kuj teattaks et mõni Ümeramees oleks oma vajmult võjjnd k'uulu kesskjõukku sis ejj ülistataks ka seda .

Balti kett ei olnud ju kommude üritus, Balti kett oli Savisaare üritus, kuigi Velliste seda vägisi ära tahtis kaaperdada ja seetõttu ei saa selle vägeva ürituse päeva tähistada. No ei saa, lihtsalt ei saa.

Toetan eelmist. Loen kalendrist, et 23.august on kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev. Ei sõnagi kogu maailma vapustanud balti ketist. Selle meenutamine näitaks ju veelkord Rahvarinde ja Savisaare suurust ja tähtsust võitluses vabaduse eest. Ei saa ju öelda, et Savisaar tahtis balti keti organiseerimisel kindlustada nõukogude võimu nagu paremärplejad praegu räuskavad. Balti kett oli Savisaare poolt selge sõnum, et balti riigid ihkavad vabadust ja ainult vabaks saada nõukogude okupatsioonist. Aga mida sellist tegi ERSP või hiljem Eesti Komitee. Mitte midagi. Rahvas vabadusihas valik küll Eesti kongressi, kuid see oliväliseestlaste poolt rahastatud võimu haaramiseks Rahvarindelikult Ülemnõukogult. Tema otstarve oli haarata võim sellelt, kes vabaduse välja võitles. Pettusega see tal lõpuks korda läks. Kuid balti kett oli üks võimsamaid vabadusepurskeid kolmes riigis ja mis ehmatas isegi NSVL-i võimureid ja sundis neid tuld ja tõrva sülgama kuid oli juba hilja. Vabaduseleeki ei suutnud nad enam kustutada.

Mitmendat korda küsiksin selgitust mõnele imelikule nähtusele keskerakonnas, kuid pole kunagi vastuseid saanud. Kuna mind on tituleeritud siin parandamatuks lollpeaks, siis küsin ikka
Miks sellises parteis, kes nii tõsiselt võitles Eesti vabasuse ja iseseisvumise eest, on nii palju eestivaenulikke tegelasi?

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva võib panna ühe nimetaja alla: kapitalismi ohvrite mälestuspäev!

to Õnge Enn 2012-08-29 19:47:09

Neid on veelgi rohkem valitsusparteides!

See oli Balti riikide rahvarinnete üritus.

Eesti Vabariik on üleminekuperiood Nõukogude Liidust Euroopa Ühendriikidesse!

on Savisaare idee, et kaasatud on kõik kolm riiki.

Balti keti toimumise ajaks valiti Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäev, et demonstreerida oma hoiakut selle pakti suhtes.


http://topwar.ru/564-sovetsko-germanskij-dogovor-o-nenapadenii-inostrannaya-pechat-o-sovetsko-germanskom-dogovore-o-nenapadeniileningradskaya-pravda-sssr.html

Välispress 1939. aastal MRP-st


Mida omakorda Eestis arvati

Saksa - Nõukogude mittekallaletungipakti sõlmimine tekitas EW poliitikutes arusaamatust ja paanikat, sest arvati, et Saksamaa tungib peagi Nõukogude Liidule kallale ja selle nimel oldi aastaid tegutsetud.
Admiral Canarise hea tuttav kolonel Maasing saadeti Berliini (mitte aga Londoni või Pariisi) asja uurima. Canaris aga teatas, et ei saa MRP kohta midagi öelda.
Eestis viibinud kontserni "IG Farbenindustrie" direktor Fritz ter Meer teatas, et ka peale MRP sõlmimist jätkab Saksamaa endist poliitikat Nõukogude Liidu suhtes. Tema arvates levib Saksamaal arusaam, et Nõukogude Liidu loodusvarad peavad olema kättesaadavad üksnes Saksamaale ja kuna neid vabatahtlikult kätte ei anta, siis tuleb selle nimel võidelda ja selleks valmistuvat Saksamaa juba pikka aega.
Seoses baaside lepinguga saadeti kolonel Maasing koos kaitsepolitsei agendi parun Uexkülliga uuesti Berliini (mitte Londoni!). Baaside leping on Rahvasteliidus registreeritud leping, mille eestvedajad ja garandid olid Inglismaa ja Prantsusmaa, et vähendada Saksamaa mõjuvõimu Baltikumis.
Saadi teada, et Saksamaa vaatab Punaarmee baasidele Baltikumis kui ajutisele nähtusele.
1940. aasta mais ilmusid Saksamaal kaardid, kus Baltikum kuulus Saksa riigi koosseisu, linnade nimetused olid saksapärased.

Huvitav, kas tollased MRP- AEG tegelased olidki juhmid, et ei teadnud midagi Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentside otsustest, ka Balti riikide kohta!
Lisaks sedagi, et juba 12. juulil 1941 ja 26. mail 1942 avalikustas Inglismaa Nõukogude Liiduga sõlmitud kokkulepped ning lepingud, tehes teatavaks seda, mis juba kauemat aega oli faktina tuntud: poliitiline ja sõjaline koostöö Nõukogude Liiduga oli Inglismaal juba Saksamaa ja Nõukogude Liidu lepingute (MRP) sõlmimise ja kehtimise ajal olemas, kuigi lepingute tekstid seda selgesõnaliselt - expressis verbis - keelasid.
http://kultuur.elu.ee/ke492_salapakt.htm

MRP-AEG ajaks pidid need tõigad vähegi asjatundlikumatele teada olema, aga küllap siis polnud asjatundlikkust, või olidki neile tegelastele täita antud just niisugused, juhmidusest kantud, ent lihtinimestele hästi peale minevad ülesanded. Eestlastele oli veel omariikluse "ürgajast" omane pärit usk "inglismanni abisse". Eks seda vaimunüridust nuumasid ka need raadiojaamad, mis pealtnäha tegelesid valgustamisega, kuid paraku mõneti soodustasid vaimupimeduse süvenemist. Õnneks oli päris tavalistes eestlastes küllaldaselt skeptilist meelt kõike seda, millega püüti nende ajusid pesta, mitte liialt uskuda. Võeti teadmiseks - kui kahtlustusega. Hiljem on selgunudki, et skepsisel oli tõepoolest alust.

Siiski võib nüüd üldkokkuvõttes öelda: hea, et niigi läks, oleks võinud välja tulla palju hullem...

6. juuni 1939 - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid, mida Baltikumis tagaks Punaarmee.

7. juuni 1939 - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule, nn Selter- Ribbentrop paktile.

Võib-olla tuleks hakata tähistama hoopis 7. juunit leinapäevana? Huvitav on ka see, et Selter pääses plagama ja elas pärast sõda Euroopas rahumeeles edasi. Muuseas, ka Hjalmar Mäe pääses sõjaroimari-süüdistusest, kuigi oli kollaborantide päälik.

"Vabaduse taastuleku" aegade kohta leiab päris põnevat lugemist, kui otsida 10 aastat vanast Kesknädalast üles pisike sõnum "Kaitseliidu poliitpatud", millele on kirjutatud oi-oi kui ülihuvitavaid kommentaare. Jõudu lugejaile!