Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kas eestlased valivad jälle valesti?

glavlit  2008-09-01 22:49:46
Täienduseks. Osutaja üllatas, mind, oma kommentaari jaburusega istuli. Seetõttu jäi eelmine kommentaar tehnilistel põhjustel vähe segaseks. Tunnistan viga ja selgitan täpsemalt. Osutaja paistab raskekujulist suurushullustust või kroonilist haugi mälu põdevat, kuna asetab 1988. aastal Rüütli ja Savisaare ühte patta praeguse iseseisva riigi Gruusia presidendiga ja leiab, et oleks nimetatud isikud hakanud 1988 (!!!) aastal tanke samamoodi välja ajama oleks asi hapuks läinud. Rüütel oli "laulva revolutsiooni" ajal (1988 suvel-sügisel) üsna vagane. Ega ta loll ei olnud, vana aparatšikuna teadis ta, et enne tuleb kindel olla, et midagi puusse ei lähe. OK Rüütel oli vähemalt formaalselt ENSV naljapresident (ÜN Presiidiumi esimees), kuid tuleta meelde, kes oli Savisaar "laulva revolutsiooni ajal" 1988. aastal vahetas Savisaar ENSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja ameti Mainori teadusdirektori koha vastu! Sinu igasugust tervet mõistust mahajättev peakolu on Savisaare muutunud nagu Konstantin Pätsiks Ivan Orava meenutustes. Pigem mütoloogiline kuju, kui elav inimene. Kas sa ei saa aru, et Rüütel, veel vähem Savisaar ei otsustanud 1988-1989 midagi. Rahvarinne oli täiesti kooskõlas Gorbatšovi perestroika ja glasnostiga ning mingeid tanke polnud sellel ajal RR ja Rüütli tõttu mitte kuskilt oodata. Ma ennetan osutaja võimaliku reaktsiooni, kes ilmselt üritab laulva revolutsiooni venitada 1991. aasta augustini. Ära parem seda tee, näitad end veel lollimana, kui tegelikult oled. Laulev revolutsioon, kus ta oma nime õigustas, oli 1988 suvel-sügisel. Selle võiks ehk välja venitada 16. novembrini 1988, kui ÜN tunnistas ENSV seadused ülimuslikuks N. Liidu seaduste ees, hädapärast võib-olla Balti ketini, kuid mitte kaugemale. Edasi oli juba hall argipäev, mida ajalooperiodiseeringutes kutsutakse "üleminekuajaks". Perestroika hakkas vaibumise märke näitama. Seetõttu mind hämmastabki see pidev Laulva revolutsiooni esiplaanile seadmine, kui näitena, kuidas oleks pidanud käituma. Võrdlus on nagu siga ja kägu. Ühtse nimetaja suudab leida vaid nii läbiloputatud kesklased nagu AS "Osutaja ja co"

teema to glavlit  2008-09-01 23:05:48
sooh, nüüd siis hakkabki sinu tegelik mina ilmnema- õelus, viha raev ja valimatu sõim- see oledki sina ise, tegelikult. Ebameeldiv inimene.

vaagija to glavlit  2008-09-02 00:36:09
Ilmaaegu sõimled siin rämedalt osutajaga, ennast väljendades võiksid vähemalt tsiviliseerituks jääda. Nagu isegi näed, osutab osutaja ju minu õeldud Laulvale Revolutsioonile. Nii et tegelikult minu üldistavale lühikommentaarile tollest perioodist ja piltlikule võrdlusele - mitte faktilistele daatumitele, vastad nii leili minnes terve leheküljega. Minu kommi eesmärk oli vaid piltlikult näidata, et tugeva Venemaaga maid jagades on rahumeelselt sageli rohkem võimalik saavutada, kui jõudu kasutades. Jah, pidanuks selle kommentaari pikemalt lahti kirjutama ja Laulva Revolutsiooni juurde ka üleminekuperioodi ja Laari esimese valitsuse kaasama, seega perioodi kuni Vene vägede lahkumiseni Eestist. Nii et ka Mart Laar käitus targasti ja ei hakanud Vene vägesid jõuga Eestist välja ajama. Samas aga nõrga Venemaaga oli õnne vaid Vabadussõja kangelastel, kes võitlesid Eesti vabaks.

