thal'attees] - 'ülemvõim meredel' või kirjanduslikult ka 'merede valitseja' (riigikohta). Tulemus on siin ikkagi vastuseis võimule mida esindasid erinevad võimurid.
Riigivastu muidugi oldi sest võimurid pidid ju kuskil oma võimu rahvaüle teostama. Ent pidevad sõjad sundisid koonduma ning tunnistama ni riike kuiga võimureid.
Enam kui 2 aastatuhandejooksul on anarhism jagunend sadadeks liikideks, paljud vaid pisiküsimustes. Omavaheliste suhete korraldamiseuvides aga arukamad anarhialiikumised enam võimu eitada ei saa, nad vaid püjjavad võimule anda levinust erinevamat kuju. Sellesmõttes olen ka mina paljuski anarhist sest pean kaasaja erakondi kuritegelikeks rühmitisteks kes vajavad rahvast vaid mugavaks äraelamiseks. Samuti pooldan ma rahvavõimu (seega ma võimu põhimõtteliselt ei eita), mitte tänast rahvavälist klikivõimu. 'Esindava klikivõimu' tingimustes on rahvas juhitav, isejuhtides ning -otsustades aga mitte.

Riik peaks tähendama rahvast, seega ei saaks seda rahavavaenulikuks pidada,
riigivaenulikkuse all on läbi aegade mõeldud võimuvaenulikkust.

'Riik' tähändapki tervikut: rahvast ja maa-ala kus se rahvas elab. Riik on seega tervik ning ükski tema osa ei saa olla tervikust suurem. Eksitakkse meil viimase tõigavastu sageli just sellepärast et mejje koolides ei õpetatta loogikat ning selleasemel lähtuvad inimesed tunnetest, arimatute ajakirjanike mölast ja turumuttide kõlakatest.

Oudekki Loone valiti eestis "Aasta missiooniinimeseks" (Päevalehe artiklis on näha üks tema tähtsatest missioonidest: vikerkaarelipu all marssivate pedede mögafoni kaudu juhendamine...)
Ka aprillimässu tegelased Reva ja Linter on tema kaitsealused, meil peavad ju olema võrdsed õigused, eriti võrdsed peavad need olema Tallinna kesklinna purukspeksjatel

Kui avaldati aprillimäratsejate õigeksmõistev kohtuotsus, kirjutas Oudekki Loone, et ometi õigus võidutses ! Tal oli siiralt heameel, et Eesti riigile vaenulikud tegelased pääsesid kohtust ilma karistuseta !
Vat selline demokraat, antifashist ja 'tolerast' on meil Tallinna Ülikoolis.

vaagija 2011-09-13 00:53:39 on liba

vaagija võib ju liba olla kuid jutt on õige.