Vastvõtt ei olnud täiuslik. President oli oma tähtsaima kuvandi elemendi maha unustanud, ilma milleta ta ei lähe isegi magama. See peab olema hästi suur ja kirju ja seda maailmas ei tohi ühelgi riigijuhil olla.

Ei noh see aastapäeva kõne ei tulnud sugugi sellepärast parem, et president oma rahvariietusega püüdis rõhutada eestlaseks olemist. Miks tal nii nigelad kõnede kirjutajad on? Seal polnud meie vaesusest, ettevõtlusest ega välispoliitikast juttugi, maaelust olust rääkimata. Siis see monotoone, räme hääl täishöölikute venitamisega vaga kõne sobinuks hästi altarist kirikus, kus akustika seda hästi veel võimendanuks. Aga kohe oli pugejaid, kes kõnet maani kiitsid, nagu siis kui boss Moskvasse 9. mail sõitis. Siis soovitati kindlasti minna ja isegi kuue reväärile rukkilill panna. See on haljale oksale jõudnud silmakirjalikud pugejas ja kintsukaapijad.

Valvekiitjad moodustavad ühe kindla kihikese igas ühiskonnas. Mõni kukub ülistama käsu peale või tellimuse alusel, aga on ka selliseid, kes lausa "puhtast hingest ja soojast südamest" ei saa mitte vaiki olla...

Sama hästi võib sel aastal tähistada ka - Nõukogude Eesti 96

1917. aasta 5. novembril, kaks päeva enne Suure Oktoobrirevolutsiooni algust, moodustati Nõukogude Eesti eesotsas Jaan Anveltiga, mis eksisteeris 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asuti Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki.
1918. aasta 28. novembril loodi Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveltiga, mida Lenin tunnustas 8. detsembril.
23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse. See riik likvideeriti Vene Loodearmee ja Eesti “valgete” poolt 1919. aasta 18. jaanuaril ja taastati uuesti 1940. aasta 21. juulil.
Eesti Wabariik oli Rahvasteliidu liige 1921. aasta 22. septembrist kuni 1940. aasta 21. juulini.
Nõukogude Eesti (Eesti NSV) oli aga Rahvasteliidu liige 1940. aastal 21. juulist kuni 6. augustini.
Kui EW pagulaspoliitikud (Uluotsa - Tiefi liin aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Ka ÜRO loomise aegu eestlasi jutule ei võetud.

Miks eestlane ei pea oma vabariigi aastapäevast? Sest eestlane vaatab tv-st vabariigi aastapäeva nagu teleshowi,mis filmitud Eestis.Ta tunneb end kõrvaltvaatajana,kel enesel nagu polegi midagi ühist selle päevaga!
Ja ega vist ka tegelikkuses olegi,õnn selle vabariigi tulekuga nende õuele ei saabunud.Seega pidu peavad need,kelle elu muutus õnnelikuks!
Nõuka kommunistid olid vähemasti nii targad,et tegid Suure Okoobrirevulutsiooni aastapäeva rahva peoks ja vähemasti sel päeval unustati nii mõnigi valitsuse sigadus.

Keskdebiilid on tigedad et EV pidupäev igati korda läks. Nemad ju naudivad olukordi kus piketeeritakse, laamendatakse linna peal jne jne.