glavlit  2008-09-02 02:57:43
To vaagija: OK, vahet pole. Lähme siis edasi. Võrdlus laulva revolutsiooniga ei kannata kriitikat, kuid kas 1991 on siis parem võrdlus. Ma rõhutaksin siiski, et see, et Eestis läks 1991. aasta veretult on pigem pime juhus, mitte niivõrd Savisaar-Rüütel ja co tasakaalukus. Eestist läks see jaanuaris 1991 mööda paljuski selle pärast, et alustati järjekorras Leedu-Läti... Maailm jõudis selleks ajaks juba seakisa teha, samuti Moskavs endas algasid demonstratsioonid. Ma toon siinkohal ühe fakti, mida te ilmselt kas ei tea või ignoreerite. "Verised pühapäevad" korraldasid Riias ja Vilniuses siseväed, täpsemalt Siseministeeriumi OMONi (Eriotstarbeline Miilitsasalk) üksused ja veel mõned kohapeale saadetud eriüksuslased. Igal juhul mitte regulaarväed. Eestis OMONi üksuseid polnud. Selles võib ilmselt tänada endist siseminister Marko Tibarit. Nagu ma ütlesin on tegu pigem juhusega ja oma olemuselt polnud Eesti, Lätil ja Leedul vahet, kuid seal läks nii nagu läks. 1991. aasta augustiga on võrdlus Gruusiaga sama kohatu. Eestil polnud mingeid relvajõude ja sellel teel vastu hakata ei saanudki. RESK oli kokkuvõttes lihtsalt hambutu ja asi läbi mõtlemata. Lisaks Jeltsini jõuline tegevus, kogu maailma hukkamõist ja N. Liidu enda majanduslik ja ideoloogiline pankrot. Paari päevaga oli asi läbi. edasine on juba "laulva revolutsiooni" fetiši pooldajate oleksid ja tagantjärgi tarkus. Keegi ei tea, mis oleks saanud, kui asi kasvõi nädal oleks kauem kestnud. See, et siin veriseks madinaks ei läinud, võib tänada kõiki tolleaegseid poliitilisi jõude, et keegi ei kutsunud barrikaadidele, mitte ainult Savisaart-Rüütlit. Selgelt polnud dessantväelastele antud selgeid instruktsioone, mida rahumeelsete meeleavaldajatega teha. ja kuidas käituda. Paljuski võime tänada jälle juhust, eriti RESK käpardeid ja Jeltisnit, et meile iseseisvus nii lihtsalt ja sellistel alustel (riiklik järjepidevus) sülle potsatas. Muus olukorras (st ilma N. Liidu tunnustuseta) poleks ka ükski lääneriik meid nii kiiresti tunnustanud ja asi oleks venima jäänud ning ... edasi on juba vandenõuteoreetikute pärusmaa. Seoses sellega kutsun ka teid härrased-prouased kesklased paotama vähekene silmaklappe ja mõtlema kehaosaga, mis on mõtlemiseks mõeldud ja mitte mõõdutundetult ajama oma joru, mis on vaid osaline tõde.

osutaja  2008-09-02 09:45:34
to glavlit 22:15:
//Sul on laulu vägevusse küll röögatu usk, mis oleks ka tankid minema ajanud//
Mul on usk arukatesse inimestesse, kes targalt poliitikat teevad. Ega ainult laulmisest polekski kasu olnud. Eesti vabanemiseks tegid arukad inimesed Eestis targalt tõhusat poliitikat – REVOLUTSIOONI.


osutaja  2008-09-02 10:32:19
to glavlit 22:49;
//Osutaja leiab, et oleks hakanud 1988 (!!!) aastal tanke samamoodi välja ajama oleks asi hapuks läinud. Rüütel oli "laulva revolutsiooni" ajal (1988 suvel-sügisel) üsna vagane//
Ise ju kinnitadki, et Rüütel ei hakanud tanke jõuga välja ajama!

//tuleta meelde, kes oli Savisaar "laulva revolutsiooni ajal"//
Savisaar oli laulva revolutsiooni juht.

//Kas sa ei saa aru, et Rüütel, veel vähem Savisaar ei otsustanud 1988-1989 midagi. Rahvarinne oli täiesti kooskõlas Gorbatšovi perestroika ja glasnostiga ning mingeid tanke polnud sellel ajal RR ja Rüütli tõttu mitte kuskilt oodata//
Kas sa ei saa aru, et tankid olid kogu Eestis – kasarmutes - ja sealt väljasõit tänavatele oli kukepea. Näiteks 1991.aasta jaanuaris sõitsid tankid kasarmutest Vilniuse tänavatele.

//Laulev revolutsioon, kus ta oma nime õigustas, oli 1988 suvel-sügisel Edasi oli juba hall argipäev//
See aeg, mis sinusugusele nohikule oli hall argipäev, oli arukate poliitikute jaoks poliitiliste muudatuste tegemise aeg ehk revolutsiooni tegemise aeg.


osutaja  2008-09-02 10:44:38
to glavlit 02:57;
//Ma rõhutaksin siiski, et see, et Eestis läks 1991. aasta veretult on pigem pime juhus, mitte niivõrd Savisaar-Rüütel ja co tasakaalukus//
Usun, et sinusugusele nohikule oli see pime juhus.

