mis neist uusrikastest ja uuskapitalistidest tahtagi, need ei ole ju rahva juhid, nagu oli Gustav Ernesaks. Au lauluisale, Tarandi Sirp on ju sotside väljaanne, ei see rahvast välja tee.

Ega meie LAULUTAAT neist puududst tundnud,tema oli rahvamees,mitte rahamees. Rahvas peab teda oma südames ikka alles ja tema laulud kõlavad edasi.

dirigendit kultuuriministri eemalejäämine on ikkagi täielik ämber. Kas tädi oli järjekordselt Ansipiga saunas?

Nõukaaegsed laulupeao olid küllastatud patriootiliste (vene) lauludega. "Hirvepargi perioodil" kultuuri-inimesed olid "pika vinnaga", domineerivad olid Tiit Madissoni kriitikud - ärge ärritage vene karu.

Isiklikult mina laulupidudel ei käinud. Ükskord nägin ajalehes fotot millel hasartsed lauljad tõstsid õlgadele Moskva ametliku esindaja, Anastass Mikojani. Selle träpka kes oli Stalini kabinetis kui Eestile esitati baaside lepingu ultimaatum.

Ühte ritta Kreutzwald,Koidula, Ernesaks. HÄBI neile kõrgisikutele, kes ei tulnud, nad näitasid sellega oma HARIMATUST ja MATSLIKUST. Kes ei austa isikut, keda austab kogu Eesti rahvas, see ei austa EESTI RAHVAST

to V.K.
//Isiklikult mina laulupidudel ei käinud//
Ja siis?! Sinu käimistest või mittekäimistest pole Eestis kellelgi sooja ega külma.
Sina oled ilmselt see V.K, kes oli Eestist plehus, kui eesti rahvas laulvat revolutsiooni tegi. Tänu niisugustele meestele nagu Gustav Ernesaks, kes eesti rahva laulutraditsiooni kogu nõuka aja elavana hoidis, tegi eesti rahvas kolm aastat (1988 – 1991) poliitikat ühislaulmise saatel ja sai selle käigus N.Liidust vabaks.
Sinusugustele on Eesti üksnes saamakoht. Nagu turvalisel välismaal redutanud Ilveselegi. Ja hea ongi, et Ilvese-sugused Ernesaksa mälestust ei lagasta.

12 punkti!

Sirp on suuna võtnud tagasi oma juurte, s.t. "Sirbi ja Vasara", ikka selle algusaastate juurde.

Häbi Sirbi toimetajale, kes "Mu isamaa on minu arm" autori ja rahva poolt armastatud laulutaadi Gustav Ernesaksa maha salgas. Mul on väga liigutavad mälestused seoses laulupidudega: see oli 1969. aasta juubelilaulupidu, kui kontserdi lõppedes vaatamata pidevatele keelitustele, me kuidagi ei tahtnud lavalt lahkuda ja pidevalt skandeerisime - mu isamaa on minu arm jne, kuni keegi lauljate seast võttis viisi üles ja laulsime juba esimese salmi ilma dirigendita, kui Ernesaks jooksis pulti ja käigult laulsime lõpuni - oli ääretult meeliülendav laulupeo finaal. Ja uskuge või mitte - nüüd ligi 40 aastat hiljem sain teada, et see olevat olnud kultuuriminister Furtseva, kes nimetanud seda laulu natsionalistlikuks ja keelanud selle laulmise ära. Samas oli Arnold Green see, kes pärast esimest salmi julges Gustavile külge müksata, et mingu ja juhatagu lõpuni. Seda kuulsin ja nägin alles nüüd Ernesaksa juubelifilmist.

Mis päästaks eesti rahva
Kaarel Tarand

Vaid mõni kuu pärast Eesti taasiseseisvumist, 1991. aasta jõulu esimesel pühal, kirjutas rahvusülikoolis kolmandal kursusel eesti keelt õppiv Kaarel Tarand (EÜS) loo, milles oma maa ja rahvuse arengu salgamine tegi silmad ette ka toonastele internatsidele.

