tunnen m'aageeltt üle kesskmise aga mitte ej võta mu aju k'inni sellist sõna nigu 'jahmhaakidaatas' . oleks võjj 'äälduslähädaselt kirjutatud 'jahhmaakidaatas' .

sisuboolest onn Elronil 2 vastandlikku pooltt . öheltpooltt on vagunid kenamad ja voolujoonelisemad, oletatavassti ka k'allimad ehk võrokas ja sõrvekas p'eavad rohhkem p'äälämakksma Ettkarisulasejdvahendavale Parsu Jussile .
tejnegü.llg on aga vagunite sisu ehk isstegohad .
sõjdin ise 06.01. kell 08.12 Tallinast Tarttu . üttlen kohe et Parsu porga.nd sõjttis pehhmelt ja täppsält - 2' tunni ja 2' minutiga nagu kava ettenägi olin Tarttus . sellessuhhtes mull ette'ejttejd pole .
aga irisen kohe ää meelega nende isstmeteüle .
1) isstmed on vale kalldega ehk seda kallet polegi .
2) isstme toed on l'iiga kõrrged, kehhv toettada, ej saa ju pääd otsast äravõtta ja ajutiseks s'üllevõtta .
3) ridade vahed on kittsad, sisemised p'eavad püsstid'õusma nagu teattris ja kinos .
4) isstme seljadoed on l'iiga paksud, s'inna kaob 1...2 rida .
5) isstmed onn eraldatud, öhelbol 2 ja tejselbol 3 istet . Ummela Martt ej mahu ära ja 3 priidikut mahuks 2'le isstmele ära siis kuj nejst 1 pikuti p'oolekslõjgata . vanasti sellist küsimust polld, saj vabalt öhele pingile 4 isstujatmahutada . ehk 3 ummelat .
6) isstmejd on vagunis tõessti vähä . mull vedas et sell ommikul oli sõjttjajd ummbes 2/3 täjjsmahust ning ükksi ummelas püssti ej pidand sejjsma .

viimati sõjdin edelarauttega suvel . tunnistan et ka siis m'ulle ej m'eeldind isstmed . mejje lühisõjttudeks pole sellisejd vajagi . vanagumerusega p'uuisstmejl tunnin end tunnduvalt mugavamalt .
kõjgeullemad isstmed isstumiseks olid kül Pruuli Tiidu k'oorejli ühisvagunis, käjsin sellega mihhkligu lõpus Maskv''aas . se.llg kadus nõkku ülttse ära ja pää tahi otsast äragukku . ka istet 'allalasstes . sihukesed lohuisstmed sobiks ajnult küürakatele ja ummelatele .

mida tegeda (nagu küsis üks soomesõja major kess eesti keeltt rohhkem ejj osand) ? kinndlasti tuleks isstmed asendada inimlikega . isstmedoed madalamaks ja kittsamaks ja perrsealune kumeraks . kena oleks kujj isstmed kõjkk vaattaks etteb'oole aga kus kurat sa ned vagunid ümmberb'öörad ? kollmnurkki mejl pole ja p'öördisstmejd samuti mitte . ja pole vaja nejd k'ääalusejd, need võtavad vajd r'uumi .
kuj teha minu ettebanekujärrgi sis kinndlasti suureneks isstumisvõjmalus oma kolmandiku võrra . aga see on kaa parem kuj tänane mitte sittagi .

tunnin uvi ka sellevasstu palju k'iiremini sis Parsu porkknad on kihutama akand . lejttsin veebist 1986.a' sõjdugava Tallinast Riigasse . nüüd s'inna küll enam õkkva ej saa aga Pärnuni ikkagi . siin se võrrdlus onn .

1986.a:
Tallin 17.12 - 18.06 Rappla 18.07 - 19.08 Pärnu 19.10 - 22.11 Riiga .
2014.a:
Tallin 07.36 - 08.29 Rappla - 09.49 Pärnu .
Tallinast Rapplani sõjttis susla 29a tagasi 54 minutit, nüüd prga.nd 53 minutit (1 minu.t k'iiremini !) . õhhtune aga 2 minutit 'aeglasemalt ehk 56 minutit .

