Selle maalt ja hobusega kommentaar on ikka erilise küünilise jõhkruse näide.

Ise olen ka kahe käega selle poolt, et Venemaa, kui NLiidu õigusjärglane, maksaks tehtud ülekohtu eest kannatanutele pensione või hüvitist või kompensatsioone. Aga nagu me teame, vene kombe kohaselt seda ei toimu ja arvatavasti ei saagi kunagi toimuma. Vastupidi - kooskõlas Vene riigi alatu käitumisjoonega - toimub hoopis vaata et ohvrite süüdistamine ja kuritegude õigustamine.

Nüüd selles valguses tuleb hobune maalt ja tahab, et ka Eesti riik ei maksaks represseeritutele (ka Tšernobõli veteranid on represseeritud) toetusi. Et need õnnetud jääksid ilma igasugusestki toetusest! Et Eesti oleks samasugune selgrootu limukas nagu meie kallis idanaaber ja ütleks, et sorri mehed, aga teie toetamine on Venemaa rida - mis on ju tegelikult õige, aga oleks ääretult EBAINIMLIK (loe: venelik) Kas hobune teab mida tähendab sõna ebainimlik?

Ei saa ka aru, miks Kesknädal, kui Keskerakonna häälekandja - Keskerakonna, kes muidu sõnades niiväga kõiksugustest toetuste maksmist armastab, sellise jubeda kommentaari rahva arvamuse pähe serveerib? Või on see järjekordne poliittehnoloogia - avaldada ükskõik mida, peaasi et suurendaks inimestevahelisi vastuolusid ja rahulolematust?
Ja siis veel sinisilmselt (arvatavasti teeseldult sinisilmselt) väita, nagu peegeldaksi Delfi kommentaarid eesti ühiskonna üldsuse (rahva) arvamust!

Rahvas on oma arvamuse riigikogu valimistel jub a ammu...ja ühesuguselt välja öelnud.

Jah, rahva arvamusele tuginedes on kesksekt täielik saast. Samas tuleb tunnistada, et rahvad kes elavad mujal ei pruugi eesti rahva arvamust jagada. Aga see ei oma ka tähtsust. Tõde on oli ja jääb tõeks.

to põssa...
Valdade rahvaarvu võrdseks ei saa me kunagi - jaga nii või jaga naa - aga kohendada annab küll - võib ju ka Tallinna vallale lisada näiteks Tartu ja Pärnu vallad. Aga muidugi, kui miine otsima hakata, siis võib neid palju leida... Võibolla tõesti referendum oleks õigem lahendus.

vaagija 2011-10-27 14:51:57 on liba.

vaagijale
Ehk kirjeldasin probleemi halvasti. Selge see, et Tallinna suurvald oleks kordi suurem Hiiumaa vallast aga probleem pole selles. Probleem on see, et suurvallas (mitte küll Tallinnas ja arvatavasti ka Hiiumaal) põrkuvad erinevate huvidega elanike probleemid/vajadused. Ja sellisel juhul leida lahendus, kuidas moodustada volikogu, kes suudaks eri sihtgruppide huvide eest võrdselt seista????

Jah, ja kuidas neid probleeme siis vähem oleks????

Lisan siiski ja arvan, et variant - maakonnad valdadeks oleks siiski kõige valutum variant - kujutage ette. et hakkame jätkama senist suunda - kahekaupa liidame vaeseid ääremaa toimetulekuraskustes pisivaldu kokku - millist paksu verd see jätkuvalt tekitaks - kumba valda peaks jääma keskus - teine jääks siis veel rohkem ääremaaks kui seni, sest sedagi pisikeskust enam ju ei ole jne.
Maakondade valdadeks muutmist aga tavainimene, kes viie aasta kohta korra vallamajas käis, ei tee märkamagi - mõne pisipaberi saaks ikka samast kohast kätte.

