Need kellele oleks see raamat mõeldud et nad hariksid ennast ja teeksid sellest õiged järeldused neid see ei huvita,sest probleemi nad ei näe.Teised sundüürnikud nad ei suuda seda lugeda sest see on järjekordne haav nende ihus.Mina lugesin selle läbi hea raamat.

Aga edasi on vaja minna.Meie teame suurepäraselt mis juhtus aga millal saabub see aeg mil sundüürniku jaoks lugu saab lõplikult lõppenud.Kas tema surmaga?Järeltulijate? Või nende järeltulijate jaoks?

Lõpetuseks juhin Teie tähelepanu sellele, et on olemas ka selline kohtulahend, mille kohaselt isegi juhul, kui vara on tagastatud täiesti valedel alustel, kohaliku omavalitsuse vea tõttu, kuid sellest on möödunud juba rohkem kui 8 aastat, siis tuleb lugeda alusetult vara saanud isik heauskseks omanikuks, sest (tsiteerin) ”ta on harjunud ennast omanikuks pidama”.

Loodan, et mõistate – edasine kirjavahetus oleks ülearune.
------------------------------------------------------------------
Ellu Brauer

Lugege Maalehest (5. november 2009) Viio Aitsami lugu tagastatud taludest ja südamevalust, kus terve külatäis seal terve eluaeg elanud inimesi tõsteti välja oma majadest ja nad surid, majad on aga tänaseni peremeheta.

Kalamajas olid need kaotatud kodud peamiselt mugavusteta kööktoad ühispeldikutega trepikojas.Pole kuulnud kedagi neid taga nutmas. Kadrioru kivimajade kuuetoalistes mõnulenud kommunistid said üle ühe - kes miljonäriks ,kes matsuga sundüürnikuks. Sedagi matsu leevendas linnalähedase suvilakrundi erastamine, mis igal natsalnikul orgunnitud oli. Kas seal raamatus on midagi veel lisada?

Sinu iroonia on kohatu.Enamus sundüürnikke elasid mugavusteta kööktubades,Kadriorus 6 toaliseid ja veel kivitrepikodadega neid sai ühel käel lugeda.5-6 toalised olid justnimelt puumajades ja ühiskorterid.Kas keegi kommu elas koos teistega?Kivitrepikojad olid puumajadeski.Kõik said oma suvilakrundi EVP de eest erastatud keegi ei küsinud kas sul on korter või maja.Paljud minu klassikaaslased elasid Kadriorus ja väga kehvades majades,kas nad olid siis kommunistid?

Kommunistid, pugejad ja venelased said erastada, eestlased tõsteti Laarlaste poolt kodudest välja.

Just omandireform näitas eriti ilmekalt, et okupatsiooni ei olnud.
Teatavasti on nii, et vastavalt Genfi konventsioonile peavad lahkuma ka koos okupatsiooniarmeega saabunud tsiviilisikud.
Aga kuna tegemist ei olnud okupantidega, siis said lisaks tsiviilisikutele ka Punaarmee veteranid erinevalt paljudest põliseestlastest elamispinna ja maa kollaste kaartide eest erastada.
Lisaks veel punaarmeelaste, kohalike omavalitsuste ja kinnisvarafirmade sobingud Punaarmeest maha jäänud korterite parseldamisel. Neid kortereid ei antud sundüürnikele erastamiseks.
Aastal 1994 allkirjastasid president Meri ja Laari valitsuse välisminister Luik (Gavrilov) Moskvas OSCE järelevalve all vennasarmee väljaviimise lepingu.

Tegelikult läks "vennasarmee" välja seepärast, et vaprad väliseestlased seda nõudsid. Kas mäletate veel, kuidas Keilas laululaval karjus Mari-Ann Rikken vihmavarjuga vehkides: "Vonn! Vonn!" ("Välja! Välja!") Ja terve tankidiviis veeres Keilast minema. Nüüd on sellele tandrile ehitatud moekas eurolinnaosa.

Teistegi kommentaaridest on näha, et erastamises, mitte tagastamises, oli kurja juur. Moonakas sai erastada kööktoa töölisbarakis ja mõisarentnik sai härrastemaja endale, "võrdselt" võileivahinna eest. Sundüürnikud, individuaalelamute üürnikud, sissekirjutuseta inimesed ja veel mitmed grupid jäid päris ilma. Linnarahvas sai kallist kinnisvara, maarahvas odavat. Põhimõtte pani paika Ülemnõukogu, kollektiivselt ja üksmeelselt. Pärast hakkasid üksteist süüdistama. Väiklased vennad kõik.

Vabamüürlaste korteritehingutest.
http://www.transparency.ee/?s=244
Sõpruskonna õnnelik tehing.
Privaatne Toompea tänavasopp. Maja akendest avanevad hunnitud vaated Pelgulinnale ja Koplile. Tõeliselt suured korterid. Silmapaistvad omanikud, kes ostsid kogu selle ilu vaid 42 000 krooni eest.
Korterid Krossile, Ilvesele ja Peegile.

