Õpetussõnad 3:Tõeline varandus
13 Õnnis on inimene, kes leiab tarkuse,
ja inimene, kes jõuab arusaamisele,
14 sest sellest on rohkem kasu kui hõbedast
ja rohkem tulu kui kullast.
15 See on kallim kui pärlid,
ja ükski asi, mida sa ihaldad,
ei ole sellega võrreldav.
16 Selle paremal käel on pikk iga
ja vasakul käel rikkus ning au.
17 Selle teed on armsad teed
ja kõik selle rajad on rahu.
18 See on elupuuks neile,
kes sellest kinni haaravad,
õnnis, kes seda suudab hoida.

lollharry 9. kiri Jürkale

Õpetussõnad 1:Tarkuse kutse
20 Tarkus hüüab tänavail,
annab oma häält kuulda turgudel,
21 kisendab lärmakates paikades,
kõneleb oma sõnu linnaväravate suus:
22 „Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust?
Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda
ja alpidel vihata teadmist?
23 Pöörduge minu noomimise alla!
Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu,
teen teile teatavaks oma sõnad.
24 Et ma olen kutsunud,
aga te olete tõrkunud,
olen sirutanud oma käe,
aga ükski pole tähele pannud,
25 ja et te pole hoolinud
mitte ühestki minu nõust
ega ole tahtnud mu noomimist,
26 siis naeran minagi teie õnnetust,
pilkan, kui teie kohkumine tuleb,
27 kui teie kohkumine tormina tuleb
ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub,
kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad.
28 Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta,
otsivad mind, aga ei leia.
29 Sellepärast et nad on vihanud tunnetust
ega ole valinud Issanda kartust,
30 et nad ei ole hoolinud minu nõust,
vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,
31 peavad nad siis sööma oma tegude vilja
ja küllastuma oma kavatsustest.
32 Sest rumalaid tapab nende taganemine
ja alpe hukkab nende hooletus.
33 Aga kes mind kuulab,
võib julgesti elada
ja olla muretu, kurja kartmata.”

lollharry 9. kiri Jürkale

Õpetussõnad 1:Tarkuse kutse
20 Tarkus hüüab tänavail,
annab oma häält kuulda turgudel,
21 kisendab lärmakates paikades,
kõneleb oma sõnu linnaväravate suus:
22 „Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust?
Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda
ja alpidel vihata teadmist?
23 Pöörduge minu noomimise alla!
Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu,
teen teile teatavaks oma sõnad.
24 Et ma olen kutsunud,
aga te olete tõrkunud,
olen sirutanud oma käe,
aga ükski pole tähele pannud,
25 ja et te pole hoolinud
mitte ühestki minu nõust
ega ole tahtnud mu noomimist,
26 siis naeran minagi teie õnnetust,
pilkan, kui teie kohkumine tuleb,
27 kui teie kohkumine tormina tuleb
ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub,
kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad.
28 Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta,
otsivad mind, aga ei leia.
29 Sellepärast et nad on vihanud tunnetust
ega ole valinud Issanda kartust,
30 et nad ei ole hoolinud minu nõust,
vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,
31 peavad nad siis sööma oma tegude vilja
ja küllastuma oma kavatsustest.
32 Sest rumalaid tapab nende taganemine
ja alpe hukkab nende hooletus.
33 Aga kes mind kuulab,
võib julgesti elada
ja olla muretu, kurja kartmata.”

lollharry 9. kiri Jürkale

Õpetussõnad 1:Tarkuse kutse
20 Tarkus hüüab tänavail,
annab oma häält kuulda turgudel,
21 kisendab lärmakates paikades,
kõneleb oma sõnu linnaväravate suus:
22 „Kui kaua te, rumalad, armastate rumalust?
Kui kaua meeldib hooplejail hoobelda
ja alpidel vihata teadmist?
23 Pöörduge minu noomimise alla!
Vaata, ma lasen teile voolata oma vaimu,
teen teile teatavaks oma sõnad.
24 Et ma olen kutsunud,
aga te olete tõrkunud,
olen sirutanud oma käe,
aga ükski pole tähele pannud,
25 ja et te pole hoolinud
mitte ühestki minu nõust
ega ole tahtnud mu noomimist,
26 siis naeran minagi teie õnnetust,
pilkan, kui teie kohkumine tuleb,
27 kui teie kohkumine tormina tuleb
ja teie õnnetus tuulekeerisena saabub,
kui häda ja ahastus teile kallale kipuvad.
28 Siis nad hüüavad mind, aga mina ei vasta,
otsivad mind, aga ei leia.
29 Sellepärast et nad on vihanud tunnetust
ega ole valinud Issanda kartust,
30 et nad ei ole hoolinud minu nõust,
vaid on põlastanud kõiki mu noomitusi,
31 peavad nad siis sööma oma tegude vilja
ja küllastuma oma kavatsustest.
32 Sest rumalaid tapab nende taganemine
ja alpe hukkab nende hooletus.
33 Aga kes mind kuulab,
võib julgesti elada
ja olla muretu, kurja kartmata.”