Vanas Hiinas oli kord periood, kus juriidiliselt ei olnud eraomandit võimalik võõrandada muul viisil kui ainult müües, kinkides või pärandades. Ei keiser ega võltsitud sissekanne registris saanud omandit äta võtta. Huvitav, kas pole?

Üürin juba 10 aastat oma erastatud korterit välja ja oman autorendi firmat. Kuna ka praeguses Riigikogus on kommarid enamuses, siis kardan kogu aeg, et nad treivad seaduse, mis annab mu korteri üürnikule ja mu autod rentnikele. Nad on neid asju ju tõesti hästi hoidnud ja üsna kaua kasutanud.

Nn üürnikke pole olemas. Selle termini andis neile inimestele omandireform, tegelikult nad seda pole mitte ühegi näitaja järgi peale vägivaldse ümbernimetamise seaduses. Selle seaduse eestvedajad polnud kommunistid vaid Laar, Kama , Hallaste, Vahtre jmt erspelased ja tulevased isamaalased. Kommunistid suutsid läbi suruda vaid ühe pügala - paragr 2 lg 2, mis keelab uue ülekohtu tekitamise. Kommunistid arvasid, et kui see klausel sees on, siis ei saa kellelegi tagastada, kuna igasugune tagastamine toob kaasa uue ülekohtu. Isamaalased pissisid selle pragrahvi peale ja 1995. a võimule tulnud KMÜ kahjuks protsessi enam ei pidurdanud. Kuigi ta saigi mandaadi selleks, et ebaõiglane omandireform (ka maareform ja põllumajandusreform) humaniseerida - viia kooskõlla eestlaste vajaduste ja Eesti riigi rikastumisega. Ka ümberasujatele jagati vara paaniliselt ja pimesi tagasi aastail 1992-1996, kuni 1996 Feja Räim peatas Sõnumilehes ja kõikides telekanalites esinedes omavalitsustegelaste seadusvastase tegevuse. Asi on seisnud tänase päevani, ja selle eest tänu nii Räimele, kui ka Heimar Lenkile, kes töötas sel ajal Sõnumilehes ja avaldas lehekülgede viisi informatsiooni ja näiteid, kuidas omavalitsused on tagastanud ümberasujtale vara, mida ülejäänud euroopa terve II maailmasõja järel pole teinud ega kavatsegi teha. Muide Sõnumilehe toimetaja oli sel ajal vist Ainar Ruussaar (või oli Mart Luik?). Need inimesed avalikustasid seni varjul püsinud sünged teod. KES ON SÜÜDI? Nendesse majadesse jäänud inimestel on pabereid hunnikute viisi, kuhu on alla kirjutanud "tublide" linnaametnike nimed, kellel praegu villad kerkinud tagasihoidliku linnaametniku palga kõrval. Alati võis ju lahkuda ja mitte selles kuritegevuses osaleda, nagu mõni kuldavasti ka tegi. Samuti on majaelanikud võitnud hulganisti kohtuprotsesse ja saanud erastamislube (kõige kuulsam variant Märt Raski juhitud Kaupmehe 10 geiss), kuid ometi seisab kogu lugu ikka veel!!! Miks? Sest keegi ei julge, ei tea mida teha, sest igasugune otsus tarib hirmsalt haisva kõntsa kuuerevääridele ja riigikogu parkettidele. Häbi teil olgu , rahvaesindajad.

Minu vanavanemad üürisid minu praegust korterit juba enne sõda. Nende järel sain nõuk. aja lõpul üürnikuks mina ja EEV-st anti mulle ÜÜRILEPING. Kuidas ma siis üürnik ei olnud? Kas praeguste munitsipaalkasarmute elanikud pole ka üürnikud? Ehk selgitate millisel hetkel tekib üürnikul omandiõigus? Kui igamine on Eestis nii kerge, miks siis Kopli liinide asukaist omanikke pole saanud?

Saan aru, et sakstele, kes Poolas majad said, ei tohi midagi tagastada. Aga nende majad peaks ju siis Eesti riigile kuuluma. Kuna sakslased elasid korralikes majades kallites rajoonides, siis võiks riik nende endise vara oksjonil maha müüa ja sundüürnikele Lasnamäel korterid osta. Ühe saksa korteri eest saaks kümme tavalist. Mina küll aru ei saa, miks sakste korterid tuleks praegu seal juhusliklt elavatele inimestele kinkida. Meie riik ei ole nii rikas.

Kui üürnikke pole, kes siis on? Kas nõukogudeaegsel korteriasukal oli ka mingi juriidiline suhe maatükiga, millel maja asub? Kas Vene kodanikest sisserändajatel oli kah juba mingeid õigusi tekkinud Eesti riigi, linnade, valdade ja Eesti kodanike kinnisvarale mida nad kasutasid?

Eesti ja Läti ei saatnud ise siit välja isegi välismaalasi mitte, rääkimata oma kodanikest, keda nii baltisakslased kui juudid , rootslased, jne. olid. Poolakate ja tðehhidega võrreldes pole eestlased mingid rahvuslased. Sudeedisakslaste ja preislaste juhtum on põhimõtteliselt teistsugune. Peterburi on mitu sajandit noorem kui saksa asustus Kesk- ja Ida-Euroopas. Kas mõni siinne kommija tahaks venelased Stalini kuritegude pärast Ingerimaalt ümber asustada? Jätke kamarajura ajamine ja olge eestlastena uhked, et ei korraldanud 1941 aastal ei vene sõjavangidele ega kommunistidele midagi Tðehhi põrguga võrreldavat. Olite suuremeelsed tohutu hulga idast tulnud vallutajate vastu, olge suuremeelsed ka läände põgenenud kaaskodanike vastu ja ärge tänapäeva Euroopas rõhutage kellegi etnilist päritolu.

