Soome - Eesti ühisriigi ideed pooldas just Eesti president Konstantin Päts, sest oma riigi juhtimine käis üle jõu.

Mart on teind ära suure töö aga jätt arvestamatta et Kesknädala lugejad (nt vaagia Märjalt maalt) pole sugugi aritumad kui eestlane keskmiselt. Paljud meist oskavad ültse äälata svenskat kui isegi Tampere kõlab meil /t'ammbere/ ja /t'amppere/. Oleks arukam ning ka arivam kui taolist unnikut võõrnimesid saadaks ka nurksulgudes nende nimede maakalikult lihtsustatud ääldus.
Teen Mardiasemel selle 'tallidepuhastamise' ise (tasuta) ära. ' tähistab mul tooni (veel tänasesmõttes sisuliselt vigast 3. väldät) ja ` tähistab päärõhku kus ta pole 1. silbil. '' aga mõlemat koos järksilbis. 1-silbistes tooni ei märgi, see on niigi kaasas. Loomulikult ei kasuta ma ka sõnade ja sõnaosiste alguses maakeelele vastuvõetamatut h-.

Pehr /päär/
Evind /eevind/
Svinhufvud /sv'iinüüvüd/
Mart /martt/
Ummelas /ummelas/ - omastavas Ummela /ummela/
Eduskunta /edusk'unnda/
Ståhlberg /st'oolbäri/
Kallio /k'allio/
Rapola /rabola/
Sääksmäki - maakalikult /s'ääkksmägi:s'ääkksmä:s'ääkksmägä/
Pirkanmaa /p'irrganma(a)/
Dalarna /taalarna/
Qvalstad /kv'aalsstad/
Mathilda /mat`ilda/
Turu on nimetavas küll Turku /t'urrgu/ aga omastavas Turun /turun/ ning kui soomepärasust edastada ka maakeeles sis vähämalt omastavas on Turu /turu/ mõistetav, nimetavas peaks aga ikkagi kasutama põdralikku Turkut ja svenskaritesträäkides Oobut.
Ellen /'ellen/
Timgren /t'immgre(e)n/
Yngve /'ünngve/
Kotkaniemi /k'ottkan'iemi/
Luumäe - nimetavas Luumäki /l'uumägi/, omastavas võime maakalikult äälata /l'uumä/
Kagaali /kàg'aali/
Nikolai /nikal'ajj/
Bobrikov /poobrikov/
Mechelin /mekel''iin/
Konstantin /kanstant''inn/
Kasanski - vaevalt se tegelane oli /kass''ansski/, pigem ikka ametlikus vigases kirjaviisis Kazanski /kas''ansski/
Franz /vrantts/
Seyn /sejjn/
Vladimir /vlad''iimir/ või ka /vlad`iimir/
Lenin /leenin/
Hessen /'ess(e)n/ - (e) võib äälduses ka ärajääda
Friedrich /vriidrihh/
Karl /karrl/
Lauri /l'auri/
Kristian /kr'isstian/
Relander /reelander/
Lapua /labua/
Mäntsälä /m'änttsälä/
Kyösti /k'üössti/
Hitler /itla/ - tojtsid ei äälda -er /er/, vaid /a/
Mussolini /mussol`iini/
Ukko-Pekka /'ukkop'ekka/
Naantali /n'aandali/

keelenüanssidega mängimisse sel Enn Ojal! Ise ta aga eirab paljude pahameeleks seda keelekorda, mis igatsorti Eestis aegade jooksul välja kujunenud ja vabas Eestis karmi seaduse jõul kehtima pandud. Selle asemel võiks siin ju arutada, kuidas näiteks Soomes need keeleasjad praegu on. Kas neil ka kõnnivad ringi vangutamatud keeleinspektorid, nõudes leiva- ja piimakaupmeestelt riigikeeleoskust?

1) Kirjaviisisuhtumises olen ma TEISITImõtleja. Saan aru et arg ja loll estoonets või estõuniän minusuguseid ei salli.
2) On 2 eri asja milline on keel ja milline keele oskus. Meil käsitleb nn keelesäädus just seda teist, keel jääb vaid paari sättäga valitsuselealluvate raugameelsete ametnikekorraldada.
3) Keelekasutusekohta Suomis oskan öölda uskumatult vähä sest olen rohkem viibind Aahvrikas, mõlemas Ameerikas ja mujal Euroopas. Kaa õppisin ENSV-s ise just 'mittesõprade' keeli ning eriti ei piinand mind suomeaõppimisega ka Ago Künnap (et: kes tahab se õpib ise niigi). Nii et Suomi on minujaoks kui mitte päris valge laik sis midagi väga elealli kindlasti ning kui midagi ütlengi sis valdavalt kuskilt loetupõhjal (nagu Miksri Svenn onn "asjatundja" Lubnaani ja Vilastiiniasjus).

Kui kirjaküsimustes poleks teisitimõtlejaid sis kirjutaks me täna samuti nagu OtuVillem Maasing 190 aastat tagasi oma Maarahva nädalalehes:

Tallinast: Minnewal suwwel, näddal enne Jani, tulli südda öse mürristaminne, mis ülle Tallina linna läks, ja lõi pikne Olawi kirriko torni põllema.

Miks te seda kirjavisi taga ei nuta, selsimehed ajuloputatud targutajad?

kirjavisi - kirjaviisi

Kemplemine kirjaviiside ümber on tühikargamine - tähtis on sisu, mis saab öeldud. See peab olema võimalikult kõigile kergesti mõistetav ega tohi nõuda veerimist või mõttes "deklameerimist".

Riigihoidja nüüd küll riigivanemale ei vasta. Riigivanem oli Eesti valitsusjuht (peaminister), kes täitis ka riigipea esinduskohustusi, aga riigihoidja õige vaste on regent.

Nimejärgi ei saagi enam midagi otsustada, tuleb teada vaid nende kohustisi. Näitäks president on ju keeleliselt valitsuse eesistuja sest nii oli ta algul, iljem aga on ta muutund paljudes riikides muinasjutukuninga aseaineks et rahval oleks keda kirjuda ning kelleabil saaks valitsus tule endalt eemalesuunata ja oma lollusimahendada. Vaatemängud on ju need mida rahvas ihkab.