Palts saab aru reformierakondlikust (loe KGBlikust pro kommunistlikust)mõttelaadist. Kes ei ole meiega, on meie vastu. Tõstes käe Kadastiku vastu kirjutad endale poliitiku surmatunnistusele alla. Mees , kes tegi koos Hans H Luigega valmis Res publica , kannab selle nurjunud "PR meediaprojekti" kuludesse.

Muidugi on meediaga probleeme. Aga kus Eestis pole probleeme? Ent need probleemid ei ole seal, kust partorg Kallas neid otsib. Ajakirjandus monopoliseerub, kadunud on konkurents. Seetõttu on ajakirjanike palgad ehk 1997. aasta tasemel. Inimestel pole raha osta ajalehti, kirjutav meedia on vaene ega saa lubada uurivat ajakirjandust, mis teatavasti on väga kallis lõbu. Ajakirjanike Liitu ei pea enamus olulisi tegijaid mitte millekski, või siis saatanast organisatsiooniks, õudse ametiühingu käepikenduseks. Osalt muidugi hoiab ajakirjanikke selle organisatsiooniga liitumast hirmuäratav punavanakeste ja savisaarlaste kontsentratsioon. Need on meedia jaoks olulised probleemid. Ja kui Hans H. Luik vahest Kuku Raadio Keskpäevatunnis oma asja ajab – ja ta teeb seda –, siis vähemalt teatas ta Eesti Ekspressis enne viimaseid Riigikogu valimisi, et annab oma hääle Res Publica poolt. Erinevalt Mart Kadastikust on Luik ehitanud oma meediaimpeeriumi ise, ilma Savisaare erastamise ja poliitilise toetuseta. Erinevalt Kadastikust on Luik omanik, mitte kõrgelttasustatud järelvaataja rollis palgatööline. Ja Kadastik ei kirjutanud Postimehes ega Kroonikas, et annab oma hääle Reformierakonna poolt. Ja erinevalt Kadastikust pole Luik ka kunagi kirjutanud KGB tellimusel lollakaid lugusid, kuidas sovjetivõimu peale kurjad inimesed kollaste välismaa botikute eest kodumaad maha müüsid. Needki on vahed, mida peab meedia puhul teraselt jälgima.