//Eestist läks see jaanuaris 1991 mööda paljuski selle pärast, et alustati järjekorras Leedu-Läti... Maailm jõudis selleks ajaks juba seakisa teha, samuti Moskavs endas algasid demonstratsioonid//
Ära lora !!! Eesti jäi N.LIIDU president M.Gorbachovi aktsioonist puutumata sellepärast, et A.Rüütel kutsus VENEMAA Ülemnõukogu esimehe B.Jeltsini Eestisse. B.Jeltsin pöördus ETV kaudu N.Armee poole üleskutsega vägivalda mitte kasutada. M.Gorbachov ja B.Jeltsin olid siis omavahel vaenujalal.

//Eestis OMONi üksuseid polnud. Selles võib ilmselt tänada endist siseminister Marko Tibarit//
Ka see on näide Eesti tollaste poliitikute tarkusest. (Siseminister on teatavasti poliitik)

//1991. aasta augustiga...Lisaks Jeltsini jõuline tegevus, kogu maailma hukkamõist ja N. Liidu enda majanduslik ja ideoloogiline pankrot//
Maailma hukkamõistuga polnud sellel küll mingit tegemist ! Venemaa president (valiti juunis 1991) B.Jeltsin oli tollal Venemaa rahva seas väga populaarne, sellepärast suutis ta veenda N.Liidu armeed enda poolele üle tulema. See otsustas puchi saatuse.
Ühtlasi otsustas B.Jeltsini südikus ka N.Liidu president M.Gorbachovi saatuse, kellelt B.Jeltsin, kes oli augustipuchi ajal ülipopulaarseks saanud, hakkas kohe pärast augustipuchi võimu ära võtma. Näiteks 23.augustil 1991.a. peatas B.Jeltsin kommunistliku partei tegevuse Venemaal, jättes NLKP peasekretär M.Gorbachovi seeläbi ilma parteilistest võimustruktuuridest.

//See, et siin veriseks madinaks ei läinud, võib tänada kõiki tolleaegseid poliitilisi jõude, et keegi ei kutsunud barrikaadidele, mitte ainult Savisaart-Rüütlit//
Eestikomitee juhtkond valmistus põranda alla minema. Nendest polnud üldse asja.
Seevastu Rahvarinne korraldas 20.augusti 1991.a. pärastlõunal Võidu/Vabaduse väljakul võimsa laulva revolutsiooni stililis rahvamiitingu (peeti kõnesid ja laulsid koorid), et innustada Ülemnõukogu iseseisvuse taastamise otsust vastu võtma. ÜN võttis otsuse vastu hilisõhtul.
ÜN juhtaja Ülo Nügis palus rahvast tele- ja raadiomaja kaitsma. Rahvast paluti ka Teletorni kaitsma. Ja rahvas läks. Kodukaitse valmistus Toompead kaistma.
Sinusugused nohikud nohisesid pimedas nurgas.

//meile iseseisvus nii lihtsalt ja sellistel alustel (riiklik järjepidevus) sülle potsatas//
Usun küll, et sinusugusele nohikule potsatas sülle. Sinusugusele tõid tegijad Eesti vabaduse kandikul kätte.



vaagija to glavlit  2008-09-02 16:41:24
Mul jääb üle vaid osutajale paar lauset lisada : //Ma toon siinkohal ühe fakti, mida te ilmselt kas ei tea või ignoreerite. // - kogu su pika kommi sisu on teada jutt ja mäletame-mäletame hästi - oleme sinust nooremad - mis tegelikult toimus, ka OMONe mäletame, näiteks mis nad Ikla piiripunktis tegid. Ja kusagil ei ole ma väitnud, et Laulev Revolutsioon oli garanteeritult veretu. Kõik need aastad olid Laulva Revolutsiooni juhtidele samm-sammult keekatu-lubatu piiril tasakaalukas edasiliikumine vabaduse poole ja garantiid ei olnud kusagil, et see kõik ka veretuks jääb. Jah, järjekord oli tõesti paika pandud, kuid siiski järjekorras Riia, Vilnius, Tallinn ... ja OMON oli juba Tallinna poole teel, kuid Rüütel jõudis enne Jeltsini Tallinna meelitada-keelitada, mis kriisiolukorrale siiski suure muutuse tõi. ja seda positiivsuse suunas.

