Veelkord M.Niklusele
Kes kõlbab kuhu ametisse? Õige probleemi püstitus ja vastan: eeskätt kompetentne ja avara mõtlemisega analüüsivõimeline isik , kes suudab vastu võtta ratsionaalseid otsuseid ja neid ka teostada.
Niklusele on muidugi Mikk Mikiver, K.Kiisk, G.Ots või Vetemaa eeskätt roojased tegelased, kelle särgil oli punane häbiplekk. Vaid Siberis istunud tegelased Parek, Niklus, Udam jt olid eestluse kandjad ja vabastajad, mis on täielik võltsväide.
Eesti kultuur arenes loovate inimeste toel nii Tsaaririigis kui nn nõukaajal. C.Kreek, M.Saar, J.Hurt või K.A Herrmann jt töötasid võõrreziimi tingimustes loominguliselt nagu ka G.Ots või A.Arder, T.Kuusik jt ja võtsid vastu ENSV kunstipreemiaid, aga Rummu, Jüri, Tarto jt kes istusid Siberis, siis teie panus oli isiklik hüsteeriline appikarje ja ei enamat.
Lihtsalt - te pole kompetentsed ja olete ühe mõttekrambi ohvrid mis võtab paranoia mõõtmed, olete edasi vangid.
Ega Niklus veel Köhlerit, Adamsoni ja Weitzenbergi eesti rahva reeturiteks pea, kes olid samavõrd vene võimuga seotud ja autasustatud inimesed?
Ja peamine- jätke kord juba see II MS vaht ja möla, kus Eesti oli vaid geograafiline ohver. Kogu see aeg oli selline, kus täna XXI saj. on fundamentaalselt ERINEV olukord ja sellest nõuka kui NikolaiII ajast pole MITTE midagi õppida. On XXI saj teine kümnend hr. Niklus. Te ikka tahate veel arveid õiendada, kus Teie panus oli vaid episoodiline kübe ja ei enamat.
Just seepärast sai Rahvuslaste seltskond ka 0,3% hääli. See ongi Teie väärtus.
Kirjutasin seepärast teravalt, et selle surusite ise peale.

Saksa orientatsioon tekkis EW sõjaväes 1935. aasta teisel poolel, kui grupp saksameelseid ohvitsere eesotsas sõjaväeluure juhi kolonel Maasinguga said juhtivatele ametikohtadele. (Eks see orientatsioon jõudis sõja ajal mitu korda muutuda ja tihti sõditi nö alati võitja poole peal.)
Saksa Abwehr paigaldas piki Nõukogude - EW riigipiiri raadioluure - ja kaugvaatlusseadmeid. Lisaks varustasid saksa spetsialistid majakad laevaliiklust jälgivate seadmetega jne. Aastatel 1939 - 40 saadeti EW kaudu Nõukogude Liitu mitu Abwehri luuregruppi. Eestit külastasid nii Abwehri ülem admiral Canaris kui ka Wehrmachti kindralstaabi ülem Halder. Eesti kindralstaabi ülem Nikolai Reek (Bazõkov) kutsusti kahel korral ka Hitleri sünnipäevale. Hitlerjugend demonstreeris oma marsisammu skautide Rannapungerja laagris.
Mõistagi tegid Inglismaa ja Prantsusmaa kõik, et vähendada Saksamaa mõjuvõimu Baltikumis oma liitlase Nõukogude Liidu kasuks, tagades seda ka juriidiliselt rahvusvaheliste õigusaktidega. Saksa - Nõukogude mittekallaletungipakti sõlmimine tekitas EW poliitikutes arusaamatust ja paanikat, sest arvati, et Saksamaa tungib peagi Nõukogude Liidule kallale ja selle nimel oldi aastaid tegutsetud.
Admiral Canarise hea tuttav kolonel Maasing saadeti Berliini (mitte aga Londoni või Pariisi) asja uurima. Canaris aga teatas, et ei saa MRP kohta midagi öelda.
Eestis viibinud kontserni "IG Farbenindustrie" direktor Fritz Ter- Meer teatas, et ka peale MRP sõlmimist jätkab Saksamaa endist poliitikat Nõukogude Liidu suhtes. Tema arvates levib Saksamaal arusaam, et Nõukogude Liidu loodusvarad peavad olema kättesaadavad üksnes Saksamaale ja kuna neid vabatahtlikult kätte ei anta, siis tuleb selle nimel võidelda ja selleks valmistuvat Saksamaa juba pikka aega.
Seoses baaside lepinguga saadeti kolonel Maasing koos kaitsepolitsei agendi parun Uexkülliga uuesti Berliini (mitte Londoni!). Saadi teada, et Saksamaa vaatab Punaarmee baasidele Baltikumis kui ajutisele nähtusele.
Nagu von Ribbentropi hilisemast avaldusest selgus, kulgesid MRP läbirääkimised Kemlis üldiselt sujuvalt.
Poola suhtes olevat kiiresti kokku lepitud, sest taastati piir, mida juba 1919. aasta 8. detsembril Pariisis Antanti poolt määratud nn. lord Curzoni liin ette nägi ning seda aktsepteerisid mõistagi ka Prantsusmaa ja Inglismaa.
Probleeme tekkis piiri tõmbamisega Balti riikide piirkonnas, mis Inglismaa ja Prantsusmaa poolt oli juba müüdud NLiidule ja nii ka jäi