Rapplast Pärrnu kulus 29a tagasi 1:01, täna 1:20 ehk 19 minutit kaob Lelles tejsst ronngioodates .

Tallinast Pärrnu s'eega 29a tagasi 1:56, täna 2:13 ehk 17 minutit 'aeglasemalt .

ja 29a tagasi saj rongiga Tallinast Riigasse 4:56, nüüd lukkspussiga 4:25 ehk 31 minutit rutem . s'eejuures tegi ronng konksu Mõjjsag'ülla, pu.ss sõjdab väjkäse kaarega vajd ümmber Pärnu lahe kirrdeosa .

visst lähhtub Parsu Ju.ss kulttsest põhimõttest et 'kiirusta 'aeglaselt' .

ja veel viimane soovitis sõjdugorralduseasjus .
kuj kusskil liinil on pisikesed porkknad ja rahvast liigub palju sis tuleks sõjttmab'anna allgul 1 kiire otseronng ja kohe s'eejäräl 'aeglasem iga tejjbajuurespeattuv poole odavamronng . siis saakks iga sõjttja ise valida kass ruttu ja k'allilt võjj 'aeglaselt aga odavalt .

kujd selleni ned joppskid nagu Ju.ss ja Ossipi Anrus mujdugi ej tule . kujjgi Ju.ss pidi Anrusele tolle sigaduste'eesst makksma koguni 6000'eurolist k'uubalkka .
üha enam näjppki kujunevat nõnna et mida lollim oled ja mida rohhkem kahhju tekitad seda kõrrgem on su palkk .

Õige väljend; porgand. nd ees punkti ei ole!

eksid . kuj peenendatavatele k'aasäälikutele järrgnäb mõnes k'äändäs 'i' sis se 'i' peenendab nejd 'eelnevajd k'aasäälikujd . ned peenendatavad äälikud on [t], [n], [l] ja [s] . tähhtädena esinevad ned kuj d, t, s, l, n, tt, ss, ll, nn .
kujj on pull:pulli sis 'äälduslikult on se [p'u.ll:pulli] ning tähistab mehist suguvõjjmelist vejsst . kujj aga pull:pullu sis 'äälduslikult [p'ull:pullu] ning tähistab se käba .
ejj ole aga peenendatud [nd] siis kuj järrgnäb mõni muu täjjsäälik, näjttäks 'õjjendama' . aga 'õjjendi' [õjje.ndi] (kuj järrgnäb [i] sis pole seda peenenduse märkki vajagi sest peenendus on juba tingitud) .
[porgandi] pole aga eestilik 'ääldus, küllap on midagi minngist peendusteta keelest 'ajjujäänd .

Kahtlemata võivad Teie hääldus- ja õigekirjaalased mõttemõlgutused ning näpunäited olla kellegi jaoks harivad ja meie riigikeele kultuurse kasutamise edendamiseks kasulikud, kuid ühtlasi tuleb silmas pidada, et oluline osa nendest kaaskodanikest, kes küll väidavad kangesti armastavat Eesti Vabariigi riigikeelt, tegelikult ei taha ega suudagi huvitada Teie poolt serveeritavatest keelelistest finessidest. Seda üksnes juba tavalisest erineva - n-ö foneetilise ülestähendamise tõttu, mis mõjub nende jaoks kui mingi salakiri, mida nad ei suuda ega viitsi endale selgeks teha. Veel enam, neil keeleasjade suhtes ülinappide huvidega isikutel on mingi pelg niisuguse kirjaviisi suhtes, mida nemad ei oska ega taha kasutada. Sestap on nad hakanud lausa nõudma Enn Oja keelekäsitluste keelustamist...
Kahju küll!
Seepärast - pangem rohkem rõhku selliste arvamuste avaldamisele, mis sobiksid n-ö laiadele rahvahulkadele, mitte aga innukatele keelehuvilistele!