Oled kade vä?! Häbi ei olevä?! Peaksid olema uhke, et meil on tõelisi Isamaa poegi, kes vääriksid veel kõrgemaid elupaiku, kui Toompea ongi!

Peaminister Tiit Vähi langemisele andis tõuke asjaolu, et ta erastas seadusvastaselt oma tütrele kahetoalise korteri Liivalaia tänaval Hansapanga peakorteri lähikonnas. Sellest puhkenud skandaal avalikustas paarsada ülimalt kahtlast korteritehingut vanalinnas, millega seostusid Vähi ja omaaegne linnapea Jaak Tamm koos abilistega.

Peaminister Mart Siimann elas Roosikrantsi tänavas kahetoalises korteris ning otsustas 25 000 krooniga oma elamistingimusi parandada, ostes Müürivahe tänaval 1995. aastal rohkem kui poole seitsmetoalisest korterist. Ost tehti Siimanni sugulaselt, kes oli pinna hankimisel osavalt kilbina kasutanud 84aastast vanamemme. Odavalt saadud pinna remontimine käis aga Siimannile ta enda sõnul üle jõu ning ta müüs poolmuidu saadud pinna poolteisemiljonilise vahekasuga kohe edasi.

Linnapea Tõnis Palts ostis 1995. aastal Toompeale üle sajaruutmeetrise korteri ning maksis linnale selle eest vaid 6600 krooni (EVPd on arvutatud kroonideks toonase kursi järgi). Palts kinnitas küll, et ta maksis kõva raha humanitaarinstituudile, kelle omanduses korter oli, kuid 1995. aastal humanitaarinstituuti juhtinud Rein Raud lükkas Paltsu sõnad ümber: "Me ei saanud midagi müüa, kuna rentisime seda pinda linnalt." Seejärel kinnitati Paltsu sõprusringkonnast, et linn müüs odavalt jõukatele inimestele, kellelt loodeti maja korrastamist. Selleks olevatki Palts kulutanud kaks miljonit krooni. Tegelikult erastas maja tööandja eluruumideks Paltsule kuulnud Levicom ning hiljem muudeti tööandja eluruum müüdavaks.

Saanud Tallinnas küll korteri, kolis välisminister Toomas Hendrik Ilves mõne aja pärast talle üüritud residentsi. Ilvese sõnul olevat residentsivajadusest rääkinud president Lennart Meri peaminister Tiit Vähiga, ent kui 20 000 krooni suuruse üüriga residentsi kasutamist uurima hakati, siis tuli välja, et minister vajas kallist elamispinda proosalisel põhjusel: tal oli vaja kuhugi elama panna oma abikaasa Merry Bullock. Minister oli hakanud kokku elama Evelin Ilvesega.

Kui palju on savisaar ja tallinna linnavalitsus selliseid mustasi korterite ja äripindadega musta äri teinud,väga väga palju,savisaar on pool tallinna linna mustade äritehingutega maha müünud

Selgub, et kui välis-eesti teatavate ringkondade majanduslike erahuvide poolt manipuleeritud "Isamaaliit" parteipiletiga isik "saavutas" endale omandireformi "ajaloolise õigluse taastamiseks" slougani all omandireformi ohvriteks jäänud kodu-eesti elanike kannatuste arvelt isiklikku kasu ja mugavusi siis peavad eestlased seda nimetama pööraseks isamaaarmastuseks ja erakordsest tarkusest nõretavaks äriliseks oskuseks mis tõepoolest peav väärima kogu rahva imetlust ja veelgi kõrgemaid kohti kui Toompea. Samas, kui kodu-eestlasest kodanik soovis ainult teiste kodanikega võrdset kohtlemist ja lihtsalt erastada oma enda kodu, nii nagu tegid seda kõik teised taasiseseisvumise ajal siin elanud inimesed- siis peab "õige"eestlane seda nimetama valeks, pahaks ja kommunistiks!

