sellega tegi mu nimegajjm m'ulle ära . sest kujj 'eelmisel nädalal 'uusi mälästatavajd välljabakkusin käjjs silme'eesst läbi ka Keesa aga pakutujd oli palju ning ma ejj usskund et rahuliku ala esindajat k'eegi kesskjõugust tähäläbanuv'äärsäks peab .
on ka näha et Enn on v'aevanäjjnd et nimede kirjaguju enamvähäm vasstaks, siisski on mõned kriipsuvead (aga need ma kirjutan Urmi arrvele ja tema ajab kõjkk j'ällä trükogija süükks sest pole enam 15. saja.nd kuss ekksimine oli m'õeldamatu) . näjttäks Keesa abigaasa on kirjas Molnár Mária ehk Mollnaari M'aarja . varem ka Tsaani .
ja Isstvaan kirjutatakse ametlikult vigaselt samuti pika 'aaga: István . nõnna on ka Istvan Dobo kirjas Dobó István ehk Toboo Isstvaan .
Mekcsey oleks võjjnd välljagirjutada täjjälikult Mekcsey István ehk Mäktsäj Isstvaan .
Balint Török on Bálint Török ehk Töröki Paalint .
Bornemissza Gergely 'ääldub Pornemisso Kärgäj .
Pesti Hirlap 'ääldub mejje matsigeeles Pästi Irlop .
Göre Gabor on kirjas Göre Gábor ehk Köre Kaabor .
ja Eger 'ääldub Ägär ja Buda nagu Pudo .
kujj ottsisin Ägäri tähhti vilmina ja modjori keeles sis tokksisin samuti nime vigaselt sest modjorist on mul t'eadmisi vajd 1% ja raamatu p'äälgirjas Eger m'oondub k'äändäs: Egri csillagok ehk Ägri tsillogokk . lõpuks siisski lejttsin üles .

millegibärast arrvan et aassta lõpuni ej meenutatta kedagi nõnna et ejj eksitaks . võjj Urmi loodapki et tall on vigade õjjendaja omast käässt tasuta võtta ?

'eelmises unustin lisada et modjoritel on komme allgul t'uua l'iignimi ja lõpus 'eesnimi . nagu oli 'enne mejje saksikut ajuloputust ka mejjl: Rejnde Urmi, Ummela Martt jne .

õjjendan ära ka 1.'s kommis vea: mitte Keesa, vajd Keeso . modjorid 'ääldavad lühikest aad p'ea'aegu nagu o, tugeva varjundiga . kirja á aga on pikk aa, ilma sellise tugeva varjunditta . õjjge on s'eega Kaardoni Keeso .

Kui sisuliselt pole midagi öelda, siis ennast hirmõigeks pidav eestlane norib isegi mitte sõnade, vaid kripsukeste kallal. Jõudu lollamiseks!

a.tt''ähh !

Inimesed, miks te ei mõtle sisuliselt, tundega?! Tuletagem meelde, kuidas "Tasuja" või "Villu võitlused" on eestlaste hoiakuid kujundanud. Mis tundeid kutsuks esile meie oma ajalooliste romaanide ja jutustuste uuesti üle lugemine? Või oleme juba nii küpsed eurooplased ja maailmakodanikud, et vilistame ja sülitame oma rahva ajaloopärandile?

Tõesti võiks lugeda uuesti Tasujat ja ka Kitzbergi ja eriti tema Mogri Märti.Mida mina hiljuti tegingi. Oli ikka sumaaks see Mogri küll. Ja milline oli lõpp...Tudisev ja kerjakepiga.Ahnus.Ja ka Enn Eesmaa näitab kui arenenud tema on, eestlastest suurkujud on talle vist liiga pastlalised, otsib ikka mõne tähtsama mujalt maailmast pärit tegelase välja, et suuremeelselt siinset eurohõnguta publikut harida. Kuigi ka see kulub ära.

täjjändan Magnust tejsestküljest .
väga ää onn õppi v'õõrgeeltt kuj kõrvuti minngi uvitav omag'eelne ja selle tõlge õpitavasse .
Lutsu Osskarilt on näjttäks 'ter ke'örnte junge', 'jarr', 'maltsik s raskàami', 'k'aalinbää', 'kaapostkallva', 'sva.tpa Tootsa', 'o Käntuki oroslaan', 'visn''aa', 'ktuura kots`iina', 'pagalma puse', 'pavasaris', 'sprinng', 'vasara' .
eks ole tõlkkejd ka tejstelt aga kehvembool on see et levindon vajd levinumad keeled, mida mejjle kooliski pidevalt pähädopitakkse .
ag võjkks 'olla ka suahh`iilis, melàajus, iislenskis, sahas, elinik''iis jne .
sääl oleks ka sõnastikud ja lühikesed kirjeldisseletised miss ja mikks .
va.nkadel on näjttäks kena valik Vrangi Ilj''aa rööpptõlkkejd, üle 100' kinndlasti . ise kasutangi 'aegajalt just nejjd . saab ka veebist mahavõtta .

Omalt poolt lisaks juurde et kui hulk aastaid peale Egeri tähtede ilmumist Egeri kindluses suurejooneliste väljakaevamistega alustati, siis lähtuti just sellestsamast romaanist - autori kirjeldused Egeri kindlusarhidektuurist olid tunduvalt täpsemad kui säilunud plaanid. Nii et täielik müstika. Lugemishuvilistele soovitaks veel ka sama autori teost Jumala orjad.

Huvitav, kas Mart Laar on lugenud Tasujat ja Villu võitlusi. Vist mitte, ega ta muidu siia tagasi poleks kutsunud neid saksa parunite võsukesi. Eks tema raamat oli vapper röövel Rinaldo Rinaldini. Saksa parunid on jälle au sees ja Villu ei huvita enam kedagi, veel vähem Tasuja, kes võitles nende parunite vastu. Ainult oma rahvust reetnud inimesed võivad parunite võsukesi veel austada. Ihkavad ju saksa parunid tagasi endisi aegu ja endisi mõisaid nagu venelased ihkavad jälle oma haardesse saada Eestimaa. Kas leidub meil veel selline Tasuja, kes enda juurde koondab kõik rahvuslikud jõud ja ajab need võõrvallutajad minema.

Ei, muigaja, sellist Tasujat enam ei ole. Vaadake kui palju on ajuvabu ja kaasjooksikuid ja lihtsalt ärapõgenenuid siit sogaselt eikellegimaalt.Siin ei ole praegugi mingit riiki enam.Teievanused kaovad varsti ja siis pole enam kedagi, kes teaks muinasEestist ja neist tasujatest ja villudest.Neid asendavad laari metsavennad, kellest palju vägistajaid ja muidu lorajoodikuid oli.Hea, et ise enam seda äkat nägema ei pea...