glavlit  2008-09-02 18:29:23
To teema: Kuule oinas, kas ma pean tõsti mingi kekserakondlase kodustama, kes mulle ära tõlgid, mida sa siin kokku pdrutad. Äkki selgitad ise? "...kogu su pika kommi sisu on teada jutt ja mäletame-mäletame hästi - oleme sinust nooremad..." ???????? Seega, seoses sellega, et olete minust nooremad mäletate neid sündmusi paremini????? Võta nüüd pits viina, söö hapukurki ja räime tomatis peale, rüüpa keefiri, võta tablett aspiriini ja ürita magada. Muud moodi see pohmell üle ei lähe.

glavlit  2008-09-02 18:35:12
Vabandan "teema ees". Millegi pärast kipun vaagija idiootsused kellegi teise kraesse ajama. Kuid ega ma sisuliselt ju ei eksi, te kõik kolm moodustate ühe koolkonna ja jutu rumalusastmel pole mingit vahet. Stiililine külg on vähe erinev. Moodustage loominguline kollektiiv ja edastage oma sõnamulin ühtse kommentaarina. Risustab vähem internetiruumi.

vaagija  2008-09-02 18:54:30
Vabandan glavliti ees - minu näpukas - tehtsin õelda : oleme sinust vanemad - vabandan. Aga ometi näitab sinu keevalisust - ühe süütu sõna pärast nii sõimama hakata. Kas oled kuulnud sellist ütlemist, et tegijaga ikka vahel juhtub, või oled ise eksimatu?

Burov  2008-09-02 21:07:33
Mõnedes kommides lugesin SORTEERIMISEST. Olen sünnilt Eesti kodanik, rahvuselt venelane ja kunagi pole tundnud ega tajunud, et olen TEIST sorti. Kolm korda on EESTI PENSIONÄRIDE LIIT mind valinud oma esimeheks. Eestlane, Venelane, Sakslane, kama kõik, tähtis on ilmavaade ja SÜNNIMAA huvid.

teema to glavlit  2008-09-02 21:49:17
ma ei suuda uskuda, et oma seisukohtade tõestamiseks peab nii labaselt sõimlema hakkama. Kunagi peeti voorimehe labase sõimu sünonüümideks. Noh, voorimehe sõim kahvatub sinu tiraadi kõrval. Kas sa sellise kasimata suuga sööd ka? Toidule tuleb vist s... mekk külge kui nii kasimatu suuga sööma hakatakse.

glavlit  2008-09-02 23:17:09
Oi, oi nüüd tuli vooruse verstapost välja. Sinusugused ei saa ju muust jutust aru. Nõukogude inimene on ju harjunud, et nende kallal vägivalda tarvitatkse ja teda sõimatakse, siis tunneb ta end jälle õnnelikult ja asi on paika loksunud ja helge meenutus Eesti NSV-st tuleb silme ette. Selle lehe formaat on ju selline, et pole mõtet end vaeva viisakate sõnade otsimisega. Kui pudrupeade osaühing "Osutaja, Teema, Vaagija ja sõbrad" näevad igas vastalises arvamuses ainult sõimu, siis pole ju vahet mida sa suust välja ajad. Tuleb tõdeda, et sinu vastas seisavad rauast (õigemini kummist) inimesed. Ortodoksidele ei saa mitte kunagi midagi öelda, mis nende dogmadega kooskõlas pole. Õnneks on nende käpakesed veel nii lühikesed ja küll nad tahaksid kõikidel nendel suu mulda täis toppide kes nende seisukohti ei jaga, ise aru saamata, et polegi mingeid seisukohti.

EPÜ  2008-09-03 02:43:04
Burov ja EPLi liikmed olete II sorti, egas muidu NSVL Sõja ja tööveteranide järglane, EPÜ,poleks
selle EPLi alla neelanud ja muutunud EPÜ liiduks.

osutaja  2008-09-03 08:56:03
to glavlit 18:35 ja 23:17;
//Moodustage loominguline kollektiiv ja edastage oma sõnamulin ühtse kommentaarina//
See lause meenutas mulle, et nõuka ajal tegeles Glavlit loominguliste kollektiivide jälgimise ja represseerimisega. Sõna lõpp -lit on lühend sõnast ’literatura’(’literatura’ on tõlkes ’kirjandus’).

to glavlit 23:17;
//Nõukogude inimene on ju harjunud//
See fraas meenutas mulle veelkord, et nõuka ajal tegeles Glavlit inimeste jälgimise&jälitamisega.



Eelmine | 1 | 2 | 3 | 4 |

Nimi 
E-mail