No jah! Kõigepealt tuleks muidugi need Eesti seadused üle lugeda ja vaadata kas tegelik elu ka nende järgi toimida saaks. Demokraatia arenduseks võiks kohalik vallavolikogu ju edasi tegutseda. Mis rahadega on muidugi iseasi. Aga kõik mis puutub vallaametnikesse siis siin võiks küll need maakonna palgale panna ja siis ei ole ju igas vallas ühte ja sama ametnikku vaja. Maavanemat oleks ju ka päris põnev valida. Kuigi kui see jääks Presidendi määrata siis oleks tal vähemalt midagi tehagi.

kuna meie riigil suurt enam midagi alles pole, siis on viimane aeg nende varariismete baasil moodustada Aktsiaselts Eesti vabariik ja erastada see tervikvarana.. Arvan, et isegi venelastest omanikud oskavad meil elu käima panna ja rajada tootmisettevõtted, et saada kuidagi Venemaa avarustes elavatele inimestele toitu ja riideid

vaagijale
Mina head ja õiget lahendust pakkuda ei oskagi aga leian, vaatamata sellele, et 20 aastat on molutatud, ei tohiks ka praegu kiirustada. Maakonna muutmine vallaks, ehk isegi kõige mõistlikum lahendus aga ka siin ei saa nii, et täna on Tartu maakond ja homme on Tartu vald. Ikkagi tuleks esmalt praegustelt valdadelt kohustused tasapisi kantida maakonna tasandile, vastavalt kohustuste vähenemisega ka koondada vallaametnikke ja mõne aast pärast siis otsustada ka kahetasandiline omavalitsussüsteem (Vald ja maakond) või abivallad ja suurvald. Muidugi see ka veel, kui maakonna tasand jääb ja saab olema suure otsustusõigusega, siis peaks maavanem olema valitav, mitte valitsuse määrata.
Lõpetuseks veelkord. Kuidas praegune olukord lahendada, paras pähkel aga kindlasti ei ole lahenduseks valdade lihtlabane liitmine. Viimast aga soovib kiirkorras läbi viia IRL.

Vaata ja imesta, et riigikokku on pürginud kamp aferiste,kes magusate lubadustega on riigipiruka juurde jõudnud. Et valimiskampaania on kulukas, siis on arusaadav, et ärikad on selle rahastanud omakasu arvestades. Nüüd on need riigipiruka juurde jõudnud kohustatud oma rahastajatele teenuseid osutama ja seepärast tehaksegi teenuseid peamiselt oma rahastajate huvides. Haldus- ja koolireform ei huvita ärikaid, neid huvitab tulumaksu alandamine ja raha Eestist väljakantimine. Seepärast need reformid seisavadki. Vallajuhid hoiavad kümne küünega oma kohast kinni, sest eks neile kukub ka midagi kui vallas keegi arendab põllumajanduslikku tootmist või leiab mingi kasuliku äriidee. Kuid koolireformil saab olla ainult üks lahendus. Kui ei ole õpilasi, siis pole ka vaja õpetajaid. Nende üksikute õpilaste jaoks tuleks ehitada internaatkoolid. See oleks loogiline väljapääs. Oskar Luts kirjeldabki Paunver kooli kui internaatkooli kuhu lapsed tuuakse terveks nädalaks kes kaugemal elavad. Kui siis oli selline internaatkool, miks siis praegu ei võiks olla? Sama on lugu ülikoolidega. Iga ülikooli juurde peaks kuuluma ka ühiselamud küllaldase arvu kohtadega ja see peaks olema riigi poolt rahastatav. Nii, et võimalusi on kui tahetakse. Aga muidugi ei taha õpetajad oma kohast loobuda ning koolijuhid. Kui maaelu on välja suremas, siis pole ka koole sinna vaja. Karjalaudaski on hooldus täielikult automatiseeritud ja pole vaja tuhande looma hoolduseks vaja rohkem inimesi kui kaks -kolm endise paarisaja asemel. Riigis on nüüd inimesi ülearu ja nii me riik kokku kuivab.