Vabaturg - sa oled ühekülgne. Sa ei tunne ajalugu, majandust, sotsioloogiat, politoloogiat ega psühholoogiat. Eriti ei tunne sa majanduse ajalugu ega eraomandi tekkimise mehhanisimi. Eraomand ei teki üksnes omandireformiga. Eraomandi tekitab eelkõige töö. Ja eriti just eestlase psüholoogiat pidanuks omandireformi tegemisel arvestama, sest eestalse psühholoogia tunnustab tööd! Mitte muidusaamist, nagu tekkisid nn õigusjärgsed omanikud. (Nõus - mitte kõik.) Ei ole vaja rääkida Kopli liinide üürnikest, vaid nendest eesti inimestest, kes terve nõukaaja kandsid endas eesti omaniku mentaliteeti ja suhtusid ka oma kodu rajades Eesti riiki nagu omasse, mitte venelaste omasse, nagu sina näid olevat suhtunud. Eesti eksisteeris ka vene ajal, ja need täna sundüürnikeks tituleeritud isamaalised kodanikud olid eestluse parimad kandjad. Andes kolmandale- neljadnadle põlvele lehmlellepoegadele ja seitsmenda naise kolmanda mehe lapsele tagasi maja, mille oli 50 aasta jooksul korrastanud kolm põlve sellest majas üles kasvatanud eesti pere, ei olnud kahtlemata riiklust ja rahvuslust tugevdav samm. Sundüürnike lapsed on esimesed, kes asusid siit riigist jalga laskma - lootuses, et maailmas siiski leidub mõni paik, kus nende kodu ei hävitata nii nagu tegi seda eesti isamaaline valitsus. Et nii arvab väga palju kodanikke, tõestab kas või siinsete kommentaaride suur hulk, kuhu mina kahjuks liiga hilja jõudsin, et varem sekkuda.

Ops on ilmselt pärandamise põhimõtteline vastane. Ega see hää ei ole kui loll pärib oma tarkadelt vanematelt suure vara, aga tark oma lollidelt vanematelt suure võla.Kommunismis seda viga ei ole. Kui kaua peaks ma ühe maja kojamees olema, et see tänuks töö eest mulle saaks? Sundüürnike lapsed on täiesti normaalsed inimesed ja Kuubale ega Põhja-Koreasse neist keegi küll rännanud pole. Rännatakse ikka turumajandusega demokraatiatesse, sest seal on lahedam. Meil on lihtsalt liiga vähe vaba turumajandust.

Von Rosenil oli üks maja Tallinna kesklinnas ja suvila Jõgeval. Kui neid ei tagastata, saavad üürnikud korterid endale. Suvila on vilets ja üürnikud on selle püsti hoidmisega kurja vaeva näinud, kui ometi on korteri turuhind seal vaid 30 000. Tallinna majas on üks korter koguni 4,2 miljonit väärt. Seal elav endine tehase partorg ei ole selle kvaliteetse kinnisvaraga mingit vaeva näinud. Miks omandireform just kalliste korterite linlastest üürnikke soosib ja maarahvast nöögib? Põllumajanduse allakäik on erastamise ebaõiglusega võrreldes tühiasi.

Noh sina Mats! Sina madal eestlane! Kas Sina oma saksa ei tahha tunda ja kurjasti oma isandale vastu tahhad rääkima kakkata! Piitsa sulle tallis esimesel vöimalusel!!!

Tõsi - omandireform tegi ka selle vea, et ei nõutud sisse pärandil lasunud võlgu. Enamik EW aegseid maju oli ehitatud või ostetud võlga. Vanalinnas elasid põhiliselt juudid, venelased ja sakslased, nemad said nüüd tagasi Eesti pealinna kõige hinnalisemad kinnistud. Mis puutub laste minekust PõhjaKoreasse, siis loomulikult mitte - lapsed on arukamad, näd lähevad arenenud demokraatiatesse, kus hinnatakse inimõigusi ega röövita 50 aasta tööga loodud omandit. Kindlasti toimub see aga Eestis ja teile teadaolevalt ehk ka veel Põhjakoreas.

Kõik võlad kustutas nõukogude võim 1940.a. Uus Eeesti vabariik tunnustas nõukogude okupatsioonivõimude poolt antud maaeraldusi, ehituslube ja üürilepinguid ning midagi üllatavat ei ole ka 1940-41 okupatsioonivõimude korralduste, s.h. võlgade tühistamise tunnistamises. Mulle see ei meeldinud, sest oleksin soovinud Eesti Vabariigi taastamist, mitte Eesti NSV ümbernimetamist. Riigis, kus me praegu elame jaguneb elanikkond varanduslikult täpselt nii, nagu nõukogude võim oli otsustanud, sest erastamise aluseks olid nõukogude võimu poolt antud privileegid ja piirangud: korteriorderid, suvilakrundi- või individuaalelamu krundi maaeraldused, linnas elamise keelud, jne. Majade tagastamine on tühine erand, mis üldpilti ei muuda.Meie praegune varanduslik ebavõrdsus ei ole vaba turu ja varakapitalismi süü, vaid bolðevistliku omandireformi ( riigivara ebavõrdse laialijagamise) tagajärg. Kuid meil on võimalik vigadest õppida ja sellestki sügavast kriisist välja tulla.

Targad inimesed siia vaidlema kogunenud. Teie ehk oleksite suutelised asjad ka ära lahendama. Muidu tundub, et Eestis ei tahagi keegi midagi lahendada, et las püsib status quo.

Rasch, rasch! Eine warme Hose. Der fúhrer ruft!