Lugupeetud Lodjak! Need kirjad monumendil on iseseisvust armastavale eestlasele mõnituseks ja oleks lausa häbematu panna neid inimesi teineteist armastama...

mine perse

Plaadivahetusele järgnenud aastad on näidanud, et eestlased, isegi mitte korpusemehed, ei ole monumenti omaks võtnud ja venelased on andnud sellele hoopis võidupüha tähistamise ja faðistide (NB! meie eestlaste - mitte saksa natside) vastasuse tähenduse. Kes kroonus käinud, teab ise kuidas vanem vend meid rahvakeeli kutsub.

Ei tea, mis aumärgid ja mille eest selle pronksmehe rinda ehivad? Puhtad pagunid - puhas südametunnistus. Üks medal on isegi seina pääle müüritud.

Ah siis tõesti ehivad punasõdurit, vabandust pronkssõdurit aumärgid? Pole venkude toetaja, sellepärast ei tea, mis pronksplönni peal on, aga kui see tõele vastab, siis peaksid homo sapiensid (mõistusega inimesed) mõtlema sellepeale, mille eest need autasud on saadud.

LP. B.Lodjak! Teie jutust jääb küll mulje, et te pole asjaga kursis. Esiteks pole (väga tõenäoliselt) pronksplönni(pronkssõduri)all surnuid, teiseks on see pronksplönn okupatsioonisümbol ja jääb okupatsioonisümboliks edasi, pane sinna või eemalda sealt mis tahes tahvel(lid.) On kahetsusväärne, et räägib inimene, kes asja ei tunne. Kolmandaks ei saa võrrelda Vene ja - Saksa sõjaväes sõdinuid - liialt erinev maailmavaade mõistele "vabadus".

JUTA LOIDE Kas eesti mehele on auasi, et ta teenis jõudu, mis hävitas Eesti riikluse järjepidevuse ja okupeeris Eestimaa? Jah, ma tean, jõu vastu ei saa, ja mopi kutsele tuli alluda. Kuid vägivaldsest rahvusvahelise õiguse vastasest okupatsiooniarmeesse värbamisest ei tasu küll ühelgi tõeliselt eestimeelsel veteranil uhkustamise objekti teha. Pealegi oli 1941.aastal palju noori mehi, kes kutse ahju viskasid. Sellele vaatamata õnnestus okupandil Eestist koguda umbes 30 000 meest, kellest nälja ja külmaga hävitati aasta jooksul kolmandik. Seda kummalisem on, et teie, kes te ise kogu selle kannatusteraja läbisite, kes te olite tunnistajaiks iga oma kolmanda kaaslase surmale, tundute olevat seda kõike teinud võimu patrioodid. On ju nii loomulik ja loogiline, et ori vihkab orjastajat, rõhutav rõhujat ja piinatav piinajat. Seepärast ma oletan, et teid töödeldi peale külma, nälja ja ülejõu käiva töö veel millegagi, ei oska aga arvata, millega. Teid näib eriti häirivat, et leegionärid, “soomepoisid” ja teised rahvuslikud väeosad “täitsid oma püha kohust…” Te eksite, nad ei kaitsnud fashismi Eestis, nad tahtsid suurt sõda ära kasutades taastada Eesti lämmatatud iseseisvust. Nad ei võidelnud Eesti Laskurkorpuse vastu, nad võitlesid Nõukogude bolshevismi vastu, mis okupeeris Eesti Vabariigi, küüditas ja tappis ning tahtis nüüd tagasi tulla, et 1941. aastal poolelijäänut jätkata. Nad olid saksa mundreis, kuid ei muutunud natsideks, teie olite nõukogude mundreis ja muutusite bolshevikeks. Nad kandsid sõdurikuue varrukal rahvusvärve, võitlesid idarindel ja 1944. aasta hilissuvel andsid tina läände taanduvale okupandile. Teie kandsite mütsil punast viisnurka, sõdisite läänerindel ega andnud tina idast peale tungivale okupandile. Tähtis pole mitte niivõrd vorm, vaid sisu. Osa eesti mehi võitles võõras mundris, kuid jäi (mõni kadakas ehk välja arvata) eestimeelseks, teine osa eesti mehi võitles ka võõras mundris, kuid muutus suures osas moskvameelseks. See on äärmiselt oluline vahe, sest see on põhimõtte küsimus. Ma olen eesti naine ja tulgu okupant ükskõik kust ilmakaarest tahes, ta on mu vaenlane.

Vau! Mati nime kandev inimene on Eesti naine! Mis ajast küll nime reeglid nii kardinaalselt muutusid??? Natosse ja Euroopa Liitu astudes veel nii kardinaalselt ei muutunud ju!!!??? Aga Teie jutust jääb arusaamatuks, kas pooldate Saksa või Vene sõjaväes teeninuid. Muidugi on see Teie isiklik asi, kas pooldate Saksa või Vene sõjaväes teeninuid, aga kui olete juba otsustanud oma arvamust avaldada ühe või teise poolt/vastu, tehke seda arusaadavalt, niiöelda must-valgelt.