Mina ole ka selle poolt, et keele solkija Enn Oja keelustada. Sellist solki on võimatu lugeda. Mõttetera võib hea olla aga aru ei saa.

toettan setukat ! mis ma rajssk sin loobin oma eestilikku solkki igasuguste uhhkete välis l'uuludesekka . valesti, ikka valesti on mejje rahhva suurim soov !

olevat Jumala soov. Seda "tarkust" peame ühtsoodu kuulma.

Väga rõõmustav oli lugeda, et peaminister Andrus Ansip palus majandusminister Partsi ja Elroni asemel reisirongiprobleemide pärast vabandust. Keegi ju peab niipalju viisakust omama, et sellise superjama eest vähemalt andeks paluks. Või kasvõi moka otsast vabandaks. Küll meie soojasüdameline rahvas juba andeks annab ja on valmis varsti isegi suisa unustama "Partsu porganditega" seotud ebameeldivused.

vabanda palju vabandad, ega see nejjd porkknajd arukamalt sõjttmabane . ega isstmejd välljavaheta .

Ansip: "Kui tõepoolest praegu keegi pole siiani rahvale tekitatud ebamugavuste eest vabandanud, siis mina vabandan, Need ebamugavused ei olnud põhjendatud."

Ossip, võtke eeskuju!
Parts ei võta eeskuju, tema vaid annab (halba) eeskuju.
Aamen!

Delfi teatas reedel, et kolmapäeval sai üks Elroni klienditeenindaja rongis tööl olles infarkti. Ametiühingujuht vihjab äpardunud rongireformist tulenevale suurenenud stressikoormale.

„Töötajal hakkas paha ning ta sai infarkti. Naine viidi haiglasse, kus ta suri,“ ütles raudteelaste ametiühingu juhatuse esimees Oleg Tšubarov Delfile.

Tema sõnul olevat tööinimese kohta pigem eakas, üle 50-aastane naine juba enne tööle minekut end halvasti tundnud.
Infarkti saanud naine oli tööpäeva alustanud juba hommikul vara Viljandis ja Lelles Pärnu rongile läinud. Pärnusse jõudes oli naise olukord juba nii halb, et talle oli kiirabi vastu kutsutud.

Häirekeskusest öeldi Delfile, et väljakutse Pärnu kaubajaama registreeriti kell 9.48 kolmapäeva hommikul, vähem kui minut hiljem anti kiirabile väljasõidukorraldus. Kell 9.51 läks brigaad teele ning kell 10.06 oldi sündmuskohal.

Ametiühingujuhi sõnul oli tegemist ilmselt stressiolukorrast lähtuva terviserikkega ning ametiühing kavatseb juhtumit edasi uurida. Esialgu kavatsetakse näiteks kontrollida, kas tema töö- ja puhkeaja jaotusega oli kõik korras.
„See pinge, mis langes pärast rongireformi töötajate peale, need karjumised ja muu, on praegu küsimus. Viha mis tuleb pahaste reisijate poolt, ei jõua Elroni juhtkonnani, vaid klienditeenindajateni, kes võtavad esimesena löögi vastu,“ rääkis ta.

Infarkti saanud naine oli äsja Edelaraudteest Elronisse üle tulnud ning ka see töökohavahetus ning tööst ilmajäämisega silmitsi seismine tekitas lisastressi. Edelaraudtee koondas aasta lõpus 126 töötajat, kõigile neist aga Elronisse kohta ei jätkunud.

Elroni müügi- ja arendusjuht Norbert Kaareste ütles, et ettevõttel on erakordselt kahju, et firma klienditöötaja lahkus ning avaldas Elroni nimel omastele sügavat kaastunnet.

issand jumal, nemad vabandavad!vababndavad!!!missugust sitta keerutatakse üles kasumi ja veelgi suurema kasumi nimel.