Aastatel 1939 - 40 lahkus EW sõjaväeluure praktiliselt täies koosseisus koos salajase dokumentatsiooniga Saksamaale Abwehri teenistusse. Maasing, Saarsen, Kurgvel jt olid ka ERNA grupi loomise eestvedajad.
1940. aasta märtsi alguses saabus Politseitalituse direktor Johan Soomani juurde ta endine alluv ümberasuja parun Uexküll, kes vahendas Saksa sõjaväeluuret Abwehr. Abwehri ohvitserid Klee ja Remmelmeijer saabusid aprillis, kohtusid siseminister Jürima’ga, informeerides eestlasi ka sellest, et peale sõja lõppu läänes alustab Saksamaa sõda NL-i vastu.
1940. aasta mais anti Saksamaal välja maakaardid, kus Baltikum kuulus Saksamaa koosseisu.
1940. aasta 12. juunil kehtestas NLiit Baltikumis õhu - ja mereblokaadi, sest 15. juunile oli planeeritud Saksa luure riigipöörded Balti riikides, mille tulemusena võimule tulnud jõud pöördunuks Saksamaa poole abi saamiseks. 17. juunil toodi Baltikumi täiendavad Nõukogude maavägede üksused.
Pärast sellist skandaali astus Uluotsa valitsus protestimata ametist tagasi, välisriikide saatkondadelt ja Rahvasteliidult abi palumata. President Päts nimetas ametisse Varese valitsuse. Siseminister Jürima tuli vastu nõudele tühistada koosolekute keeld. Riigikassat ei evakueeritud, kulladeposiitidele valitsejat ei määratud. Eesti esindajateks Moskvas said kultuuriselts “Licht” liiikmed dr.Gens ja Leo Aisenstadt, polpol’i (kapo) juhiks sai Hans Grabbe (Hasa Hoff).
1941. aasta 31. mail esitas Saksamaal elav dr. Hjalmar Mäe Saksa välisminister von Ribbentropile memorandumi, et president Pätsi ja bolševike poolt tekitatud ülekohus tuleb heastada.
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/ajalugu/kui-sona-ei-kuula-loome-suu-lukku.d?id=36285455
Võimupoliitikute valimispettuste “solvav” paljastamine ja Hitleri pilamine lõpetasid märtsis 1938 Eesti ühe mõjukama ajalehe Vaba Maa ilmumise