to derter 2009-11-29 15:16:21

Komisjonile esitati andmed 21 pikaajalise hooldusremondiobjekti, 231 eluruumi tööandja eluruumiks tunnistamise juhu ning 61 lõpule viidud ja 14 senini pooleli oleva taastamislepingu kohta. Eluruumi asustamisõigust müüdi aastail 1990-1997 vähemalt 3000 juhul. Pikaajalisse hooldusrenti antud hoonetest pole valdav osa linna omandusest väljunud, samas on neilt saadav renditulu väike ning võimalusel tuleks rendilepingud üle vaadata. Üksikute objektide võõrandamine toimus Tallinna linnavolikogu, mitte aga Kesklinna valitsuse otsusega. Märksa huvitavamad lood toimusid tööandja eluruumidega. Näiteks soosis saatus Levicomi usinaid töömehi Toomas Hendrik Ilvest, Eerik-Niiles Krossi ja Tõnis Paltsu, kes väsitavast päevatööst toibumiseks said enda käsutusse avarad korterid Toompeal. Kas tõesti oli siin mängus Keskerakonna käsi? Uhked elamised omandasid sel teel ka Jaan Manitski, Linnar Viik, Urmas Arumäe jmt, keda Keskerakonnaga seostada oleks kohatu. Luksuskorterid hankisid tööandja eluruumide erastamise teel veel AS Mesileib virgad töötajad Rosimannused, endine sportlane ja praegune ärimees Even Tudeberg, teravapilguline pealtnägija Vahur Kersna. Nii polegi põhjust imestada, miks tööandja eluruumide erastamist uurib keskerakondliku linnavalitsuse komisjon, mitte aga erapooletu ja kallutamatu KAPO. Liialt paljudest kunagistest tööandja eluruumis virelnud "lihttöölistest" on saanud presidendid, luurekoordinaatorid, miljonärid, vallavanemad, telestaarid ja muud VIP-id. Massiline eluruumi asustamisõiguse müümine aastatel 1990-1997 põhines küll linnavolikogu otsusel, ent nende korterite arvel oleks saanud lahendada sundüürnike probleemi. Nagu näha, on valdava osa korteritehingute taga linnavolikogu kui kollektiivse omavalitsusorgani otsus, mis taas kord kummutab väited Keskerakonna juhtpositsioonist korteritehingute korraldamisel. Ei kuulunud toona ega kuulu nüüd Keskerakonda Jüri Ott, kelle allkirjad kinnitavat suurt osa korterilepingutest. Teenimatult on jäänud varju Hannes Kulbach, kes ei kuulunud linnaosavanemana tegutsemise ajal ühtegi erakonda. Kui eraldada enam kui 3000 sõlmitud lepingust need 15, millele kirjutas alla Elmar Sepp, siis selgub, et tema viis omavalitsusorgani järjepidevusest lähtudes ellu eelkäijate alustatut. Kohtus mõisteti korteritehingute juhtfiguuriks tehtud Sepp kõigis süüdistustes õigeks.
http://www.postimees.ee/310108/esileht/siseuudised/tallinn/309258.php

ära aja iba vennike,savisaarel ja kesikutel on väga palju mustasid tehinguid,küll see päeva valgele tuleb,igal oinal on oma mihklipäev

Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse tekitamise eest (võrdse kohtlemise prinsiibi rikkumine) on vastutavad peaminister M.Laar, reformiminister L.Hänni, justiitsminister K. Kama, kes institutsiooniliselt kinnitasid korra, et omandireformi viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures õiguskantslerilt ja Riigikontrollilt võeti õigus kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi vastavust Põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile!
Kuritegelikule teele suunas omandireformi Eluruumide erastamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 6.mail 1993.a. ja mille poolt hääletasid 22 “isamaalast”, 7 mõõdukat, 6 ERSP-last jt. Keskfraktsioonist hääletas seaduse vastuvõtmise poolt vaid Ignar Fjuk.
Uusomanike ja pärijate ringi hakati 1992 aastal laiendama. Võeti vastu 30 seaduseparandust. Ilmavalgust nägid " Mati Pätsi parandus", "Betlemma tädi parandus" jne.
Julmima neist, nn Pärtelpoja paranduse, “…mis oleks tagastatud majade üürnikud praktiliselt põgenikelaagrisse või endistesse Nõukogude sõjaväekasarmutesse saatnud”, otsustas Riigikogu uus koosseis 27. juunil 1995 tühistada.
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kait­­se konventsiooni ja selle lisa­proto­kollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele!
Sellega seadustati Ees­tis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine oman­­direformi läbiviimisel.

Kui kaua kotitakse ja alandatakse meil inimesi kes pole midagi halba teinud.Kellele on see kasulik?Kas tõesti pole meil siin inimest(inimesi)kes tahavad ja suudavad sellest seinast läbi närida?Inimesed on väsinud,tülpinud nad näevad et nad ei ela õiguriigis vaid mingis bojaaride riigis.Üürnike Ühendus on võimetu,meie ainuke kaitsja,käed on lühikesed ja jõuline strateegia minu meelest puudub.Oleks vaja lõpetada see teineteise süüdistamine,et see erakond tegi seda ja see teist.Lihtinimest huvitab see,kes ebaõigluse heastab,mitte erakond.

Tallinnas jäeti erastamata 484 elamut. Seda tehti Tallinna Linnavolikogu 5.mai 1994.a. otsuse nr.62 lisaga. Linnavolinik Liilia Möldri sõnul on erastamisele mittekuuluvate hoonete elanikel õigus osaleda vabade elamispindade erastamiseks korraldatavail enampakkumistel! (vt. Eesti Sõnumileht 11.05.1994 ja Õhtuleht 18.08.1995). Vot nii täideti Eestis põhiseaduse võrdõiguslikkuse printsiipi!
Huvitav, milline on nüüd nende majade staatus?
Väljastatud EVP-l puudus rahaline kate ehk kattevara. Ühe ja sama hulga EVP-de eest sai erastada erineva turuväärtusega elamispindu, maad ja ettevõtteid.
Sellise osakute ideega soositi üht kitsast elanikegruppi, neid kel nõukogude ajal oli võimalus saada riigilt tasuta korter. Ja eelkõige polnud need eestlased, vaid mujalt tulnud isikud.
Tallinna Linnavolikogu esimees oli tollal Tiit Vähi ja linnapea Jaak Tamm.
http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=14860