Selle loo juures püüan olla erapooletu ja väidan, et sunniviisiliselt venelastele peale suruda eesti keelt ja nimetada seda õnnestunud integratsiooniks, on võrreldav Bushi ja tema liitlaste ärplemisega võidu võimalusest Iraagis... Eesti keel ei tee venelasest eestlast ja ammugi ei hakka venelane ajaloo paremini mõistma, kui ta õpib seda eesti keeles. Kus kohast nii lollid arusaamad üldse tulevad? Peaks ju selge olema seegi, et aine omandamine oma emakeeles annab positiivse tulemuse. Siit ka järeldus, pole vaja oma tegemata töid varjata eesti keele õpetamise sunduse taha, parem teha venelastele õiglased ajalooõpikud, kus ajalugu nende jaoks hakkaks Oktoobri revolutsiooniga peale ja kontrollida, et need ajalooõpikud oleksid ka kasutuses. Veel tahaks rumalatele ja ülbetele eestlastele, tihtipeale need just nimetavadki end rahvuslasteks, öelda, et on alandav sõimata venelast, kes eesti keelt rääib aktsendiga, vastupidi, teda on vaja innustada edasi rääkima, sest just selle venelase peas on toimunud integratsioon... Teisalt ei tohi unustada, et tervelt 10% venelasi on meie omad venelased, neid teatakse kui vanausulis ja enamik elab Mustvee ümbruses ja minu kogemuste järgi on nad rohkem eestlased kui mõnni sünnijärgne eestlane ongi. Küll aga olen nõus sellega, et kõik venelased, kes tahavad kandideerida või saada ametnikuks ning need, kes tahavad töötada teenindussfääris peavad oskama eesti keelt, sest nad elavad Eestis ja siin kehtib ainult üks keel.

Olen Musketäriga 100% nõus. Meie rahvuslased on läinud liiale ja see teeb meie riigile palju rohkem kahju kui siin elavad ja on meie riigile lojaalsed venelased. Venelane on täpselt samasugune inimene nagu eestlane või lätlane või..., kuid venelane on emotsionaalsem, inimlikum ja meie ,näiteks Liim;i papasat ja temataolistest palju töökam. Liimitaolised ainult keedavad pahandusi.

Artikli autor võiks kõigepealt iseenda rahvuse käitumist kriitiliselt analüüsida ning mitte heietada 18. ja 19. sajandis. See on tõsi, et Rahvarinde ja Kodanike Komiteede tegevuses osales ka venelasi, kuid peale Rahvarinde tegutses Eestis tol ajal ka Interrinne. 1990. aasta mais üritas „väga palju“ Interrinne toetajaid tungida Toompea lossi, kus ülemnõukogu saadikud pidasid istungit. 1991. aasta augustis jättis „väga palju“ venekeelseid saadikuid Eesti iseseisvuse poolt hääletamata. Selle aasta aprillis kisasid Toompeal vene koolide õpilased „fashistid“. Kas need õpilased olid pärit koolidest, mille „ajalooõpetajad teevad oma tööd südamega ja tulemuslikult“. Ütleksin autorile veel seda, et Te olete vene kooli direktor; seetõttu lasub Teil ja Teie kolleegidel, kõige suurem vastustus vene noorte tuleviku eest Eestis. Kindlasti teate Te minust paremini, milliste õpikute alusel vene koolides õpetatakse, keda kutsutakse vene koolidesse esinema (Arnold Mere näide), kuidas „tõlgendatakse“ vene koolides nõukogude okupatsiooni ja genotsiidi eesti rahva kallal.

Hämmastab see, et kõigis integratsiooni ja vene-eesti küsimuse aruteludes jätavad venelased rahulikuma ja kultuursema mulje kui hüsteerilised ja vihkavad eestlased. Ka siinsest Teplovi jutust, kuigi ta seisab ometi ju sündmuste keskel, ei kuma mingit hüsteeriat ega vastupanu. Pigem hakkab varsti häbi eestlaste pärast, kes ei taha tunnistada, et Eesti pole mitte rahvusriik, vaid Eesti on Euroopa Liidu liige ja multikultuurne riik.

Lugesin viimasest Eesti Ekspressist, et kui Eest iriik tahab teha Venemaale vastupropagandat, siis peab ta selleks kulutama miljardeid kroone. vihje ilmne - Eesti riigis sellist raha ei ole. Nüüd ksüimus, kas me hakkame vene riigiga sõdima USA dollratie eest või hakkem venelastega paremini läbi saama. Piltlikult öeldes - kas lohistame Pronkssõduri tagasi? Sest see on odavam kui venelastega kisklemine.