Pruunist katkust on inimkond lahti saanud, punasest aga kahjuks veel mitte

Vastuseks sovetimeelsele m.o.-le.
1. Ümmargune jutt "avarast mõtlemisest", "analüüsimisvõimest", "ratsionaalsetest otsustest" jms. Kas "kompetentsusest" annab tunnistust ka KGB juhtfiguuri Idel Jakobsoni, ENSV teenelise juristi Leonid Barkovi, küüditaja ja teatritegelase Kaarel Irdi, hävituspataljonlase ja luuletaja Uno Lahe, punakangelase Arnold Meri jt nendetaoliste sovetiaegne peadpööritav karjäär eesti rahva kallal? Mäletatavasti kõneldi ju sovetiajalgi "kompetentsetest organitest"!
2. Žongleerimine eestluse, kultuuri ja nn loovate inimestega. Muidugi jäetakse mainimata "Poeem Stalinile", "Mina - kommunistlik noor", deklamatoorium "Karl Marx", stalinlik gootika, sotsampiir (mõlemad arhitektuuris), Tõnismäe Aljoša jpm.
3. Mõistete ja terminite nagu "kommunism", "nõukogude kord", "nõukogude võim", "nõukogude-vastane tegevus (agitatsioon, propaganda)", "inimõigused", "süümevangid", "rahvuslik vastupanuliikumine okupatsioonirežiimile", MRP, KGB hoolikas vältimine.
4. Enese kujutlemine asjatundjana psühhiaatrias koos sovetliku repressiivpsühhiaatria arsenalist pärineva sõnavaraga: "paranoia mõõtmed", "isiklik hüsteeriline appikarje", "mõttekrambi ohvrid".
5. Võimalik, et ÜK(b)P lühikursusest õpitud väljendid: "roojased tegelased", "arveid õiendada", "vaht ja möla".
6. Loogikavead: "Õige probleemi püstitus" küll, kuid samas "selle surusite ise peale". Meelsasti tuuakse näiteid tsaariajast (K. A. Hermann, J. Hurt jt), kuid Teine Maailmasõda, sellele järgnenud periood ja ikka veel desovetiseerimata Eesti on Teie arust "fundamentaalselt ERINEV olukord".
7. Faktivead: siinkirjutaja ei kuulu ega ole ka kunagi kuulunud "Rahvuslaste seltskonda", pigem olen rahvusvaheliselt tunnustatud internatsionalist, varem ka aastaid olnud rahvusvahelise pingelõdvenduse pantvang. Samuti pole M. Niklus, L. Parek ja E. Udam poliitvangistuses viibinud Siberis – selleks otstarbeks oli punaimpeeriumis "paranduslike tööde asutusi" mujalgi.

Avaldasin need 7 punkti selgitamaks, et edasist mõtetevahetust "õige probleemipüstituse” teemal niivõrd piiratud silmaringi ja arenematu mõistusega m.o.-ga peab GULAGi endine kommunismivang endale alavääristavaks.

http://www.gulag.ipvnews.org/article20080110.php
Grigori Klimov kirjutab oma raamatutes, et enamus nõukogude dissidente võitles just seksuaalsete vabaduste eest. Teatavasti kriminaliseeriti leninlik sex 1936. aastal ja suur hulk eestlasi on nüüd nördinud.
http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%BB%D0%B8%D0%BC%D0%BE%D0%B2,_%D0%93%D1%80%D0%B8%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D0%B9_%D0%9F%D0%B5%D1%82%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87

