mitte ajnult Kasebä, vajd kogu selle Pejppsiäärä elu ja majanduskorraldusejuures pole ma seni arusaand mikks pole säl kunagi tojjmind j'uurvilja töösstus . ENSV'ajal põletatti kurkkidega Liningr''atti aga kohabäl midagi ümmber ej töödeldud . ja täna sama lugu . ometi võjkks ka mejje Modjori, Rum''õõnia ja Pulg''aaria eesskujul kurkke, tomatejd, sibulajd, marrju, s'eeni, p'uuvillju ise ümmberdöödelda ning mujalem'üjja . võjj ej jõua Peeter ja Peetja omavahel kunagi kokkuleppele ?
tejneasi miss on mu mõttlemist äjjrind on kalabüükk . nimelt ej tuleks kalabüügilube jagada/m'üjja öhele sahkerdajale, vajd võrrdeliselt kaluritele kassvõj külade kauppa . et ej tekiks ka valedaottlejajd võjkks kehtestada püsielamise n'õude vähämalt 5 aasstat .
midagi on Kasebäl, Rajas, Omedus, Tihedas, Kükitas mäda, jusst juhhtimise ja ettevõttlikkuseboolest .

Kas Peipsi röövpüügist olete midagi kuulnud?Bande olevat riikliku kaitse all...Keegi ei julgevat kõssatagi, nii suured rahad on seal taga...ja nii vänged mehed et hoia ja keela.Miks on kala nii kalliks aetud..ikka nende röövlite ahnus.

Kasepää on ilus küla, olen seal mitmeid kordi käinud ja mul on selle külaga seotud erilised mälestused.
Jõudu kasepäistele!
Hästi ei saa aru, kust võtab külavanem, et maal ei ole ettevõtlusega tegelemine rentaabel? Mis vahe seal on, kas maal või linnas?
Mis aga puudutab väikepõllumeeste toodangu müüki, siis siin on üheks segavaks faktoriks asjaolu, et eestlane ei taha naabriga koostööd teha. Eestlane tahab olla naabrist parem, mitte temaga koostööd teha ja nii virelevad koos naabriga. Põllumajandustoodangut on võimalik igale poole müüa, iga inimene ei saa sellega lihtsalt hakkama - puuduvad oskused, kogemused ja sageli on ka keeleprobleem. Loovutada aga kellelegi müügiTÖÖ eest protsent või paar müügisummast ei tule kõne allagi! "Kuradi vereimejad, mina harin põldu ja kasvatan ja tema tahab minu raha ära võtta!" Sellise suhtumisega jääbki igaüks oma aianurka kohmitsema ja mädanevad aiaviljad viiakse metsa alla ja maetakse maasse.
Iga inimene ei ole müügiinimene. Iga inimene ei ole ka põllupidaja. Need kaks peaksid kokku saama ja elu võiks olla lill.

aasstajd tagasi sõjdin sääl rattaga ikka paar korrda kuus läbi, ni küladevahelt kujga uutt otsedeedm'ööda . äritsettigi põhiliselt uue t'eeääräs . aga ikka nõnna et iga peremes oma majaees . võjsstlejajd ej sallitud . tuli mõni oma kurgiämmbritega rannadeeltt sis pidi ta ottsima koha majaomanikest 'eemal, nejjd aukke säl ikka lejjdus .
kuulin sageli ka nende juttu päältt . kujj ükks Vaassja taas tuli sis oli kohe õhhlamine lahhti et 'se rajbe tuleb l'iiga lähädale' . vanemmu.tt sis rahustas maha et Vaassja müüb ooppis sujtsu kala ning müügiohhtu ej kujuta .
ning kallis oli tõessti . ajnus eelisoli et sajd otse värsskätossta, ej minngit vahendust ega villjade vänsutamist .

õhhlamine - õhhkamine

veebis sattus silmaette tassriRassiia 1862.a' sxjavä kaartt . kajjn ka seda Musstvegantti .
Musstveasemel oli mujdugi Черное .
siis tükk tühhja maad ja järrgmine küla Кикита . nendevahel oli eraldimärgitud vajd maja ja vesski .
edasi kohe Тихатка ja taas pärast paariverstalist vahet Кассепе ja sellest versst l'õunabol lõpuks Оммедо .
s'eega polld tollal Rajast ajjsugi .