põssale
Kui me väga venitama hakkame, siis võib juhtuda nii, et ärkame, kui on juba hilja - meie riigi niigi alla miljoni eestlaste rahvaarv võib selleks ajaks olla vähenenud juba poole miljonini ja siis hakata eestluse-rahvuse jätkusuutlikkust taastama - no tule taevas appi - see oleks praegusega võrreldes suurusjärgu võrra keerulisem, kui mitte juba võimatu.
Loomulikult peab maavanem, st vallavanem, valitav olema, sest milleks neid seniseid võimu marionette enam maakondadesse (suurvaldadesse) vaja oleks?
Aga kordan - maakondade muutmine suurvaldadeks oleks meie ülivaesele ühiskonnale kõige valutum üleminek kokkuhoiurežiimile ja siiski jätkusuutlikkusele.

varsti oleme kõik Hiina jaoks üks Balti vald.

Oot oot vaagija, sa räägid et eestlasi alla miljoni, aga sinu jutu järgi on kõik kodanikud eestis võrdsed, millest nüüd äkki selline eestlaste armastus.Pealegi sinu partei poolt enam eesti päritolu inimesed ei hääleta.Tooks äkki veelgi immigrante sisse ida poolt, kes keskile oma hääli annavad.Ja nüüd ei tasu hakkata Ansipit või Jüri Mõisa kiruma et ka nemad on sisserändae poolt, nagu tavaliselt keski taktika on.

Kas Uurija arvates siis Eesti kodanik ei ole võrdne eestlasega? Mina rääkisin eestlaste rahvuse hääbumisest. Kas Uurija ei teagi, et oma rahvaga oleme praegu 1946. aasta sõjajärgsel tasemel ja et praegugi saabub meie rahvale ida poolt täiendust tavalise tempoga? Kas ka selles on süüdi Savisaar?

Ei akka siin nimeliselt kedagi tulistama vaid räägin lühidalt alduskorraldusest seestpoolt.
Kohe tõmban vee päälä nõukogulikule nakkusaigusele kõike üha suuremaks ja suuremaksliita, meeldetulevad paljudele ehk ennekõike kolooside ja sovoosideliitmised. Toona oli se suunatud eraettevõtlusevastu ehki käpardlik majandamine sundis klikki osalt taluma ka neppi uuendatud kujul. Põhimõtteliselt oli kohalik elu kaetud ka ametkondlike külanõukogudega miss allusid omakorda rajoonikeskustele kui valitsuse puhvrile. Siis külanõukogud ennast suuresti õigustasid sest suur osa ametlikust asjaajamisest sai aetud just sääl ning Obinitsast Võrru või Avinurmest KohtlaJärväle oli vaja sõita vaid tõesti ädakorral.
Kuidas inimesi vänsutatti ongi ää näidä mu lapsepõlvekodust Avinurmest.
1940.-ni kuulus se Tartumaa põhjaossa, sihtkeskuseks Tartu.
1944.-st akati maakondi/rajoone tükeldama sest nõukogude korral olid maakateüle võimutsemiseks loodud teine alus milles oma osa oli tõenäoliselt ka eraettevõtluse ävitamine ning sundkoloosistamine. Avinurme allutatti uuele Jõgevale.
Midagi aga oli mäda ning kabinetis joonistatti uued rajoonipiirid ning 1950ndate algul läks Avinurme uude Mustve rajooni. Ise olin sis põnn ning ehki sai Mustves ka paar aastat elatud mälätan sestajast vaid kinosnähtud Tarsanit (esmajoones elevante) ja Mustve linna nime. Edasi aga juba esimesed mälätamisaastad Avinurmes. Mälätan et mind võeti vahel kaasa just Mustvesse (turuplats oli ästi porine), arva ka Rakverre. Mälujärgi oli avinurmikutele Mustveaeg vägagi rahuldav, vast isegi senistest enimrahuldav. Siis olid ka sellised rajoonid nagu Märjama, Räpina, Keila, SuureJaani, Abja jne.
1950ndate lõpul aga pääsäsid joonistamislauataha uued tegelased ja ümmarguselt poolte rajoonide ukkamiseläbi saadi tänagikehtiv aldusjaotus 15 rajooniga mis TE VAKTO iseseisvuse jätkudes muidugi maakondadeks ümbernimetatti. Avinurme läks nüüd oopis KohtlaJärväalla. Sääl tuli endalgi mitu korda käjja. Kohalik rahvas tahi parema puudusel minna küll Rakverealla (oli ää pussiöhendus Tallin-Rakvere-Avinurme-Mustve-Tartu teel) aga ametnikud otsustasid teisiti. Et rahvas rahulejääks pandi käiku sobiv Laekannu-Ulvi-Avinurme-Tudulinna-RannaPungerja-Jõhvi-Kohtlajärvä puss. KohtlaJärvä ehk idaViruma all onn Avinurme ka täna ning mitte keegi pole küsind millise keskusega sooviks keegi rohkem lävida.