Kui püüda selgitada kellegi palet mingil ajajärgul ning innata tema tegevust siis on vaja 1) loogilist indamisalust ja 2) vastava aja arvestamist.
Pole isiklikult tuttav eespool nimetatutega, tean vaid nende nimesid, sellepärast ei akka ka isikuti kellelegi pöialt üles- või allapoole suunama.
Mis puutub tegelastesse enne Eesti vabariigi kehtestamist siis neil ei saandki olla mingit kogemust iseseisva Eestiga ega tõusta ka küsimust nende osavõtus või panusest tsaaririigi elluolu mida nüüd mõni peab eestivaenulikuks. Nagu ei saa etteeita Kuperjaanovi Juuljusele et ta ei ävitand Paju mõisa rakettidega vaid pidi saatma kümneid mehi surma.
Kui vaadata ENSV-aega siis siin on juba võimalik tegelasi liigitada: 1) kes tegid oma igapäävast tööd; 2) kes kasutasid võõrast võimu omakasu uvides. Viimasega sageli lausa pidi kaasnema "elamine" oma rahva arvel.
Kes kuulus aga kummassegi liiki, seda peaks teadma nende isikute lähämalt tundjad.
Jõuda võib muidugi ka küsimuseni kas ja kuidas neid (viimaseid) karistada. 'Kas karistada?', see on tundeline küsimus ning selle peaks otsustama rahvaäälätus. Kui vastuseks on 'jahh' siis jõuame küsimuseni 'kuidas?', 'ei' korral langeb teine küsimus iseenesest ära. Kõigepäält tuleb kindlaksteha kas karistamisalus on juba olemas? Muidugi mitte ENSV säädusandluses vaid Eesti vabariigi omas. Kui on siis saaks seda alust ka kasutada. Vaieldav on aga lugu siis kui seda alust pole ning me akkaks nüüd tagantjäräle ajas tagasi seda karistamisalust looma. Tekib lõhe juba õigusteaduslikul pinnal sest sihtisikule kahjulikku otsust ei saa rakendada ajas tagasiulatuvalt.
Teame vist kõik kuidas mitu rühmitist on nõud kommunismi "ukkamõistmist". Minu silmis on see 'see pold ilus mis te tegite' kiimlus millele võidaks vabalt vastata 'ma enam ei tee'. Pole ju kommunismi ilma kommunistideta, lihas ja veres inimesteta kes pugesid, koputasid jmt ja mitte sellepärast et 'elada' vaid vahendeid valimata 'ästi' elada, viimane aga tingib elamise kellegi teise arvel.
Puudub aga karistamiseks alus, pole ka midagi teha. Ja kui alus olekski aga kuritegevuse ahel NL-EV-EL on järjäpidev (/üks ja seesama) siis enne kellegi karistamist saab püstitada vaid öhe eesmärgi: see ahel purustada!

Helde Issand!!!
Lugege Krishnamurtit...!

Tulge ometi püti aLT VÄLJA.mIS SEST ET PÜTI SEES KINO NÄIDATAKSE

Kõigis Teie poolt väidetavas, ei ole midagi, mis õigustab eesti kommunistide käitumist sellele järgneva okupatsiooni ajal meie rahva hävitamise toimingus. Reetureid leidus küllalt, kes aitasid süütuid eestlasi taga kiusata, vangistada, Siberisse saata ja ka tappa. Igavene needus neile!

Huvitav oli jälgida seda saasta mis austatud Mart Niklusele kaela valatud enamuse eelpoolkirjutatud kommidega. Näha on, et "lutikad" on läinud hüsteeriasse paljalt enda punase mineviku meenutuse pärast. Enamik neist on kindlasti need kes vene ajal nämmutasid kohe/kohe kättejõudvast kommunismist ja needsid suu vahus neetud imperialismi, mõnedki arvatavalt teenisid plusspunkte võõraste akende taga jälgimisega(ega keegi jõulude ajal jõulukuusel küünlaid ei põleta või kes kelle pool käib. Mõnigi tänastest kommijatest lootis, et ehk süümevangid jäävadki igavesti sibei mulda ja on nüüd häiritud - näe, kõik ei jäänudki. Ja apsoluutselt õigus on M. Niklusel väites, et sellise seltskonnaga sõnasõda pidada on inimesele ALANDAV. Polemiseerida võib inimesega kes pole informeeritud või on valeinformatsiooni mõju all aga siin on tegu teadlike sõimajatega keda ei huvita ei tõde ega tegelikkus vaid kes korrutavad üht ja sama vene ajal päheõpitud käibefraase ja propagandapläma ja sellistega on mõtetu vaielda. plärisegu omavahel ja nautigu endi väljaelamisi.

Ja mida sina vahutad ja sõimad?