Mida rohkem aeg edasi läheb, seda rohkem peame nägema, et venelased oma aprillisündmustega võitis - nüüd tegelevad nendega kõik.

Integratsioon toimub mitme(vähemalt kahe) osa vahel ja väga oluline on teiste poolte suhtumine, mis teadagi kujuneb isiklikul kogemusel. Antud juhul oli juttu vene noortest ja teiseks pooleks on siis eesti noored. Keskealise ja vanema eestlase elukogemusse kuulub tutvus mõne tsaariaegse vene vanahärra või prouaga, kes olid uhkusega venelased, kuid põlgasid kõike nõukogulikku. Samuti mäletatakse nõukogude ametlikku ideoloogiat, mis üldiselt püüdis näida internatsionalistlik. Tänaste eesti noorte jaoks on tuntuim tsaariaegsete juurtega kohalik venelane Dmitri Klenski ja tänase Moskva võimsad hääletorud ning suuri rahvamasse haaravad liikumised ei ole mitte internatsionalistlikud. See enneolematu taust ei takista eesti noortel suhtumast hästi oma venelastest naabritesse töökaslastesse jt., kuid kõhedust suhetes venelastega üldisemalt tekitab see ometi. See on paratamatu ja pole mõtet selles süüdistada ei Eesti valitsust ega kohalikke vene õpetajaid. Kui mõlema rahva ajaloolased midagi saavad teha, siis tutvustades rahvustevahelisi suhteid Kesk-ja Ida-Euroopas nii minevikus kui täna, võiks rõhutada, et rahvussuhted tänases Eestis on erandlikult ja uskumatult head. Olukord on hoidmist väärt.

minule on alati üle mõistuse käinud nõudmine, et ma pean kedagi austama või arusaamatu nõue, et mind austataks. see on kuidagi egoistlik ja inetu. austus ei saa käia rahva kohta, vaid iga üksiku inimese suhtes eraldi. kui keegi nõuab, et ma teda austaks, kaob kohe igasugune austus. kui keegi ütleb, et ta mind austab, siis on ta pehmeltöeldes imelik. see tähendab et kogu see jutt austusest on mõttetu.

Siin sa küll eksid, venelane ei ole nagua eestlane, lätlane või kes iganes. Venelane on venelane ja selleks ta jääb. Ma ei tea kus sa elad, aga mina elan Lasnamäel ja ütlen et venelane ei ole eestis elamiseks küll loodud.Nende koht ei ole siin, meie maal.

Mina ostsin maja, mille oli eelmise Eesti Wabariigi ajal ehitanud valgekaarltasest venelane, kes oli põgenenud Lenini eest ja tulnud Eestisse ja elas terve elu siin ja surigi siia. Maja ono väga hästi ehitatud, peremees olnud üks tublimaid, ettevõtlikumaid ja rikkamaidki inimesi külas, ja maja hüütakse tänini nn "Jussovi majaks", nagu ka teisi maju hüütakse meil endiste omanike nimede järgi, kuigi ammu on tekkinud uued omanikud. Jäelikult eelmise vabariigi ajal oli integratsioon võimalik ja praegu sünnib see vaevaliselt - kuigi me eestlastena peaksime olem kõige nõukoguliku vastu,. mitte veneliku vastu. Mitmeski punktis muide lööb ka välja, et venelastel on olnud oma aadel, eestlastel aga mitte , eestlased on paljuski matsirahvas, sellest ka kitsarinnalisus ja väiklus. Ma ei näe Eesti riigile teist teed kui rahulk kooselu venelastega, kuni põlvkonna-kahe pärast on probleem kadunud. Seepärast toetan Keskerakonda et ta ei küta üles vihkamist.

Ole sa maalt või linnast, aga keskerakonda toetada pole küll õige mõte. Nad ju reetsid eestlased ja poevad moskva ja venelaste ees liiga palju. See on ikkagi Eestimaa ja siin ei pea vene keel ja vene meel olema nr.1.

Maakohas integreeritakse ka paganausuline neeger varsti ja valutult, aga paljurahvuselistes suurlinnades eksisteerivad alati mingid pinged ja probleemid eri rahvuste, klasside ja kutsete vahel. Oluline on vahet teha kas asju aetakse siira hea tahte ja sallivusega nagu näiteks Torontos või nagu Putini-Luþkovi Moskvas.

