Ja mis 1940-41 a. aset leidsid ei olnud mörvad, või ei leidnud need üldsegi aset? Usute seda ise ka?

Muuseas, uus mõrvadevoor läks Eestis lahti 1941. aasta sügisel - pärast "vabastamist" võidukate Saksa vägede poolt. Kui palju inimesi tapeti ilma kohtumõistmiseta - lihtsalt võeti omakülamees kinni, viidi võssa ja lasti maha. Sest oli olnud uusmaasaaja või maakorralduskomisjoni liige.

Nn. uusmaasaajad olid nood näpuga näitajad, NKVD kaastöötajad, kelle ettekannete alusel viidi Siberisse või lasti maha kümneid tuhandeid süütuid inimesi. Samuti maakorralduskomisjoni liikmed olid otseselt seotud vene repressiivorganite ja Eesti rahva süstemaatilise hävitamisega.

to 2011-03-20 22:40:33 tundub olevat üks vägivallapooldajaid. Õnneks on ta abitu korrutaja, kes siingi lasi lagedale trafaretse süüdistuse, millega õigustada verist vägivalda nn suvises kodusõjas.

ei ole Ta ühtigi abitu korrutaja. Ta vaid selgitas väga täpselt eelnevale punasele pasternakile tema kribimise rumalust. Ja selgitus ise oli kaugel trafaretsusest. Trafaretne on hoopis siia sissepikitud jutt mingist luulust nimega "mõrvadevoor".

Tegelikult oli mõrvadevoor 1941. aasta sügisest peale Eestis kurb tõsiasi - mitmel poolt, näiteks Võrumaal, läks lahti meeletuks arveteõiendamiseks, mille alusetust ja mõttetust tahetakse nüüd pigem unustada.olematuks muuta - seda enam, et otsesed mäletajad ja kannatanud on jõudnud juba teispoolsusse. Kui tollaste ohvrite omaksed oleksid kasutanud pärast sõda võimalusi oma vaenajatele kätte maksta ja karistada mõrtsukaid ja pealekaebajaid, siis oleksid mõnedki külad (nt Saru ja Mõniste) jäänud meestest pooltühjaks ja ka naisi oleks neis kõvasti vähem olnud. Õnneks jätkus 1941. aasta sügisel alanud omakohtu ja pealekaebamiste abil teostatud mõrtsukatööde ohvrite omastel kainet ja andeksandvat meelt mitte tõtata uut võimu "tervitama" rohkete pealekaebustega. Okupatsiooniaegse Võru vangla ülemad aga olla olnud lausa püstihädas. kui kinnipeetaval sai karistusaeg otsa, kuid teda ei saadud vabaks lasta, sest kodukülast oli tulnud jälle mitu kaebust teemal "oli komnoor. laulis punaseid laule ja ei nõustunud tantsima rikaste perepoegadega".

Ikkagi positiivne, et Kesknädalas ilmus Ivari Vee intervjuu ajaloolase Nikolai Starikoviga - nii mõndagi seika meie Vabadussõjast lugesin siit esmakordselt.
"Meie asi on aga kõigile sõna anda, sest ühiskond, kus eksisteerib vaid üks tõde, jõuab õige varsti paratamatult diktatuuri."

Paber kannatb kõike. Kõmulehed ei vali mida trükkida. Jääb vaid lugeja otsustada, keda uskuda.

Loen ja imestan. Ikka ja jälle ujuvad välja esimese okupatsiooniaasta KOMMUNISMIEHITAJATE järeltulijad ja mõttekaaslased kes joodiku järjeklindlusega soiguvad mingist müütilisest "mõrvadevoorust", sootuks unustada püüdes, et nad või nende esivanemad alustasid 31. aastal sellise verise mõrvadevoori, et kogu eesti rahvas sai sellest šoki et võttis oma sajanditetaguseid vaenlasi lilledega vastu kui kalleid vabastajaid ja astus kümnete tuhandete kaupa VABATAHTLIKUNA sakslastega koos KÄTTEMAKSMA VERISELE PUNASELE KATKULE. Võrukestel oli ehk ka rohkem kui ülejäänud eestlastel mille üle kätte maksat sest eks see Petseri lähedus tegi selle punase 41. aasta ehk veel verisemaks kui mujal Eestimaal. Ja 44. aasta sügisest alates ei hoidnud need komukesed end küll tagasi vaid vastupidi- puhusid end õhku täis ja jätkasid veel verisemalt ... NII VERISELT, et värske kommunistlik valitsus pidi pöörduma kirjaga STALINI enda poole ja paluma, et tehtaks verisele terrorile lõpp ... Selline on TEGELIKKUS aga mitte see soigumine millest siin kirjutab Magnuse nime all endine asjaosaline...

vabandan, punane terror oli 40. - 41. aastal, mitte 31. nagu ekslikult toksisin.

Nüüd on läinud siin arveteõiendamiseks selle üle, mida tehti kolmveerand sajandit tagasi. Kas see on tunnusmärk, et eestlased on juba ammu omavahel kakelnud ja ei lõpe see kaklus praegugi. Kuid selline pidev käärimine hävitab rahva vaimu ja selline rahvas ei ole jätkusuutlik. Eks pidev väljarändamine on selle tõestuseks.

Neid mõrvu, mida pandi Võrumaal toime alates 1941. aasta "vabastamisest", ei saa ega tohi unustada. Muidugi on neidki, kes tollal mõrvatutele inkrimineerivad postuumselt kurat teab mida, et enda ja oma suguvõsa verist mainet veidigi kustutada. Toonaste ohvrite sugulased ja hõimlased ei nõua kättemaksu "veri nõuab vere hinda", kuid nad ei luba olnu unustamist ja on valmis igavesti häirima vägivalla õigustajate rahu.

to 1917 2011-03-19 14:50:57

Aastal 1940 kehtestati Eestis nõukogude võim ehk Wall Streeti režiim, mida on nimetatud ka kehastunud vabamüürluseks.

Eesti vabatahtlikest (2500) koosnenud "Julgeolekupolitsei ja SD" nö huvisfääri kuulusid peale juutide veel mustlased, rotaryd-lionsid, kommunistid ja vabamüürlased, geid - lesbid ja prostituudid, anglo - ja frankofiilid, eesti rahvuslased, saksa okupantidesse halvasti suhtunud isikud, tervisepuudega isikud, sõjavangid, jehoova tunnistajad, mormoonid, isikud kes olid töötanud nõukogude asutustes või ettevõtetes, uusmaasaajad, käskjalad, kes olid viinud suurmaaomanikele maakorralduskomisjoni teate jne, esperantistid, saksofonimängijad kui ameerikaliku ja neegrite muusikastiili esindajad.