keelesolkimisest saaksime lahti, kui kõrvaldaksime tähestikust võõrtähed c f z ž š x y w ja sõna algusest h, b, d, g.
Siit ka üleskutse: kirjutagem võõrsõnu ja võõrnimesid ilma võõrtähtedeta äälduse järgi. Kui võõrsõna asemel on olemas ka omasõna, siis kasutagem ainult seda.

Väga õige ja asjakohane artikkel Maret Raualt. Esimene küsimus oleks, et kas meil ei austata keeleseadust. Kui on riigikeeleks eesti keel, siis kasutagu eestlased seda keelt, muidu võiks tõesti arvata, et siia on tulnud hulgaliselt inglise immigrante, aga sellegipoolest peaksid nimetused olema eestikeelsed. Kui näiteks mõni hiina ärimees avab oma restorani ja paneb üles hiinakeelse sildi, siis ei saa keegi aru, mis asutusega on tegemist. Võibolla tekib küsimus, et see restoran on mõeldud ainult hiinlastele ja teistele on sissepääs keelatud, see on ju diskrimineerimine. Või näiteks "PUB", kas see on mõeldud puberteetide jaoks ja teised ei tohi seda külastada. Miks on meil Aphoteka, jälle inglaste jaoks. Miks öeldakse, et käisin soppamas,tähendab sorimas sopa sees. Väga lihtne on öelda, et käisin poes, käisin kaubamajas. Niimoodi me võtame üle inglise keele ja jätame maha eesti keele. Tähendab, et eesti keelt ei austata ja niimoodi ta hääbub. Paistab, et eestlastel pole austust oma keele ja riigi vastu. Riik on pandud müüki ja nii kaobki see väikerahvas.

Vene ajal vinguti,et on palju venekeelset sildimajandust,kuigi seda oli tunduvalt vähem kui praegu jänkikeelset.Kus need vingujad nüüd on,on omale küürud selga tõmmanud ja ka jänkistunud?Ja president,selle asemel,et uusi sõnu välja mõelda ja käibele võtta,võiks hoopis muretseda eesti keele risustamise eest inglise keelega.Pole midagi selle vastu,kui osa silte on venekeelega kakskeelsed,pool Tallinnat kõneleb vene keeles,töötavad siin ja maksavad makse.Ja veel,eesti riiklik ja kommertstelevisioon on tulvil ingliskeeseid saateid ja filme,enamus ajuvabad.