Jutt võib ju esmapilgul täiesti arukas olla, kuid sellest kumab läbi kas tüüpiline sihitu hädaldamine või lootus, et midagi ei muutuks ja las väidetavad pinged kestaksid edasi. Ma ei näe kuskil ühtegi asjaliku ettepanekut, mida siis peaks tegema. Tõdetakse, et eesti keele oskus on vajalik, kuid selle vene koolis õpetamine halb - kus siin on loogika? Paistab, et vähegi arukamad venelased ongi sellises skisofreenilises olukorras, kus ei saa aru, mida nad täpselt tahavad. Nagu pronkssõdur - nad saavad eestlastest aru, et pronksmehes nähti okupatsioonisümbolit, kuid ka äraviimine oli suur viga. Mida nad siis lõppkokkuvõttes sellega õelda tahtsid? Kui on soov integreeruda, on asja aluseks ikkagi keel, et sisserännanud saaksid aru eestlastest ja vastupidi. Mis lõimumisest me vastaseljuhul üldse räägime. Kui keegi vaidleb sellele vastu, siis võiks ka otse välja öelda, et mingit integreerumist polegi vaja ja mitte sokkida "rahvaste sõprusest" (loomulikult sellise nõukoguliku sõprusvormi puhul on suhtlemiskeeleks vene keel)

kisub ükskõik mis jutt praeguses Eestis ikka Pronkssõduri looni välja, ei saa ega tohi jätta nentimata: olenemata sellest, mille sümbolit keegi Pronkssõduris just juhtus nägema, tuleb nentida, et monumendi lammutamine ja 2 km eemal ülesehitamine ei vabastanud meid selle mälestusmärgi ümber üleskeerutatud probleemide painest, vaid sünnitas juurde mitte ainult uusi probleeme, vaid ka uusi konkreetseid hädasid, millest tekkivaid tõsiseid probleeme me pole veel näha osanudki, sest need võivad olla kuratlikult ettearvamatud. Eestlastel mõnikord mõnes asjas kahjuks puudub enam-vähem korralik ajalooline mälu - nt on ära unustatud, kuidas kunagine eesti vähemus sai Revalis enamuseks ning põhjustas end väga kindlalt tundnud saksa elanikkonnale sügava šoki, võttes linnavalitsuse enda kätte. Ka toonased sakslased tundsid end linnas väga kindlalt ega uskunud, et "matsirahvas" neil linnavalitsemise käest võtab.

Lp. Teplov. Te väidate, et Eestis annab teatud rahvusesse kuulumine privileegid. Ma arvan, et see pole päris täpne väide. Privileegid annab keeleoskus. Eesti Vabariigi riigikeeleks on teatavasti eesti keel. Kas selles on teie arvates midagi halba, et riiki hiljuti elama kolinud teisest rahvusest inimestelt eeldatakse siinse keele ja kultuuri tundmist? Keegi ei nõua venelastelt eestlasteks muutumist. Eesti keelt valdaval venelasel on Eesti Vabariigis kõik võimalused elada täisväärtuslikku elu. Samuti sooviks teada, kas näiteks Inglismaale kolivatel eestlastel peaks võimaldatama seal karjääri teha inglisre keelt valdamata? Soovin, et te nende küsimuste üle juurdleksite.

Hardo Aasmäe on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kuna Venemaal kodanikke veel üsna hiljuti isegi formaalselt ei olnud ja kodanikeühiskond Venes siiani välja kujunemata, siis on paratamatu, et venekeelses keskkonnas kasvanu peab kodakondsust seisuseks ja igasugust jaotust ühiskonnas seisuslikuks jaotuseks. Seda ei saa üksikisikule kuidagi pahaks panna. Kui välisvenelastel säilib tihe side Venemaa kultuuriga, siis ei muutu selline arusaam siin varem kui Venemaal tervikuna.See võtab palju aega.

to to maalt. Jälle sa laimad Keskerakonda - kas targemat enam ei oskagi teha? Millal keskid reetsid eestlased ja poevad moskva ja venelaste ees liiga palju? Kes peab vene keelt ja vene meelt Eestis number üheks? Vasta!

kuradi ansip viis meie väga austatud ja pühaks peetud tallinna vabastaja pronkssõduri minema.terve eesti rahvas leinab

tuleb toetada edgarit,pronkssõdurit ja putinit.nii mulle parteipleenumil öeldi.

Miks autor Borodino lahingut mainib, kus venelased lüüa said?