Tänast aega 50-aastatagusega võrrelda on lausa rumal. Kadund on paljud koolid (kuigi Avinurme sai keskkooli), aiglad, ostlad, miilitsavolinikud (kes tuntsid oma piirkonnas kõiki ning mingi pättusekorral saadi süüdlane paari päävaga kättä), apteegid, mejjereid, metskonnad, saeveskid, kõik ei tule meeldegi. Alles pole enam ka ühtki sovoosi ega koloosi, kõik onn ärastatud, mõneskohas õnnelikult, mõnes õnnetult. Ei akka innnagut minevikule ega selle säilitamisele andma, paljugi koorub välja enda innangust milline võiks tänane vald välja näha.

Kui vähägi süüvida valda kui vähimasse elukorralduslikku asutisse sis saab kohe selgeks et tegemist on rangelt 2 eraldi alusega, üks on PIIRKONDLIK, teine AMETKONDLIK. Tänaste valdadeliitjate põhiviga selles seisapki et nad ei suuda seda vahet taibata. Kuigi isegi laps peaks arusaama et kui nt Tartuma vallad liita maakondlikuks vallaks sis mingit keskkooli või aiglat ei saa ei Meeksi, Võõpste ega Välgi. Ainus millele koloositajad rõhuvad on rahakott, et kui neid tripstrapstrullitajaid oleks vähäm saaks ka valitsus rahva raha teistmoodi ümberjagada. Oma tõepõhi on sell all. Näitäks oli mu eelviimasel laeval Aleksander Kolmperel ENSV ajal laevaperes 43 liiget, meil Önkongis laeva tsungidele üleandes 18. Ja kõik toimis. Kahjuks selles üleandmismöllus unustasin punatsungidelt küsida palju neil akkab sel laeval sõitma, oleks midagi old võrreldagi.
Tõik onn aga ka see et mitte keegi neist lahmiatest ei kavatsegi anda võimu rahvale endale. Raha on vaja pigem altkämaksudeks ning oma võimu kindlustamiseks erinevate valimistega kui mingiks rahva elujärjä tõstmiseks.

Milline võiks olla ametkondlik elukorraldus sobib näitäks koolivõrgu kujundamine.
Algul tuleb võtta ette tühi kaart. Päälämärki õpilased nüüd ja nt 10 aastapärast, seda võimalikke sünnitajaidarvestades nagu ka nende kadu mujale liiduvabariikidesse ja välismaale. Olemasolevaid teidarvestades moodustada seejäräl keskused miss on vajalikud lastel põhiaridusesaamiseks. Siis võrrelda saadut olemasolevaga ning mõelda miss arukas mis mitte. 'Arukas' ei tähända siin 'kasulikku' sest mõnes kolkas oleks selline alus lausa inimvaenulik. Sääl lihtsalt tuleb se eraldatus kinnimaksta ning aridus liiduvabariiklikult ka tagada, mingu 1 õpilane pääkohta või 5 korda kallimaks. Sarnase vea teeb nt Aavikso Jaak nn 'unistuste' keskkoolide tapatalgutekavandamisel. Keskkool on muidugi midagi muud kui põhikool aga juba mõtlemisviis sunnib aimama selle ävitavat tulemust. Jaagu vääraka mõtlemisviisi põhjus onn aga selles et ta pole maakas ega suuda ka ariduskindlustatust vaadata maaka pilguläbi. Jaak onn aastaid old ametnik aga elu on tõestand et ääst töötajast saab töötajavaenulik ametnik 2-3 aastaga. Mälätan ästi kui lolle soovitusi jagasid meile Kröönimataga mõned endised kaptenid kess olid paar aastat kontoris merevõõrasteksmandund.
Niisis, koolide paigutamine nullist näitab et mingi olemasoleva piirkondlikkusega pole sell ametkondlikul tegevusel mingit seost! Ja sama käib ka muude valtkondadekohta, ainult selle vahega et siis onn 'toime'piirkonnad oopis teised.
Seega peab kehtima põhilause: mis tahes ametkondlikku korraldust tuleb vaadata rangelt lahus piirkondlikust ehk valdadest!