„Kui küsimus on rahvuses ja selle säilimises, siis minu meelest on ajalugu siiani väga selgelt näidanud, et kõik rahvused tekivad ning kaovad. Aeg-ajalt on perioode, kus rahvad ühinevad ja siis jälle eralduvad ning tekib suur hulk uusi keeli.
Eestlaste jaoks on küsimus selles, et niipea kui rahvuse säilitamine muutub vägivaldseks, niipea kui see pole enam iseenesestmõistetav, on parem sellest loobuda. Miks seda nii iga hinna eest päästa tuleks?
Vaieldav on ka see, kas me ilmtingimata siin peame elama. Me võime elada ükskõik kus. See pole mingi argument, et oleme siin 5000 aastat ja rohkemgi maad harinud. Kui tuleb aeg, mil Euroopas algab uus rahvaste rändamine, siis minu poolest võime kolida Iirimaale, Hispaaniasse või ükskõik kuhu, kus parem on. Vägisi sellest maatükist kinni hoida ei ole mingit mõtet, samuti nagu ka oma keelest. Oma rahvuslikud iseärasused säilitame me nii või teisiti. Euroopa ühinemisprotsess näitab üleüldist rahvuste kadumist. Muidugi, põnev on rääkida omavahel köögis keelt, millest keegi teine aru ei saa, aga rahvusvahelises suhtlemises pole sellest ikkagi kasu.
Kired, mis meil rahvuse hävimise ümber viimasel ajal on lõkkele löönud, näitavad, et rahvusena olemine pole enam normaalne, vaid kuidagi poolenisti vägivaldne. Parem surgu juba välja, kui et vägisi säilitama hakatakse."
Rahva Hääl, 25. detsembril 1991

Nüüd saime teada, et president, kes ei tulnud mälestama Lauluisa, läks aga sünagoogi. Äkki 7 01 09 tuleb ka Nevski katedraali?

Kohe kindlasti, tal ju, nagu ise rääkis, vene veri soontes.

Seltsimehed kesklased - tutvuge naljaviluks oma juhtoina Savisaare sekretariaadi tööga ja uurige järgi, kui palju saab nimetatud isik (või Tallinna linnavalitsus) kutsed kõikvõimalikele erinevatele üritustele/kontsertitele/konverentsidele jne ja kui paljudele ta tegelikult kohale jõuab? Teha üldistus, et ei ilmunud - järjelikult ei austa on kergelt öeldes liialdus. Ega igale poole ei jõuagi. Siin tekkib konflikt oma ajaga. Kui külastad oma töö ajast või oma vabast ajast kõiki üritusi kuhu kutsutakse, siis avastad, et suure osa ajast võtavadki esindusülesanded.
Aga mulle meeldis see rida, et kohal olid Väljas, Rüütel, Saul, Toome - lisame sinna veel mõne: Vaino, Lentsman, Merimaa, Pedak, Kortelainen, Ristlaan jt ja saame maiparaadi tribüüni koosseisu kokku. Kindlasti oli kontsertil väärikamaid inimesi, kui see tippkommarite seltskond. Nimetage siis juba kõik ära!

lisaksin sellesse jadasse GLAVLIT,
muidu mees tagasihoidlikult unustas enda.

Enamus siinkommivaid KE "ajuhiiglasi" kasutab nime lõpul liidet "ja", nt. osutaja, arvaja, lisaja jne. Seepärast teen ettepaneku, et Meg võtaks parteilise nime Mä(ä)gija. Tuntud Kremlimeelne teema võiks oma nime mugandada: Ja, Duuma(Mina, Duuma).
Austusega.

to Lemme von Krimm;
Baltisaksa von’idele tegid eestlased tuupi juba Vabadussõjas. Siiamaani tähistame meie, eestlased, seda tuupitegemise päeva Võidupühana (23.juuni). Enne seda laulsid eesti talupojad: mõisad põlevad, saksad surevad. Lemme von, sa oled eestlastele võlgu tasu 700-aastase orjatöö eest !

To osutaja: Kas sa umbkaudselt tead, kust tuli 700-aastase orjaaja mõiste? Jään huviga ootama?

to glavlit - üks küsimus: kas eestlastel ei tulnudki 700-aastast orjaaega üle elada, et küsid siin mingist mõistest?

to osutaja

Vaeseke, egas kõik von`id pole baltisaksa päritolu. Ikka veel oled kommude mõjutatud.
Muideks, sinu palavalt armastatud punastele, tehti ka tuupi.

to Lemme von Krimm;
// egas kõik von`id pole baltisaksa päritolu/
Oled isehakanu? Eesti rahvas nimetas niisuguseid von’e kadakasakslasteks.

//Muideks, sinu palavalt armastatud punastele, tehti ka tuupi//
Tuupi tegi iseseisvuse välja kuulutanud Eesti Vabariik praeguse president Ilvese emamaale – Venemaale, kus sellal olid seal tõesti kommunistid võimul. Vene tsaari võimu all jätkamine oleks sulle ilmselt meele järgi olnud. Vene tsaari ajal oli von’idel Eestis hea elu.