vajavad tunnustamist,et veel segasel ja tugaeval NL ajal julgesid välja astuda EV eest.
Muidukargajatele on ohtralt medaleid jaotatud,kes vaevalt neid väärt olid,see devalveeris medali austusväärtust.

Julged tollased noored 2016-09-07 12:50:08 , ütleks, et see oli juba aeg, kus sellisteks väljaastumisteks enam erilist julgust vaja polnud. Isegi 60-70 aastatel, kui mul endal sarnastel teemadel mitmeid kordi julgeolekuga kokkupuutuda tuli keegi enam sõrmi sahtli vahele ei toppinud. Loeti vaid niisama sõnad peale ja hoiatati liiga aktiivseks muutumast. Kui aga neid praegusi medalikandjaid vaadata või vähemalt enamust neist, siis on Ain Saar seda medalit kohe kindlasti rohkem väärt, iseasi muidugi jälle kas kõik, kes selle väärilised seda ise ka nii väga ihkavad. Mind isiklikult on sellised asjad küll alati külmaks jätnud. Ja ega kaasinimesedki sind sellepärast rohkem tähele pane ega austa, kui sul mõni medal kapisahtlis vedelemas. Rinnas meil neid ju nii kui nii ei kanta ja paljukest neid vastuvõtte on kus lihtne inimene sellega eputada võiks, pealegi on sealgi juba niigi küllaga neid tegelasi ees kellel rind aumärkidest kirju ehkki nad vaevalt isegi päris täpselt teavad mille eest need kõik saadud on!

see aeg oli siiski määramata ja midagi kindlat ei olnud.Kõik võis kalduda siia ja sinna.Paljud meie nn.poliitikud,kes passisid põõsas ja ootasid kaldumist,ei julgenud välja tulla ja poolt valida nagu need noored,keda KGB kimbutas,kuid mitte ,tõesti julmalt.

Eelmisele 2016-09-07 14:18:46, eks see aeg ole alati mingil määral määramata, eriti meil Eestis olnud ja on seda ilmselt praegugi. Kes oleks osanud näiteks kolmekümnendatelgi arvata, et järgmine aastakümne neile siberissesõiduga algab või lausa mahalaskmisega ja endistest kohtualustest üleöö kohtunikud saavad. Aga mõni oskas ilmselt ka siis igaks juhuks varju hoida nagu mõni teine jälle liigse suupruukimise eest vanglasse sattuda. Nii pidasingi oma eelmises mõtteavalduses silmas eelkõige seda, et toona, 80-ndate lõpus siis, puudus juba otsene ja vahetu oht, mis nõudnuks mingit erilist eneseületamist, millega kangelasi ja kangelastegusid tavaliselt oleme harjunud seostama. Perestoika oli juba täies hoos, lehed kirjutasid kõigest üha vabamalt jne. Aga muidugi kahtlemata oli see tegu, mida kooli juhtkonna poolt siis veel ei organiseeritud ja sellisena mingit julgust või tulipäisust see siiski toona veel pidi nõudma ja nagu juba ütlesin, kasvõi juba sellisena on selle eest aumärgi andmine igal juhul rohkem teenitud kui mõnele toonasele nahahoidjale, kes täna end suurte tegijatena armastavad kaamerate ette seada, rind aumärkidest lookas, ilma et nad isegi täpselt teaksid milliste teenete eest need kõik antud.

olid siiski julged ja seda just siinääremaal,mitte Tallinnas või Tartus.Ka E.Luik keeldus NL armeesse minemast.Mis tast saanud,ei tea,kuid poolõde elab Soomes.
Mõned seostavad iseseisvumist KGB lavastusena...ja arvavad,et võtame Eesti tagasi.Muidugi me oleme kord lääne,kord ida valduses ja poeme siia ja sinna.