Kuidas aga siis moodustada nn valdu?
Seda tuleb vaadata juba inimese enda seisukohalt. Mida vajab nt Tartumaal Tartust 40km eemal pisiajukülas oma majaselav 70-aastane naispensjonär? Kui ta ongi vahel aige sis loomulikult aiglat tal külas pole. Kaa mitte sidejaoskonda ega politseinikku. Ostla on 5km kaugusel, puss sääl ei käi sest 2-3 sõitjat kolkast ei õigusta sõidupakkujat majanduslikult. Kes viitsib vaadata kaarti nääb et Käru ja Veneverevahel on vel külad nagu Luusika, Imukvere, Pärtlivälja. Tean seda kanti ise, ka ENSV ajal ei sõit sääl ükski liinipuss. Ja selliseid kohti oli ka Alutaguses mujalgi. Tagasi mutikesejuurdetulles mainin et tal tekib aegajalt ka ni ametkondlik kuiga piirkondlik vajadus. Ametkondlik on seotud ennekõike paberiteajamisega, selleks ei sõida aga ükski ametnik Tartust sinna metsakolkasse, ikka vastupidi, ommikul 5 kilti jala pussile, poolteise tunniga Tartu, pärast juhuslikult õnnestund allkirjaandmist sisseostud ja õhtul sama teed tagasi. Aga on keegi ültse arvutand palju selline oma kerjamaskäimine onn ebamajanduslikum kui ametnike ajakavajärgsäd ringsõidud? Näitäks mina olen, sellepärast ma arvuliselt suudan ka seda tõestada. Kui 10 inimest sõidab keskmiselt 30km kauguselt keskusesse allkirjaandma (21. sajandil!!!) sis teeb se kokku 10 tööpääva ja 600km. Kui ametnik sõidab 1 tööpäävaga samad isikud majanduslikult valitud teedmööda (ei pea siin võimalikuks Varnjast Puhjasõitu ja muid sarnaseid lollusi) läbi sis kulub tal 100km. Edasi, kui neil 10-l on kokku 2 uvipiirkonda ehk valda sis võib ametnik kulutada vaid 75km ja pool tööpääva, ülejäänu jääks juba vallakorraldada.
Seega saab juba elulisi vajadusiarvestades eeldada et valla suuruseks saab elaniku seisukohalt olla tema liikumisvõime, valdavalt jalksi sest arvestada tuleb võimetumaga. Et mingit arvu väljapakku sis valla keskus ei tohiks olla oma piirelanikust kaugemal kui 5km. Arvestada tuleb ka valla seisukohta. Elu on vallas korraldatud ästi vaid siis kui vallavanemal või muul ametnikul (aga selle vajaduse otsustavad juba vallaelanikud ise!) on selge pilt oma elanike vajadustest ning ta tunneb ka kõiki isiklikult. On Maalil vaja katuseparandajat ei pöördu ta Andrusepoole vaid elistab oma vallavanemale ning too teab kes, millal ja kuidas Maali katust lähäb parandama. Või arvate et Tartuma liitvallakorral oskab mingi tibiametnik samagavastata? Järälikult peab vallavanem olema ise ni osavate kätäga kuiga ästi tundma raali. Just tema peab teadma kellepoole pöörduda kui mingi äda vallas kaelas.