Aga miinimumpinss? Sest kui miinimumpalk tõuseb,tõusevad hinnad nagunii poodniku peas ja teos.Et kuda siis kõikse vaesematega jääb?
Mõtlen väikesepensioniliste liiki.Kui on keskmine pension,oma maja ja mees veel liigub,pole suurt häda.Aga häda tuleb ja mõnel juba on.Kas peaks ehk väiksemaid pensione tõstma.?

Sest vaadake,miks pole eesti pensionäril võüimalik konditsioneeri osta kui kuumad ilmad ähvardavad hinge võtta ja seda schwapperit (nii vist on selle masina nimi)mis elektriga sõidab ja näeb välja nagu taburet,sõidab aeglaselt nagu inimene käib ja sellega saavad mutikesed ja muud,kes enam jalgrattaga sõita ei jaksa ja tasakaal ei kannata kasvõi 95 a.veel kõnniteel vuristada.Neid on aga iga valla peale hea kui 2 tk nii pokazuhhaks,mitte tegelike vajaduste täitmiseks.
Jah,et kuidas nad niipalju pensioni lõpuks saaksid ,et selliseid "luksusasju" endale lubada saaks.reekasse sõita pole vajagi,hea kui poodi ja seenele pääseks ja saaks vana koera järelkäruga ka kaasa võtta.Eks temagi vaja vaheldust.

Sellel Indreku väljaütlemisel on muidugi tõepõhi all.Kõrvalt vaatajana leian,et põhjus peitub asjatundmatuses ja ainult isiklikus kasuahnuses.Ei hakka ameteid ülesse lugema aga on inimesi kes on nii tähtsust täis,et anna aga olla aga asja olemust ei taju:)Leian,et meie kui lõhkusime selle sotsialistliku riigi süsteemi mis oli siiski ausam ja õiglasem ning tagas ka enamusele rahvale normaalse elu,oleksime kapitalismi ülesse ehitamisel pidanud eeskuju võtma lääne-euroopast,näiteks Soomest,mitte aga Soomet halvustama ja sõimama.Nagu öeldakse jalgratast ei ole mõtet uuesti leiutada ja Am.süsteem Eesti moodi on nii ebaaus kui olla saab ja ka mitte inimsõbralik.

Kuidas keskerakondlikus Tallinna linnas siis asjad käivad.
Näiteks linnaosade heakorratöölised (töötaja) saavad üldiselt miinimumpalka ja vastavalt töölepinguseadusele saab tähtajalise töölepingu sõlmida vaid kaks korda järjest. Kolmandal korral tuleb samal töökohal sõlmida juba tähtajatu tööleping.
Kuna tähtajatut töölepingut ei taheta sõlmida, siis pakutakse käsunduslepingut, kusjuures töötamine jätkub töölepingu põhimõtete järgi. Muutub vaid see, et ei pea töötajale maksma koondamistasu, puhkusetasu ega ka haigushüvitist, sest 8 esimest haiguspäeva on töötaja omavastutusel, ja 9-nda päeva eest maksab juba haigekassa. Seega, kuna palgast pole enam midagi maha tõmmata, siis lähevad keskerakondlased siin muude hüvitiste kallale.
Mõte on nii terav ja nüüd on hakatud ka uusi töötajaid juba kohe vormistama tööle käsunduslepinguga, kusjuures reaalselt hakkavad nad töötama töölepingu põhimõtete järgi.
Püütakse pakkuda ka oskustöid, makstes selle eest kaks – kolm korda turuhinnast vähem. Pole välistatud, et selline töö vormistatakse hiljem mõne omavalitsuse ametnikuga seotud väikefirma või variisiku nimele ja raha võetakse välja, sest riigihanget pole vaja nipet – näpet tööde puhul korraldada.
Uut lepingut pakutakse mõistagi vaid parematele ja siin tuleb ilmekalt välja keskerakondlike loosungite - “Keskerakond hoolib”, “Tallinn aitab” jne tegelik sisu.
Tallinna linnas on käsunduslepinguga heakorratööline allutatud käsundiandja pidevale juhtimisele ja kontrollile, töösisekorrale, tema tööaeg on kellaajaliselt reguleeritud, sest muidu ei saaks mõni töölepinguga sama tööd tegev heakorratöötaja aga ka käsuandiandja ise tööd teha. Tihti on tegemist operatiivtööga. Kolmanda isiku abi ei ole lubatud käsunduslepinguga töötajal kasutada, kuigi seaduseandja just seda eeldabki jne.

P.S.
Käsundusleping on oma olemuselt teenindusleping ja lähtub võlaõigusseadusest. Siin kehtib näiteks ka mõiste - „mõistlik aeg“, nii käsundi andmisel - etteteatamisel kui ka selle täitmisel. Seega igal alal käsunduslepingut kasutada ei saagi. Keskerakondlik käsundusleping on tihti ka kirjalikus vormis segu töölepinguseadusest ja võlaõigusseadusest.

Mis on peamised erinevused Skandinaavia ja Eesti pensionisüsteemi vahel?

Põhivajadused on Skandinaavias ja Eestis samad, kuid regulatsioonid ja maksud on igas riigis erinevad. Põhjamaades on suur osakaal tööandjapensionil, kus tööandja maksab töötajatele pensionit. Eestis on esimene, teine ja kolmas pensionisammas, kuid teine pensionisammas pole nii palju tööandja poolt makstud kui seda on tööandjapension. See on põhiline erinevus Põhjamaade ja Eesti vahel.

http://www.aripaev.ee/article/2014/9/7/tooandjapensionile-tugevam-roll